Page 2 - nato_web
P. 2
Eesti NATO lugu. 1991–2004
kus suurhanked toimuvad vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja rahvusvaheliste-
le standarditele, või käitume nagu banaanivabariik, sahkerdades ja hämaraid
kokkuleppeid sõlmides.
Radari soetamine tähendas Eesti jaoks olulise sõjalise võime väljaarendamist,
seepärast oli hankeprotsessi kiire jätkamine hädavajalik. Kaitseminister Jüri Luik
kuulutas 2000. aasta jaanuaris välja uue hanke ja nimetas hanke läbiviimise eest
vastutavaks isikuks kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Margus Kolga.
Tegu oli mõneti tavapäratu valikuga, kuna kaitsepoliitika asekantsleri igapäevaste
ülesannete hulka ei olnud kunagi kuulunud tehnika hankimine. Sel ootamatul va-
likul olid aga kaalukad põhjused. Kuna esimene hange oli läinud menetlusvigade
tõttu aia taha, oli hea alustada täiesti puhtalt lehelt. Teiseks, tegu oli protsessiga,
mis nõudis väga head rahvusvaheliste läbirääkimiste juhtimise oskust. Kolman-
daks oli NATOga liitumine Eesti riiklik prioriteet ning asekantsler Kolga oli ka sel-
les protsessis kaitseministeeriumi vastutav ametnik.
Esimese asjana tuli Kolgal panna kokku hankekomisjon. Pink ei olnud väga
pikk. Vaja oli oma ala tundvaid ja välissuhtluse kogemusega inimesi. Meeskonna
kõige kogenumaks liikmeks sai ministeeriumi nõunik Jüri Valge, 1990. aastate kes-
kel suure teadmiste- ja kogemustepagasiga Ameerikast Eestisse naasnud radarieks-
pert. Jüri kauaaegne tööandja oli olnud Draper Laboratories – tunnustatud teadus-
ja uurimisasutus, mis tegeles USA kosmoseprogrammide ja NASA projektidega.
Hankeprotsessi õiguslikud küsimused usaldati ministri nõuniku Lauri Almanni
pädevusse. Hanke rahastamise ja lepinguläbirääkimiste finantsvaldkonna eest
kandis hoolt Riina Vetka kaitseministeeriumi rahandusosakonnast. Õhuväe esin-
dajana oli meeskonnas major Paul Kunimägi. Mõni kuu hiljem liitus projektimees-
konnaga Eesti Telefonist tulnud Mihkel Tammet, kellest sai radariprojekti Eesti-
poolne juht. Mihkel vastutas radari käikuandmise eest pärast seda, kui valik oli
tehtud ja ostu-müügitehing sõlmitud. Minu vastutada oli hanke administreerimi-
ne ja paberimajandus alates igapäevasest suhtlemisest hankeprotsessi osalistega
kuni läbirääkimiste korraldamise ja kogu protsessi dokumenteerimiseni. Kaasasi-
me hankeprojekti ka Kaitsepolitseiameti esindaja, et maandada rahvusvahelise
suurhankega kaasnevaid võimalikke riske ja korruptsioonikahtlusi – mängus oli ju
olulise sõjalise võime väljaarendamine ja sajad miljonid riigi raha. Võtsime ees-
märgiks, et hankeprotsess peab olema kõikide osapoolte jaoks läbipaistev ja aru-
saadav ning kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.
Uuel hankel osales neli radaritootjat neljast riigist – Ühendkuningriigist, Prant-
susmaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Itaaliast. Õhuväega koos väljatöötatud pak-
kumiskutse tehnilised tingimused jäid üldjoontes samaks kui esimesel hankel,
kuid kuna tahtsime olla kindlad, et meie ostetav radar ühilduks NATO õhukaitse-
süsteemiga, tuli tehnilisi nõudeid täpsustada. Siin põrkasime aga esimeste takistus-
te otsa. NATO õhukaitsesüsteemi radarite tehnilised spetsifikatsioonid olid NATO
kus suurhanked toimuvad vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja rahvusvaheliste-
le standarditele, või käitume nagu banaanivabariik, sahkerdades ja hämaraid
kokkuleppeid sõlmides.
Radari soetamine tähendas Eesti jaoks olulise sõjalise võime väljaarendamist,
seepärast oli hankeprotsessi kiire jätkamine hädavajalik. Kaitseminister Jüri Luik
kuulutas 2000. aasta jaanuaris välja uue hanke ja nimetas hanke läbiviimise eest
vastutavaks isikuks kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Margus Kolga.
Tegu oli mõneti tavapäratu valikuga, kuna kaitsepoliitika asekantsleri igapäevaste
ülesannete hulka ei olnud kunagi kuulunud tehnika hankimine. Sel ootamatul va-
likul olid aga kaalukad põhjused. Kuna esimene hange oli läinud menetlusvigade
tõttu aia taha, oli hea alustada täiesti puhtalt lehelt. Teiseks, tegu oli protsessiga,
mis nõudis väga head rahvusvaheliste läbirääkimiste juhtimise oskust. Kolman-
daks oli NATOga liitumine Eesti riiklik prioriteet ning asekantsler Kolga oli ka sel-
les protsessis kaitseministeeriumi vastutav ametnik.
Esimese asjana tuli Kolgal panna kokku hankekomisjon. Pink ei olnud väga
pikk. Vaja oli oma ala tundvaid ja välissuhtluse kogemusega inimesi. Meeskonna
kõige kogenumaks liikmeks sai ministeeriumi nõunik Jüri Valge, 1990. aastate kes-
kel suure teadmiste- ja kogemustepagasiga Ameerikast Eestisse naasnud radarieks-
pert. Jüri kauaaegne tööandja oli olnud Draper Laboratories – tunnustatud teadus-
ja uurimisasutus, mis tegeles USA kosmoseprogrammide ja NASA projektidega.
Hankeprotsessi õiguslikud küsimused usaldati ministri nõuniku Lauri Almanni
pädevusse. Hanke rahastamise ja lepinguläbirääkimiste finantsvaldkonna eest
kandis hoolt Riina Vetka kaitseministeeriumi rahandusosakonnast. Õhuväe esin-
dajana oli meeskonnas major Paul Kunimägi. Mõni kuu hiljem liitus projektimees-
konnaga Eesti Telefonist tulnud Mihkel Tammet, kellest sai radariprojekti Eesti-
poolne juht. Mihkel vastutas radari käikuandmise eest pärast seda, kui valik oli
tehtud ja ostu-müügitehing sõlmitud. Minu vastutada oli hanke administreerimi-
ne ja paberimajandus alates igapäevasest suhtlemisest hankeprotsessi osalistega
kuni läbirääkimiste korraldamise ja kogu protsessi dokumenteerimiseni. Kaasasi-
me hankeprojekti ka Kaitsepolitseiameti esindaja, et maandada rahvusvahelise
suurhankega kaasnevaid võimalikke riske ja korruptsioonikahtlusi – mängus oli ju
olulise sõjalise võime väljaarendamine ja sajad miljonid riigi raha. Võtsime ees-
märgiks, et hankeprotsess peab olema kõikide osapoolte jaoks läbipaistev ja aru-
saadav ning kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.
Uuel hankel osales neli radaritootjat neljast riigist – Ühendkuningriigist, Prant-
susmaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Itaaliast. Õhuväega koos väljatöötatud pak-
kumiskutse tehnilised tingimused jäid üldjoontes samaks kui esimesel hankel,
kuid kuna tahtsime olla kindlad, et meie ostetav radar ühilduks NATO õhukaitse-
süsteemiga, tuli tehnilisi nõudeid täpsustada. Siin põrkasime aga esimeste takistus-
te otsa. NATO õhukaitsesüsteemi radarite tehnilised spetsifikatsioonid olid NATO
