Page 3 - nato_web
P. 3
Kuidas Eestile radar osteti
salastatud dokumentides, mis Eestile veel kättesaadavad ei olnud. Olime keerulises
olukorras – ühelt poolt oli esmatähtis, et uus radar vastaks NATO standarditele,
teiselt poolt ei olnud meil aga võimalik teada saada, millised need standardid täp-
selt on. Nii saigi pakkumiskutse tehnilistesse nõuetesse kirjutatud üldise kriteeriu-
mina, et pakutav radarisüsteem peab vastama NATO nõuetele.
Hanke esimestel kuudel pidasime kirjavahetust Haagis asuva NATO juhtimis- ja
sidesüsteemide agentuuriga, kelle pädevusse alliansi õhuseiresüsteemide tehnilised
küsimused kuulusid. Käisime seal ka kohal, aga mõistetavatel põhjustel ei olnud neil
võimalik meiega NATO salastatud infot jagada. Selline infosulg tegi olukorra keeru-
liseks ja pärast üht viljatut visiiti Haagi sai Jüri Valgel mõõt täis. Tagasi Tallinnas,
sulges Jüri end mitmeks päevaks oma kabinetti ning pani oma kogemuste ja tead-
miste pealt kokku NATO-kõlbliku radari detailsed tehnilised nõuded. Saime NATO
agentuuriga kokkuleppele, et tuleme näitame neile Jüri paberit ja saame tagasisidet,
kas liigume õiges suunas. Kui Jüri siis oma kirjatöö NATO ekspertidele lauale pani,
vakatasid nood mõneks ajaks ning nentisid pärast pikka pausi, et see, mida Jüri oli
paberile pannud, on hämmastavalt sarnane kehtivate NATO nõuetega. See oli
parim uudis ja suur tunnustus Jüri tööle. Nüüd oli olemas kindlus, et oleme õigel
rajal.
Varustushangete puhul kasutatakse reeglina hankeprotseduuri, kus esmalt va-
litakse tehniliste näitajate vastavuse ja hinna põhjal välja hankekonkursi võitja
ning siis alustatakse võitjaga lepinguläbirääkimisi. Puuduseks on siin aga vähene
läbirääkimisruum, kuna selles faasis enam konkurentsi karta ei ole ja võitjaks kuu-
lutatu ei ole motiveeritud tegema läbirääkimistel lisapingutusi ostjale parimate tin-
gimuste pakkumiseks. Kaugvaatlusradari hanke eesmärgiks oli aga saada Eestile
parim võimalik radar nii tehniliste näitajate kui ka hinna poolest. Et lepingutingi-
muste osas oleks meil reaalne läbirääkimisruum, siis sai otsustatud kaheosalise
hankeprotsessi kasuks. Esmalt esitasid radaritootjad kaitseministeeriumile oma
pakkumused, mille puhul hinnati vastavust tehnilistele nõuetele. Kõik pakkujad
läbisid selle vooru edukalt. See tähendas aga, et hanke teises voorus, lepingu-
läbirääkimistel, osalesid kõik neli pakkujat.
Projektimeeskonnale panid nelja pakkujaga paralleelselt toimuvad lepinguläbi-
rääkimised väga suure koormuse. Hankelepingu projekt oli mahukas dokument,
mis hõlmas kõiki radarihanke aspekte alates tehnilistest näitajatest, hinnast ja
finantseerimisest, garantiist, testidest, hooldusest, personali väljaõppest ja tarnest
kuni kohaliku tööstuse kaasamise ja kohtuvaidluste lahendamise tingimusteni.
Eestil puudus tollal suurte rahvusvaheliste kaitsehangete kogemus, seepärast palu-
sime endale appi ka Taani ja Soome kaitseväe spetsialiste. Taanlastel oli samuti pa-
rajasti käsil radarihange ning seetõttu oli kuldaväärt võimalus konsulteerida tehni-
lisi aspekte Taani kaitseatašeega Tallinnas, kolonelleitnant Steen Hartoviga, kellest
nüüdseks on saanud Taani õhuväe staabiülem. Soomlastelt saime väga häid nõuan-
deid hankeprotsessi läbiviimiseks, teiste hulgas nõustas meid üks Soome paremaid
salastatud dokumentides, mis Eestile veel kättesaadavad ei olnud. Olime keerulises
olukorras – ühelt poolt oli esmatähtis, et uus radar vastaks NATO standarditele,
teiselt poolt ei olnud meil aga võimalik teada saada, millised need standardid täp-
selt on. Nii saigi pakkumiskutse tehnilistesse nõuetesse kirjutatud üldise kriteeriu-
mina, et pakutav radarisüsteem peab vastama NATO nõuetele.
Hanke esimestel kuudel pidasime kirjavahetust Haagis asuva NATO juhtimis- ja
sidesüsteemide agentuuriga, kelle pädevusse alliansi õhuseiresüsteemide tehnilised
küsimused kuulusid. Käisime seal ka kohal, aga mõistetavatel põhjustel ei olnud neil
võimalik meiega NATO salastatud infot jagada. Selline infosulg tegi olukorra keeru-
liseks ja pärast üht viljatut visiiti Haagi sai Jüri Valgel mõõt täis. Tagasi Tallinnas,
sulges Jüri end mitmeks päevaks oma kabinetti ning pani oma kogemuste ja tead-
miste pealt kokku NATO-kõlbliku radari detailsed tehnilised nõuded. Saime NATO
agentuuriga kokkuleppele, et tuleme näitame neile Jüri paberit ja saame tagasisidet,
kas liigume õiges suunas. Kui Jüri siis oma kirjatöö NATO ekspertidele lauale pani,
vakatasid nood mõneks ajaks ning nentisid pärast pikka pausi, et see, mida Jüri oli
paberile pannud, on hämmastavalt sarnane kehtivate NATO nõuetega. See oli
parim uudis ja suur tunnustus Jüri tööle. Nüüd oli olemas kindlus, et oleme õigel
rajal.
Varustushangete puhul kasutatakse reeglina hankeprotseduuri, kus esmalt va-
litakse tehniliste näitajate vastavuse ja hinna põhjal välja hankekonkursi võitja
ning siis alustatakse võitjaga lepinguläbirääkimisi. Puuduseks on siin aga vähene
läbirääkimisruum, kuna selles faasis enam konkurentsi karta ei ole ja võitjaks kuu-
lutatu ei ole motiveeritud tegema läbirääkimistel lisapingutusi ostjale parimate tin-
gimuste pakkumiseks. Kaugvaatlusradari hanke eesmärgiks oli aga saada Eestile
parim võimalik radar nii tehniliste näitajate kui ka hinna poolest. Et lepingutingi-
muste osas oleks meil reaalne läbirääkimisruum, siis sai otsustatud kaheosalise
hankeprotsessi kasuks. Esmalt esitasid radaritootjad kaitseministeeriumile oma
pakkumused, mille puhul hinnati vastavust tehnilistele nõuetele. Kõik pakkujad
läbisid selle vooru edukalt. See tähendas aga, et hanke teises voorus, lepingu-
läbirääkimistel, osalesid kõik neli pakkujat.
Projektimeeskonnale panid nelja pakkujaga paralleelselt toimuvad lepinguläbi-
rääkimised väga suure koormuse. Hankelepingu projekt oli mahukas dokument,
mis hõlmas kõiki radarihanke aspekte alates tehnilistest näitajatest, hinnast ja
finantseerimisest, garantiist, testidest, hooldusest, personali väljaõppest ja tarnest
kuni kohaliku tööstuse kaasamise ja kohtuvaidluste lahendamise tingimusteni.
Eestil puudus tollal suurte rahvusvaheliste kaitsehangete kogemus, seepärast palu-
sime endale appi ka Taani ja Soome kaitseväe spetsialiste. Taanlastel oli samuti pa-
rajasti käsil radarihange ning seetõttu oli kuldaväärt võimalus konsulteerida tehni-
lisi aspekte Taani kaitseatašeega Tallinnas, kolonelleitnant Steen Hartoviga, kellest
nüüdseks on saanud Taani õhuväe staabiülem. Soomlastelt saime väga häid nõuan-
deid hankeprotsessi läbiviimiseks, teiste hulgas nõustas meid üks Soome paremaid
