Page 3 - nato_web
P. 3
Eesti NATO lugu. 1991–2004
kaasamine Taani kontingenti alguses ÜRO ja hiljem NATO juhitud operatsiooni-
des endises Jugoslaavias. Kolonel Jens Christian Lundi alluvuses tegutsenud ener-
gilised ja karismaatilised ohvitserid viisid selle projekti eduka lõpuni. Vajaduste
kasvades olid BALTBATi projekti toetajariigid ka rohkem valmis abistama pataljo-
ni reaalsete lahinguvõimete arendamisel. BALTBATi õnnestunud mudeli eeskujul
loodi hiljem Balti miinitõrjeeskaader BALTRON, Balti õhuseiresüsteem BALT-
NET ja Balti Kaitsekolledž. Algselt BALTBATi projekti valitud ohvitseridel oli hil-
jem väga suur roll Baltimaade kaitsevägede lõimimisel NATO struktuuridesse.
1995. aasta maiks oli Taani valitsuses kujunenud arusaam, et Taani peab toeta-
ma Balti riikide NATO-püüdlusi. Järgneva kahe aasta jooksul töötati Balti riikide
jaoks välja territoriaalse kaitse kontseptsioon, mis võimaldas samas ka üksuste
moodustamist rahvusvaheliste operatsioonide jaoks. Terrotoriaalkaitse osas oli
seejuures otseseks eeskujuks mudel, mida Rootsi kavandas külma sõja ajal oma
põhjaosa kaitsmiseks. Kuna endises Nõukogude Liidus ehitati teed sageli soisele
pinnale teetammidena, on neid võimalik paljudes kohtades õhkida ja sellega vasta-
se kiiret edasiliikumist tõkestada. Tankitõrjerelvadega varustatud kergeüksused –
mis koosnevad vabatahtlikest ja/või kohalikest reservistidest – saaksid omakorda
teeremonti raskendada. Ainus suurem probleem, mis jäi, oli pealinnade ja teiste
suuremate linnade kaitsmine mere- ja õhudessantide vastu.
Selle mudeli põhjal toimus ka taktikaline õpe Balti Kaitsekolledži kolmel esime-
sel kursusel. Kursuse käigus käisime kõigi kolme Balti riigi piiridel, et analüüsida
ja arutada probleeme, väevajadusi ja vajalikku taktikat Kirde-Eestis, Ida-Lätis ja
Kagu-Leedus. Odava territoriaalse kaitse mudeli eeliste esiletõstmiseks oli lahin-
gupioneeri eriala instruktor valitud Rootsi armeest. Järgnevatel aastatel aga sundi-
sid anglosaksi mõtteviisist kantud NATO ühinemiskavad õppetöö selgelt ümber
orienteerima välisoperatsioonidele sobivatele üksustele. Kasutasin kõhklevate
väejuhatajate veenmiseks argumenti, et kui kõik NATO Lääne-Euroopa liitlased
moodustaksid siirdavad väed ja hoiaksid neid kõrges tegevusvalmiduses, suudak-
sid nad tõrjuda ohte Baltimaade julgeolekule.
Baltimaade ühise staabiohvitseride õppeasutuse loomise taga olid minu koge-
mused Taani ühise staabiohvitseride kursuse direktorina pärast külma sõja lõppu
ning tähelepanekud, mille ma olin teinud oma esimesel kahel ja poolel aastal kait-
seatašeena. Liiga paljud Balti staabiohvitserid, kellega ma kokku puutusin, paistsid
palju rohkem olevat huvitatud turvalisest uue planeerimistsükli alustamisest
kui plaanide tegelikust rakendamisest ehk riskantsest, kuid ka ainsast tegevusest,
millest saab õppida. Selle tulemuseks oli nii oma kui ka toetavate riikide raha
Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Michael H. Clemmesen kolledži avatseremoonia järel
25. veebruaril 1999 president Lennart Merile, Suurbritannia kaitseministrile George Robertsonile
ja teistele külalistele õppeklassi tutvustamas. Foto: Kaitseministeerium.
kaasamine Taani kontingenti alguses ÜRO ja hiljem NATO juhitud operatsiooni-
des endises Jugoslaavias. Kolonel Jens Christian Lundi alluvuses tegutsenud ener-
gilised ja karismaatilised ohvitserid viisid selle projekti eduka lõpuni. Vajaduste
kasvades olid BALTBATi projekti toetajariigid ka rohkem valmis abistama pataljo-
ni reaalsete lahinguvõimete arendamisel. BALTBATi õnnestunud mudeli eeskujul
loodi hiljem Balti miinitõrjeeskaader BALTRON, Balti õhuseiresüsteem BALT-
NET ja Balti Kaitsekolledž. Algselt BALTBATi projekti valitud ohvitseridel oli hil-
jem väga suur roll Baltimaade kaitsevägede lõimimisel NATO struktuuridesse.
1995. aasta maiks oli Taani valitsuses kujunenud arusaam, et Taani peab toeta-
ma Balti riikide NATO-püüdlusi. Järgneva kahe aasta jooksul töötati Balti riikide
jaoks välja territoriaalse kaitse kontseptsioon, mis võimaldas samas ka üksuste
moodustamist rahvusvaheliste operatsioonide jaoks. Terrotoriaalkaitse osas oli
seejuures otseseks eeskujuks mudel, mida Rootsi kavandas külma sõja ajal oma
põhjaosa kaitsmiseks. Kuna endises Nõukogude Liidus ehitati teed sageli soisele
pinnale teetammidena, on neid võimalik paljudes kohtades õhkida ja sellega vasta-
se kiiret edasiliikumist tõkestada. Tankitõrjerelvadega varustatud kergeüksused –
mis koosnevad vabatahtlikest ja/või kohalikest reservistidest – saaksid omakorda
teeremonti raskendada. Ainus suurem probleem, mis jäi, oli pealinnade ja teiste
suuremate linnade kaitsmine mere- ja õhudessantide vastu.
Selle mudeli põhjal toimus ka taktikaline õpe Balti Kaitsekolledži kolmel esime-
sel kursusel. Kursuse käigus käisime kõigi kolme Balti riigi piiridel, et analüüsida
ja arutada probleeme, väevajadusi ja vajalikku taktikat Kirde-Eestis, Ida-Lätis ja
Kagu-Leedus. Odava territoriaalse kaitse mudeli eeliste esiletõstmiseks oli lahin-
gupioneeri eriala instruktor valitud Rootsi armeest. Järgnevatel aastatel aga sundi-
sid anglosaksi mõtteviisist kantud NATO ühinemiskavad õppetöö selgelt ümber
orienteerima välisoperatsioonidele sobivatele üksustele. Kasutasin kõhklevate
väejuhatajate veenmiseks argumenti, et kui kõik NATO Lääne-Euroopa liitlased
moodustaksid siirdavad väed ja hoiaksid neid kõrges tegevusvalmiduses, suudak-
sid nad tõrjuda ohte Baltimaade julgeolekule.
Baltimaade ühise staabiohvitseride õppeasutuse loomise taga olid minu koge-
mused Taani ühise staabiohvitseride kursuse direktorina pärast külma sõja lõppu
ning tähelepanekud, mille ma olin teinud oma esimesel kahel ja poolel aastal kait-
seatašeena. Liiga paljud Balti staabiohvitserid, kellega ma kokku puutusin, paistsid
palju rohkem olevat huvitatud turvalisest uue planeerimistsükli alustamisest
kui plaanide tegelikust rakendamisest ehk riskantsest, kuid ka ainsast tegevusest,
millest saab õppida. Selle tulemuseks oli nii oma kui ka toetavate riikide raha
Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Michael H. Clemmesen kolledži avatseremoonia järel
25. veebruaril 1999 president Lennart Merile, Suurbritannia kaitseministrile George Robertsonile
ja teistele külalistele õppeklassi tutvustamas. Foto: Kaitseministeerium.
