Page 5 - nato_web
P. 5
Eesti NATO ühingu alguse aastad
Ühing lõi kaasa ka Eesti Euroopa Liikumise korraldatud Euroopa Liidu referen-
dumikampaanias 2003. aasta sügisel. Kampaania põhisõnum oli, et NATO ja EL
on ühe mündi kaks külge. Teiste sõnadega, Eesti julgeolek NATO liikmena ei ole
täielik ilma ELi liikmesuseta. Tegemist oli täismahus kampaaniaga: meil olid pla-
katid, mida kleepisime üle Eesti bussipeatustesse ja plankudele ning üle riigi toi-
musid meie korraldatud avalikud kõnekoosolekud või muud üritused. Lisaks jaga-
ti mitmesuguseid infomaterjale.
Kõikide ürituste puhul aitasid ühingu ainsat alalist töötajat, tegevjuhti, mitmed
vabatahtlikud, peamiselt ühingu noored liikmed. Suuremateks projektideks palga-
ti projektijuhid ning hiljem oli ühingu palgal sekretär, kes assisteeris juhatajat se-
minaride ja muude ürituste korraldamisel. Lisaks aitas tihedal ürituste perioodil
ühingu juhti meediasuhtlusega projektipõhine meedianõunik. Meediasuhtluses oli
ühing kindlasti edukas, kuna pääseti oma üritustega laialdaselt nii eesti- kui ka
venekeelsesse meediasse.
Ühingu liikmeskond kujunes paari-kolmesaja inimese suuruseks ning sinna
hakkas kuuluma inimesi kõikidelt elualadelt ja kõikidest suurematest erakonda-
dest. Väga meeldiv oli näha, et ühingu liikmed kutsusid sinna aina uusi aktiivseid
kodanikke. Nii mitmestki toonasest tudengist-noorliikmest on saanud tänapäeval
edukad poliitikud, diplomaadid, ärimehed jne.
Välissuhted
NATO ühingud tegutsevad kõigis NATO ja kandidaat-partnerriikides ning
on koondunud katusorganisatsiooni nimega Atlantic Treaty Association (ATA).
Mõnel pool on nad Eesti tüüpi ja tegelevad aktiivselt ürituste korraldamisega.
Mõnes riigis on tegemist endiste diplomaatide ja poliitikute praktiliselt suletud
klubidega. Loomulikult sõltub taoliste ühingute tegevus paljuski ka sellest, kas neil
on olemas riigipoolne rahastus või mitte.
Kohe pärast ühingu asutamist käisid Eestis visiidil ATA president ja peasekre-
tär. Pärast mõningast ooteaega võeti Eesti NATO ühing 2001. aasta sügisel Slovee-
nias, Bledis toimunud üldkoosolekul ATA liikmeks. ATAs tegime tihedat koostööd
meile lähedaste sõsarorganisatsioonidega Taanist ja Norrast, aga ka Soomest ja
Rootsist. Eesti NATO ühing sai tänu oma aktiivsele tegevusele ATA-lt palju toetust
ja julgustust, sest nooruslikke ja initsiatiivikaid allianssi propageerivaid ühinguid
võis tegelikult lugeda ühe-kahe käe sõrmedel – Taani, Norra ja Eesti moodustasid
neil aastatel omamoodi tegusa kolmiku. Mõistagi oli oluliseks osaks tegevusest
koostöö teiste Balti riikide organisatsioonidega.
Ühing osales aktiivselt ATA ja tema liikmesorganisatsioonide seminaridel ja
muudel üritustel. Väga aktiivne oli ka ATA noorteorganisatsioon (ingl k Youth
Atlantic Treaty Association), mille tegevusest Eesti noored osa võtsid. Ka Eestis
korraldati rahvusvahelisi noorteüritusi.
Ühing lõi kaasa ka Eesti Euroopa Liikumise korraldatud Euroopa Liidu referen-
dumikampaanias 2003. aasta sügisel. Kampaania põhisõnum oli, et NATO ja EL
on ühe mündi kaks külge. Teiste sõnadega, Eesti julgeolek NATO liikmena ei ole
täielik ilma ELi liikmesuseta. Tegemist oli täismahus kampaaniaga: meil olid pla-
katid, mida kleepisime üle Eesti bussipeatustesse ja plankudele ning üle riigi toi-
musid meie korraldatud avalikud kõnekoosolekud või muud üritused. Lisaks jaga-
ti mitmesuguseid infomaterjale.
Kõikide ürituste puhul aitasid ühingu ainsat alalist töötajat, tegevjuhti, mitmed
vabatahtlikud, peamiselt ühingu noored liikmed. Suuremateks projektideks palga-
ti projektijuhid ning hiljem oli ühingu palgal sekretär, kes assisteeris juhatajat se-
minaride ja muude ürituste korraldamisel. Lisaks aitas tihedal ürituste perioodil
ühingu juhti meediasuhtlusega projektipõhine meedianõunik. Meediasuhtluses oli
ühing kindlasti edukas, kuna pääseti oma üritustega laialdaselt nii eesti- kui ka
venekeelsesse meediasse.
Ühingu liikmeskond kujunes paari-kolmesaja inimese suuruseks ning sinna
hakkas kuuluma inimesi kõikidelt elualadelt ja kõikidest suurematest erakonda-
dest. Väga meeldiv oli näha, et ühingu liikmed kutsusid sinna aina uusi aktiivseid
kodanikke. Nii mitmestki toonasest tudengist-noorliikmest on saanud tänapäeval
edukad poliitikud, diplomaadid, ärimehed jne.
Välissuhted
NATO ühingud tegutsevad kõigis NATO ja kandidaat-partnerriikides ning
on koondunud katusorganisatsiooni nimega Atlantic Treaty Association (ATA).
Mõnel pool on nad Eesti tüüpi ja tegelevad aktiivselt ürituste korraldamisega.
Mõnes riigis on tegemist endiste diplomaatide ja poliitikute praktiliselt suletud
klubidega. Loomulikult sõltub taoliste ühingute tegevus paljuski ka sellest, kas neil
on olemas riigipoolne rahastus või mitte.
Kohe pärast ühingu asutamist käisid Eestis visiidil ATA president ja peasekre-
tär. Pärast mõningast ooteaega võeti Eesti NATO ühing 2001. aasta sügisel Slovee-
nias, Bledis toimunud üldkoosolekul ATA liikmeks. ATAs tegime tihedat koostööd
meile lähedaste sõsarorganisatsioonidega Taanist ja Norrast, aga ka Soomest ja
Rootsist. Eesti NATO ühing sai tänu oma aktiivsele tegevusele ATA-lt palju toetust
ja julgustust, sest nooruslikke ja initsiatiivikaid allianssi propageerivaid ühinguid
võis tegelikult lugeda ühe-kahe käe sõrmedel – Taani, Norra ja Eesti moodustasid
neil aastatel omamoodi tegusa kolmiku. Mõistagi oli oluliseks osaks tegevusest
koostöö teiste Balti riikide organisatsioonidega.
Ühing osales aktiivselt ATA ja tema liikmesorganisatsioonide seminaridel ja
muudel üritustel. Väga aktiivne oli ka ATA noorteorganisatsioon (ingl k Youth
Atlantic Treaty Association), mille tegevusest Eesti noored osa võtsid. Ka Eestis
korraldati rahvusvahelisi noorteüritusi.
