Page 2 - nato_web
P. 2
Eesti NATO lugu. 1991–2004
esindajad, ajakirjanikud, Tallinna ja Tartu ülikool, välisministeeriumi ja kaitse-
ministeeriumi ametnikud ning Taani Tallinna suursaatkonna diplomaadid ja
Tartus asuva Balti Kaitsekolledži esindajad.
Eesti NATO ühing näitas algusest peale veenvalt eestlaste tugevat poliitilist ja
moraalset tahet, mis tipnes ATA 51. peaassamblee eduka iseseisva korraldamisega
2005. aastal Tallinnas.
Aastatel 2002–2004 õnnestus Taani NATO ühingul Taani välisministeeriumi
rahalisel toel sisse seada tihedam koostöö kõigi Balti riikidega ja luua koos nende
sõsarorganisatsioonidega laiem võrgustik, mille tegevuse eesmärk oli anda teavet ja
parandada avalikku arvamust nende riikide NATO liikmeks saamise püüdluste
küsimuses. Taani ja kõigi kolme Balti riigi NATO ühingute võrgustikku kaasati
erinevaid organisatsioone ja välispoliitika instituute. Tegime koostööettepaneku
ka Venemaa partnerinstitutsioonidele.
Eesti NATO ühingul oli kõiges selles suur roll. Aastatel 2002–2004 korraldasid
Eesti NATO ühing ja selle sõsarorganisatsioonid Lätist, Leedust ja Taanist oma
pealinnades ning Peterburis ja Washingtonis 11 suurt konverentsi ja kohtumist.
Kokku korraldas Balti võrgustik kõigis kolmes riigis 72 üritust, kus osalesid
parlamendiliikmed, kooliõpetajad, ülikoolide õppejõud ja teadurid, sõjaväelased ja
vähemuste esindajad. Avati ühine veebisait ja suuremaid kohtumisi hakati korral-
dama kordamööda. See mudel oli väga edukas ka selles mõttes, et naabrid said üks-
teist uuel, konstruktiivsel ja koostööpõhisel moel tundma õppida. Selle mudeli
eeskujul loodi ka kolme Balti riigi ning Peterburi välis- ja rahvusvahelise poliitika
uurimisasutuste vaheline võrgustik, mis korraldas oma kahel esimesel tegevus-
aastal kaheksa suurt konverentsi ja mitu seminari.
Üks tähtis sihtrühm olid tudengid ja keskkooliõpilased. Kõigis riikides korral-
dati tudengitele ja kooliõpilastele kirjandikonkursid, mille võitjad said külastada
Brüsselit. Kolme aasta jooksul anti välja ajalehte, mille eesmärk oli levitada teavet
Balti riikides ja Taanis. Leedus toodeti koostöös kohalike telejaamadega viis tele-
saadet, mis olid suunatud eelkõige maaelanikkonnale.
Balti buss „Järgmine peatus: NATO” viis 2002. aasta novembris noored Tal-
linnast läbi Riia, Vilniuse ja Varssavi Prahasse, kus toimus NATO tippkohtumine.
See ettevõtmine oli visuaalne märk Balti riikide avalikkuse toetusest NATOga ühi-
nemisele. Buss tegi teel mitu peatust ja selle sõitjad kohtusid nii peatuspaikades kui
ka Prahas avaliku elu tegelaste ja ajakirjanikega. Kõiki üritusi toetasid Taani suur-
saatkonnad Tallinnas, Riias ja Vilniuses.
Võib öelda, et võrgustikud ja koostööprojektid, mis said alguse Taani ja Eesti
NATO ühingute koostööst ning jätkusid Balti võrgustiku kaudu, täitsid oma
eesmärgi: jagada teadmisi ja arendada üldsuse, eriti noorte arusaamist NATO
liikmeks saamise võimalustest ja kohustustest. Minu arvates on see kolmes Balti
riigis andnud väga häid tulemusi.
esindajad, ajakirjanikud, Tallinna ja Tartu ülikool, välisministeeriumi ja kaitse-
ministeeriumi ametnikud ning Taani Tallinna suursaatkonna diplomaadid ja
Tartus asuva Balti Kaitsekolledži esindajad.
Eesti NATO ühing näitas algusest peale veenvalt eestlaste tugevat poliitilist ja
moraalset tahet, mis tipnes ATA 51. peaassamblee eduka iseseisva korraldamisega
2005. aastal Tallinnas.
Aastatel 2002–2004 õnnestus Taani NATO ühingul Taani välisministeeriumi
rahalisel toel sisse seada tihedam koostöö kõigi Balti riikidega ja luua koos nende
sõsarorganisatsioonidega laiem võrgustik, mille tegevuse eesmärk oli anda teavet ja
parandada avalikku arvamust nende riikide NATO liikmeks saamise püüdluste
küsimuses. Taani ja kõigi kolme Balti riigi NATO ühingute võrgustikku kaasati
erinevaid organisatsioone ja välispoliitika instituute. Tegime koostööettepaneku
ka Venemaa partnerinstitutsioonidele.
Eesti NATO ühingul oli kõiges selles suur roll. Aastatel 2002–2004 korraldasid
Eesti NATO ühing ja selle sõsarorganisatsioonid Lätist, Leedust ja Taanist oma
pealinnades ning Peterburis ja Washingtonis 11 suurt konverentsi ja kohtumist.
Kokku korraldas Balti võrgustik kõigis kolmes riigis 72 üritust, kus osalesid
parlamendiliikmed, kooliõpetajad, ülikoolide õppejõud ja teadurid, sõjaväelased ja
vähemuste esindajad. Avati ühine veebisait ja suuremaid kohtumisi hakati korral-
dama kordamööda. See mudel oli väga edukas ka selles mõttes, et naabrid said üks-
teist uuel, konstruktiivsel ja koostööpõhisel moel tundma õppida. Selle mudeli
eeskujul loodi ka kolme Balti riigi ning Peterburi välis- ja rahvusvahelise poliitika
uurimisasutuste vaheline võrgustik, mis korraldas oma kahel esimesel tegevus-
aastal kaheksa suurt konverentsi ja mitu seminari.
Üks tähtis sihtrühm olid tudengid ja keskkooliõpilased. Kõigis riikides korral-
dati tudengitele ja kooliõpilastele kirjandikonkursid, mille võitjad said külastada
Brüsselit. Kolme aasta jooksul anti välja ajalehte, mille eesmärk oli levitada teavet
Balti riikides ja Taanis. Leedus toodeti koostöös kohalike telejaamadega viis tele-
saadet, mis olid suunatud eelkõige maaelanikkonnale.
Balti buss „Järgmine peatus: NATO” viis 2002. aasta novembris noored Tal-
linnast läbi Riia, Vilniuse ja Varssavi Prahasse, kus toimus NATO tippkohtumine.
See ettevõtmine oli visuaalne märk Balti riikide avalikkuse toetusest NATOga ühi-
nemisele. Buss tegi teel mitu peatust ja selle sõitjad kohtusid nii peatuspaikades kui
ka Prahas avaliku elu tegelaste ja ajakirjanikega. Kõiki üritusi toetasid Taani suur-
saatkonnad Tallinnas, Riias ja Vilniuses.
Võib öelda, et võrgustikud ja koostööprojektid, mis said alguse Taani ja Eesti
NATO ühingute koostööst ning jätkusid Balti võrgustiku kaudu, täitsid oma
eesmärgi: jagada teadmisi ja arendada üldsuse, eriti noorte arusaamist NATO
liikmeks saamise võimalustest ja kohustustest. Minu arvates on see kolmes Balti
riigis andnud väga häid tulemusi.
