Page 4 - nato_web
P. 4
Eesti NATO lugu. 1991–2004
Slovakkia ja Sloveenia lipud teiste liikmesriikide omade kõrvale. Olime saanud
võrdseks liikmeks selles maailma võimsaimas ja edukaimas julgeolekuorganisat-
sioonis. 8. aprillil osalesime esimest korda Sõjalise Komitee alaliste esindajate
istungil täisliikmena. Kindral Kert esines lühikese kõnega.
Uute liikmesriikide kaitseväe juhatajad osalesid alliansi liikmetena esimest kor-
da liikmestaatuses NATO Sõjalise Komitee kohtumisel 5. mail. Meie esindus oli
teinud põhjalikke ettevalmistusi. Kaitseväe juhatajate kohtumine NATOs on kõige
kõrgem sõjaline otsustamise tase, mis toimub iga kord mitmes eri formaadis.
Esinduses vormistasime admiral Kõutsile iga kohtumise jaoks vajalikud materja-
lid. Eesti kaitseväe seisukohad kooskõlastasime kaitseministeeriumi ja välis-
ministeeriumi kolleegidega.
Nii algas meie igapäevane töö NATO peakorteris, NATO liikmena. Sõjalise
Komitee istungite ettevalmistamine, nendel osalemine, erinevates töögruppides
riiklike seisukohtade kujundamine ja esitamine, järjepidev konsulteerimine ja si-
depidamine pealinnaga täitsid meie päevad. 2004. aasta lõpus tehtud kokkuvõttest
ilmneb, et meie sõjalise esinduse liikmed olid aasta jooksul osalenud kokku
679 kohtumisel, komitee või töögrupi istungil.
Komiteedes ja töögruppides osaledes saime sõna sekka öelda NATO ISAFi mis-
siooni laienemise kohta Kabulist välja üle terve Afganistani, NATO kiirreageeri-
misjõudude kasutamise kohta Kreeka olümpiamängude turvamisel, Pakistani
maavärina ohvrite abistamisel ja NATO treeningmissiooni loomisel Iraaki. Samu-
ti saime panustada NATO Istanbuli (2004), Brüsseli (2005) ja Riia (2006) tipp-
kohtumise ettevalmistamisse. Jagasime oma kogemusi missioonidelt ja õppustelt,
tõime liitlasteni oma paremad kogemused standardimisest.
2006. aasta sügisel sai minu teenistus NATO peakorteri juures läbi. Siis ma veel
ei teadnud, et kahe aasta pärast lähen ise NATO väljaõppemissioonile Iraaki ja hil-
jem ka Afganistani nendele missioonidele, millest esimese algatamise ja teise üle-
võtmise kokkulepete sõlmimise juures ma Brüsselis viibisin. Kogemus, mille sain
NATO peakorteris, tuli mulle kasuks nii missioonil, kaitseväe peastaabis kui ka
hiljem NATO ühendvägede staabis teenides, kus sain protseduuride suhtes nõu
anda liitlasriikidest sinna saadetud staabiohvitseridele.
10 aastat oleme olnud selle maailma kõige võimsama sõjalise organisatsiooni lii-
ge. Kõik ühe, üks kõigi eest on printsiip, mida meeles pidades oleme appi läinud
oma liitlastele. Meid aidatakse õhuruumi suveräänsuse tagamisel. Liitlastena jaga-
me kogemusi ressursside optimaalsemast kasutamisest ja töötame ühtsete standar-
dite nimel. Riikide sõltumatus ja terviklikkus on jagamatu, kõigil on NATO üm-
marguse laua taga üks hääl, olenemata riigi suurusest või rahvaarvust. Kümme
aastat oleme näinud riikide puhul oma hääle mõistlikku kasutamist, olgu seda
kainet mõistust NATOs veel pikkadeks aastakümneteks.
Slovakkia ja Sloveenia lipud teiste liikmesriikide omade kõrvale. Olime saanud
võrdseks liikmeks selles maailma võimsaimas ja edukaimas julgeolekuorganisat-
sioonis. 8. aprillil osalesime esimest korda Sõjalise Komitee alaliste esindajate
istungil täisliikmena. Kindral Kert esines lühikese kõnega.
Uute liikmesriikide kaitseväe juhatajad osalesid alliansi liikmetena esimest kor-
da liikmestaatuses NATO Sõjalise Komitee kohtumisel 5. mail. Meie esindus oli
teinud põhjalikke ettevalmistusi. Kaitseväe juhatajate kohtumine NATOs on kõige
kõrgem sõjaline otsustamise tase, mis toimub iga kord mitmes eri formaadis.
Esinduses vormistasime admiral Kõutsile iga kohtumise jaoks vajalikud materja-
lid. Eesti kaitseväe seisukohad kooskõlastasime kaitseministeeriumi ja välis-
ministeeriumi kolleegidega.
Nii algas meie igapäevane töö NATO peakorteris, NATO liikmena. Sõjalise
Komitee istungite ettevalmistamine, nendel osalemine, erinevates töögruppides
riiklike seisukohtade kujundamine ja esitamine, järjepidev konsulteerimine ja si-
depidamine pealinnaga täitsid meie päevad. 2004. aasta lõpus tehtud kokkuvõttest
ilmneb, et meie sõjalise esinduse liikmed olid aasta jooksul osalenud kokku
679 kohtumisel, komitee või töögrupi istungil.
Komiteedes ja töögruppides osaledes saime sõna sekka öelda NATO ISAFi mis-
siooni laienemise kohta Kabulist välja üle terve Afganistani, NATO kiirreageeri-
misjõudude kasutamise kohta Kreeka olümpiamängude turvamisel, Pakistani
maavärina ohvrite abistamisel ja NATO treeningmissiooni loomisel Iraaki. Samu-
ti saime panustada NATO Istanbuli (2004), Brüsseli (2005) ja Riia (2006) tipp-
kohtumise ettevalmistamisse. Jagasime oma kogemusi missioonidelt ja õppustelt,
tõime liitlasteni oma paremad kogemused standardimisest.
2006. aasta sügisel sai minu teenistus NATO peakorteri juures läbi. Siis ma veel
ei teadnud, et kahe aasta pärast lähen ise NATO väljaõppemissioonile Iraaki ja hil-
jem ka Afganistani nendele missioonidele, millest esimese algatamise ja teise üle-
võtmise kokkulepete sõlmimise juures ma Brüsselis viibisin. Kogemus, mille sain
NATO peakorteris, tuli mulle kasuks nii missioonil, kaitseväe peastaabis kui ka
hiljem NATO ühendvägede staabis teenides, kus sain protseduuride suhtes nõu
anda liitlasriikidest sinna saadetud staabiohvitseridele.
10 aastat oleme olnud selle maailma kõige võimsama sõjalise organisatsiooni lii-
ge. Kõik ühe, üks kõigi eest on printsiip, mida meeles pidades oleme appi läinud
oma liitlastele. Meid aidatakse õhuruumi suveräänsuse tagamisel. Liitlastena jaga-
me kogemusi ressursside optimaalsemast kasutamisest ja töötame ühtsete standar-
dite nimel. Riikide sõltumatus ja terviklikkus on jagamatu, kõigil on NATO üm-
marguse laua taga üks hääl, olenemata riigi suurusest või rahvaarvust. Kümme
aastat oleme näinud riikide puhul oma hääle mõistlikku kasutamist, olgu seda
kainet mõistust NATOs veel pikkadeks aastakümneteks.
