Page 5 - nato_web
P. 5
Kaitseväe esimesed kontaktid NATOga
lepinguga ühinema. Logistikaosakonna ülemalt saime ühemõttelise soovituse kes-
kenduda oma kaitsevägede relvahangetes NATO standarditele vastavale relvastu-
sele ja tehnikale.
Pikk diskussioon toimus NATO sõjalise sekretariaadi strateegilise planeerimi-
se osakonna ülema kolonel Klaus Wittmanniga, kes tutvustas oma töövaldkonda ja
palus meilt üksikasjalikke ülevaateid sõjalise riigikaitse loomise olukorrast. Meie
ettekannetele järgnesid K. Wittmanni soovitused. Ta rõhutas, et Balti riigid peavad
kavandama ja arendama oma riigikaitset kui julgeoleku tagamise vahendit suve-
räänsetes riikides, mille territooriumil ei ole võõrvägesid. Seejuures lubas ta diplo-
maatiliselt, et NATO teadvustab Moskvale, kui halvasti võiks Euroopa uuele korra-
le mõjuda see, kui Venemaa võtab midagi negatiivset ette Balti riikide suhtes.
Eesti, Läti ja Leedu peavad oma kaitsejõude arendama vastavalt riikide võimaluste-
le, mis pole suured. K. Wittmann pooldas totaalkaitse põhimõtete rakendamist
riigikaitse ülesehitamisel kõigis kolmes riigis, rõhutas Balti riikide koostöö täht-
sust riigikaitse küsimustes ja tõstis ettepanekuna üles kolme riigi ühise kaitse-
plaani väljatöötamise idee, mis eeldas ka integreeritud relvajõude. Kolonel teatas,
et NATO alustab nüüd süstemaatilist tööd Balti riikide sõjaväelastega nende välja-
õppe ja teavitamise osas ning palus anda nimekirja valdkondadest, kus me vajame
organisatsiooni abi.
Balti riikide sõjaväejuhtide visiidi viimane päev kulmineerus SHAPE’i külastu-
sega Brüsselist umbes tunniajase sõidu kaugusel asuvas Monsis. Meid võttis vastu
NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, USA kindral John Shalikashvili. Gruu-
sia päritolu, lühikest kasvu, jässakas ja energiline kindral pidas 20-minutise tervi-
tuskõne, millele järgnes ettekanne julgeolekuolukorrast Euroopas ja NATO ühen-
datud relvajõududest. Pikem diskussioon toimus NATO ja Balti riikide reaalse
koostöö teemal. Ülemjuhataja peakorteri esindajad teatasid, et nad on valmis tege-
ma Eesti, Läti ja Leedu ohvitseridele lühikursusi ja konverentse NATOst ning selle
toimimisest. Baltlaste ettevaatlikele küsimustele võimaliku materiaalse sõjalise abi
saamise kohta NATO sõjaliselt poolelt saime SHAPE’i ohvitseridelt viisaka vastu-
se, et ülemjuhataja peakorter selliste asjadega ei tegele. Balti riikide kaitsevägede
juhtkonnale soovitati prioriteetsete ülesannetena välja töötada riikide julgeoleku-
ja kaitsealased õigusaktid, jõuda selgusele oma kaitsedoktriinides, tuginedes see-
juures lääneriikide kogemustele ja võttes neist eeskujuks riigile sobivad mudelid,
alustada intensiivset, alliansi nõuetele vastavat ohvitseride väljaõpet.
Esimene NATO korraldatud suurüritus Eesti, Läti ja Leedu kõrgemate staapide
ohvitseridele toimus 31. augustist kuni 4. septembrini 1992. aastal Vilniuses. Kon-
verents oli ajastatud Leedu sõjaväeakadeemia avamisele, mis toimus 1. septembril
ja kus osales suur hulk NATO ja Balti riikide ohvitsere. Kindral Jonas Žemaitise ni-
meline Leedu sõjaväeakadeemia paiknes NSV Liidu aegse kõrgema õhukaitseväge-
de raadiotehnilise sõjakooli linnakus, mis avamise ajaks oli üpris heasse korda
lepinguga ühinema. Logistikaosakonna ülemalt saime ühemõttelise soovituse kes-
kenduda oma kaitsevägede relvahangetes NATO standarditele vastavale relvastu-
sele ja tehnikale.
Pikk diskussioon toimus NATO sõjalise sekretariaadi strateegilise planeerimi-
se osakonna ülema kolonel Klaus Wittmanniga, kes tutvustas oma töövaldkonda ja
palus meilt üksikasjalikke ülevaateid sõjalise riigikaitse loomise olukorrast. Meie
ettekannetele järgnesid K. Wittmanni soovitused. Ta rõhutas, et Balti riigid peavad
kavandama ja arendama oma riigikaitset kui julgeoleku tagamise vahendit suve-
räänsetes riikides, mille territooriumil ei ole võõrvägesid. Seejuures lubas ta diplo-
maatiliselt, et NATO teadvustab Moskvale, kui halvasti võiks Euroopa uuele korra-
le mõjuda see, kui Venemaa võtab midagi negatiivset ette Balti riikide suhtes.
Eesti, Läti ja Leedu peavad oma kaitsejõude arendama vastavalt riikide võimaluste-
le, mis pole suured. K. Wittmann pooldas totaalkaitse põhimõtete rakendamist
riigikaitse ülesehitamisel kõigis kolmes riigis, rõhutas Balti riikide koostöö täht-
sust riigikaitse küsimustes ja tõstis ettepanekuna üles kolme riigi ühise kaitse-
plaani väljatöötamise idee, mis eeldas ka integreeritud relvajõude. Kolonel teatas,
et NATO alustab nüüd süstemaatilist tööd Balti riikide sõjaväelastega nende välja-
õppe ja teavitamise osas ning palus anda nimekirja valdkondadest, kus me vajame
organisatsiooni abi.
Balti riikide sõjaväejuhtide visiidi viimane päev kulmineerus SHAPE’i külastu-
sega Brüsselist umbes tunniajase sõidu kaugusel asuvas Monsis. Meid võttis vastu
NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, USA kindral John Shalikashvili. Gruu-
sia päritolu, lühikest kasvu, jässakas ja energiline kindral pidas 20-minutise tervi-
tuskõne, millele järgnes ettekanne julgeolekuolukorrast Euroopas ja NATO ühen-
datud relvajõududest. Pikem diskussioon toimus NATO ja Balti riikide reaalse
koostöö teemal. Ülemjuhataja peakorteri esindajad teatasid, et nad on valmis tege-
ma Eesti, Läti ja Leedu ohvitseridele lühikursusi ja konverentse NATOst ning selle
toimimisest. Baltlaste ettevaatlikele küsimustele võimaliku materiaalse sõjalise abi
saamise kohta NATO sõjaliselt poolelt saime SHAPE’i ohvitseridelt viisaka vastu-
se, et ülemjuhataja peakorter selliste asjadega ei tegele. Balti riikide kaitsevägede
juhtkonnale soovitati prioriteetsete ülesannetena välja töötada riikide julgeoleku-
ja kaitsealased õigusaktid, jõuda selgusele oma kaitsedoktriinides, tuginedes see-
juures lääneriikide kogemustele ja võttes neist eeskujuks riigile sobivad mudelid,
alustada intensiivset, alliansi nõuetele vastavat ohvitseride väljaõpet.
Esimene NATO korraldatud suurüritus Eesti, Läti ja Leedu kõrgemate staapide
ohvitseridele toimus 31. augustist kuni 4. septembrini 1992. aastal Vilniuses. Kon-
verents oli ajastatud Leedu sõjaväeakadeemia avamisele, mis toimus 1. septembril
ja kus osales suur hulk NATO ja Balti riikide ohvitsere. Kindral Jonas Žemaitise ni-
meline Leedu sõjaväeakadeemia paiknes NSV Liidu aegse kõrgema õhukaitseväge-
de raadiotehnilise sõjakooli linnakus, mis avamise ajaks oli üpris heasse korda
