Page 5 - nato_web
P. 5
NATOga liitumise mõju kriisireguleerimisele Eestis
meeskonna põhieesmärk on valmis olla ja reageerida ekspertide või suurema mees-
konnaga rahvusvahelistele hädaolukordadele ning toetada hädaolukordade lahen-
damist Eestis. See eesmärk sõnastati juba esimese Islandi õppuse ajal.
Koostöövõrgustik
NATOga liitumiseks loodud siseriiklik koordinatsiooni- ja koostöövõrgustik
NATO asjatundjate komisjoni ja erinevate töögruppide näol toetas lahenduste leid-
mist paljudele küsimustele. Arutelud ja isiklikud sidemed erinevatel riigisisestel ja
rahvusvahelistel kohtumistel aitasid kaasa ametkondlike piiride murdmisele ning
võimaldasid ühiselt jõuda seatud eesmärkideni.
Kokkuleppel kaitseministeeriumiga oli Päästeamet vastutav Eesti ja NATO vahe-
lise IPP CEP/CRM valdkonna ürituste planeerimise, nendel osalemise koordineeri-
mise ja Eesti-poolsete koostööürituste korraldamise ja aruandluse eest. Meile tähen-
das see aktiivset osalemist NATO struktuuride töös. 1995.–2004. aastani esindas
Päästeamet Eestit nii kõrgema tsiviilhädaolukorraks valmisoleku komitees (Senior
Civil Emergency Planning Committee – SCEPC) kui ka elanikkonnakaitse komitees
(Civil Protection Committee – CPC). SCEPC komitee dokumentatsiooni ja istungite
ettevalmistamine ning ka plenaaristungitel osalemine on Päästeameti ülesanne tä-
naseni, kuigi tegevust peakomitees korraldab siseministeerium. CPCs esindab riiki
tänaseni Päästeamet ning mul oli au 13 aastat seda ülesannet täita. Suurematest kor-
daminekutest tuleb nimetada koostöös NATOga seminari „Communication Solu-
tions in Civil Emergency Planning” korraldamist Tallinnas 2002. aastal. CPCs oli
meie prioriteediks osalemine rahvusvaheliste koolituste ja õppuste korraldamisel,
kuid panustasime ka riskihalduse ja elutähtsate teenuste toimepidevuse valdkonnas.
Osalemine NATO komiteede ja töögruppide töös, samuti seminaride, tutvu-
misvisiitide ja ekspertide vahetuse käigus omandatud kogemused aitasid tutvuda
eri riikide kriisireguleerimise valdkonna ülesehituse ja seadusandlusega. See oli
suureks abiks meie seaduste ja plaanide väljatöötamisel ning rakendamisel.
ANPi eesmärgid kriisireguleerimise valdkonnas
Esimesed riiklikud aastaprogrammid olid kriisireguleerimise valdkonna jaoks kõi-
ge üksikasjalikumad ja olulisemad plaandokumendid. Neis Päästeametile seatud
eesmärgid võib põhijoontes jaotada viieks:
1) Kriisireguleerimise süsteemi väljatöötamine ja arendamine kooskõlas NATO
tsiviilhädaolukordadeks valmisoleku planeerimise nõuetega. Olulisim oli hädaolu-
korraks valmisoleku seaduse ja selle rakendusaktide väljatöötamine ja kehtestami-
ne. Seadus oli aluseks riikliku kriisireguleerimise plaani ja kriisireguleerimise
meeskonna põhieesmärk on valmis olla ja reageerida ekspertide või suurema mees-
konnaga rahvusvahelistele hädaolukordadele ning toetada hädaolukordade lahen-
damist Eestis. See eesmärk sõnastati juba esimese Islandi õppuse ajal.
Koostöövõrgustik
NATOga liitumiseks loodud siseriiklik koordinatsiooni- ja koostöövõrgustik
NATO asjatundjate komisjoni ja erinevate töögruppide näol toetas lahenduste leid-
mist paljudele küsimustele. Arutelud ja isiklikud sidemed erinevatel riigisisestel ja
rahvusvahelistel kohtumistel aitasid kaasa ametkondlike piiride murdmisele ning
võimaldasid ühiselt jõuda seatud eesmärkideni.
Kokkuleppel kaitseministeeriumiga oli Päästeamet vastutav Eesti ja NATO vahe-
lise IPP CEP/CRM valdkonna ürituste planeerimise, nendel osalemise koordineeri-
mise ja Eesti-poolsete koostööürituste korraldamise ja aruandluse eest. Meile tähen-
das see aktiivset osalemist NATO struktuuride töös. 1995.–2004. aastani esindas
Päästeamet Eestit nii kõrgema tsiviilhädaolukorraks valmisoleku komitees (Senior
Civil Emergency Planning Committee – SCEPC) kui ka elanikkonnakaitse komitees
(Civil Protection Committee – CPC). SCEPC komitee dokumentatsiooni ja istungite
ettevalmistamine ning ka plenaaristungitel osalemine on Päästeameti ülesanne tä-
naseni, kuigi tegevust peakomitees korraldab siseministeerium. CPCs esindab riiki
tänaseni Päästeamet ning mul oli au 13 aastat seda ülesannet täita. Suurematest kor-
daminekutest tuleb nimetada koostöös NATOga seminari „Communication Solu-
tions in Civil Emergency Planning” korraldamist Tallinnas 2002. aastal. CPCs oli
meie prioriteediks osalemine rahvusvaheliste koolituste ja õppuste korraldamisel,
kuid panustasime ka riskihalduse ja elutähtsate teenuste toimepidevuse valdkonnas.
Osalemine NATO komiteede ja töögruppide töös, samuti seminaride, tutvu-
misvisiitide ja ekspertide vahetuse käigus omandatud kogemused aitasid tutvuda
eri riikide kriisireguleerimise valdkonna ülesehituse ja seadusandlusega. See oli
suureks abiks meie seaduste ja plaanide väljatöötamisel ning rakendamisel.
ANPi eesmärgid kriisireguleerimise valdkonnas
Esimesed riiklikud aastaprogrammid olid kriisireguleerimise valdkonna jaoks kõi-
ge üksikasjalikumad ja olulisemad plaandokumendid. Neis Päästeametile seatud
eesmärgid võib põhijoontes jaotada viieks:
1) Kriisireguleerimise süsteemi väljatöötamine ja arendamine kooskõlas NATO
tsiviilhädaolukordadeks valmisoleku planeerimise nõuetega. Olulisim oli hädaolu-
korraks valmisoleku seaduse ja selle rakendusaktide väljatöötamine ja kehtestami-
ne. Seadus oli aluseks riikliku kriisireguleerimise plaani ja kriisireguleerimise
