Page 5 - nato_web
P. 5
Eesti NATO lugu. 1991–2004
raiskamine. Kolledži ülemana nimetasin uue staabiohvitseride põlvkonna kujun-
damist „otseteeks, mis võimaldab arenguteel vahele jätta 20 aastat”.
Seadsime endale väga ambitsioonika eesmärgi: me peame tulevaste liidrite ha-
ridust ja seega arengut ühtlustama ning tegema seda inglise keeles ja kooskõlas
NATO standarditega. Tulevased juhtivohvitserid peavad omavahel suhtlema ja või-
maluse korral looma sõprussuhteid. Nad peavad omandama teadmised ja aru-
saama sellest, mida eri liiki sõjaväeüksused suudavad või ei suuda teha – see on
kogu realistliku planeerimise, juhendamise ja rakendamise alus. Kolledži lõpetajad
omandavad võime töötada koos erineva taustaga professionaalidega. See on ka üks
põhjus, miks kolledž alustas paralleelselt kursusega tsiviilteenistujatele. Võtsime
endale eeskujuks traditsioonilise, kriitilise ja avatud meelega Saksa staabiohvitseri
eetose, mis hõlmab kohustust ja moraalset julgust nõu anda. Pidasime aga oluliseks
ka seda, et meie õppurid õpiksid mõistma poliitikute maailmapilti ja olukorda ning
aru saama, et ainult poliitikuil on õigus pärast professionaalsete nõuannete
ärakuulamist otsuseid teha. Poliitilisi otsuseid tuleb alati täita lojaalselt ning
võimalikult väheste riskide ja ressurssidega. Ainus võimalus olukorras, kui tipp-
professionaali nõuanded tähtsas riiklikus küsimuses jäetakse järgimata, on erru-
minek; alati tuleb tegutseda täie tõhususe ja lojaalsusega.
Selle arengusuuna tugevdamiseks lisati kolledži õppekavasse 2004. aastal, mil
Baltimaad NATOga ühinesid, lühike sõjakolledži tasemekursus.
Kolledži on nüüdseks lõpetanud ligikaudu 1000 ohvitseri ja tsiviilametnikku
peaaegu 40 riigist. Õppejõud on pärit 12 riigist. Balti Kaitsekolledž on ikka veel
ainuke sõjaline õppeasutus Mandri-Euroopas, mis annab NATO standarditele
ja protseduuridele vastavat staabi- ja sõjakolledži tasemel ingliskeelset haridust.
raiskamine. Kolledži ülemana nimetasin uue staabiohvitseride põlvkonna kujun-
damist „otseteeks, mis võimaldab arenguteel vahele jätta 20 aastat”.
Seadsime endale väga ambitsioonika eesmärgi: me peame tulevaste liidrite ha-
ridust ja seega arengut ühtlustama ning tegema seda inglise keeles ja kooskõlas
NATO standarditega. Tulevased juhtivohvitserid peavad omavahel suhtlema ja või-
maluse korral looma sõprussuhteid. Nad peavad omandama teadmised ja aru-
saama sellest, mida eri liiki sõjaväeüksused suudavad või ei suuda teha – see on
kogu realistliku planeerimise, juhendamise ja rakendamise alus. Kolledži lõpetajad
omandavad võime töötada koos erineva taustaga professionaalidega. See on ka üks
põhjus, miks kolledž alustas paralleelselt kursusega tsiviilteenistujatele. Võtsime
endale eeskujuks traditsioonilise, kriitilise ja avatud meelega Saksa staabiohvitseri
eetose, mis hõlmab kohustust ja moraalset julgust nõu anda. Pidasime aga oluliseks
ka seda, et meie õppurid õpiksid mõistma poliitikute maailmapilti ja olukorda ning
aru saama, et ainult poliitikuil on õigus pärast professionaalsete nõuannete
ärakuulamist otsuseid teha. Poliitilisi otsuseid tuleb alati täita lojaalselt ning
võimalikult väheste riskide ja ressurssidega. Ainus võimalus olukorras, kui tipp-
professionaali nõuanded tähtsas riiklikus küsimuses jäetakse järgimata, on erru-
minek; alati tuleb tegutseda täie tõhususe ja lojaalsusega.
Selle arengusuuna tugevdamiseks lisati kolledži õppekavasse 2004. aastal, mil
Baltimaad NATOga ühinesid, lühike sõjakolledži tasemekursus.
Kolledži on nüüdseks lõpetanud ligikaudu 1000 ohvitseri ja tsiviilametnikku
peaaegu 40 riigist. Õppejõud on pärit 12 riigist. Balti Kaitsekolledž on ikka veel
ainuke sõjaline õppeasutus Mandri-Euroopas, mis annab NATO standarditele
ja protseduuridele vastavat staabi- ja sõjakolledži tasemel ingliskeelset haridust.
