Page 2 - nato_web
P. 2
Haamrilöök Prahas
Pealelõunal järgneb NACi kohtumine kutsutud riikidega. Seejärel kohtuvad
Vilnius 10 grupi riigijuhid ja välisministrid Václav Haveliga. Sama seltskond koh-
tub 22. novembri hommikul Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseniga, järg-
neb EAPC istung riigipeade ja peaministrite tasemel.
Järeldame, et lähipäevadel kujuneb põhiliseks oma delegatsiooni haldamine.
Praha programmis pole üritust, kus osaleks kogu Eesti delegatsioon. Tuvastame
kolme liiki läbipääsulubade ja juurdepääsutsoonide olemasolu. Lisaks juurdepää-
sude hierarhia ajakirjanikele.
Keegi väidab, et Eestist saabunud välispoliitilist üritust kajastav ajakirjanike
kogum on suurim meie ajakirjanduse ajaloos. Loeme needki üle: Eesti on Prahasse
saatnud… 13 ajakirjanikku. Kas Carl Robert Jakobson oleks soovinud astuda
NATOsse ja mida oleks sellest kirjutanud Sakala? Jakobson oleks võib-olla toetuse
vastu saadikukoha küsinud. Hurt ei oleks.
21. november, kell 10.10
Sisetelevisioon näitab pressikeskuses pilti sellest, kuidas Tšehhi president kingib
NATO peasekretärile iluhaamri koosolekute juhatamiseks. Tippkohtumine on
alanud.
Kaamera libiseb piki ruumi: Chirac, Blair, Aznar, Schröder. Kus on Bush?
Bushigi näidatakse. Iga ülemuse taga istub välis- ja kaitseminister ning seejärel
tuleb NATO peakorterist tuttava NATO saadiku nägu. Von Moltke, Nick Burns,
Karel Kovanda. Kas CNN kannab üle? Ühtegi ekraani ei ole lülitud CNNile.
Kõrval jookseb Tšehhi TV pilt.
NATO peasekretär George Robertson räägib..., mida ta õieti ütleb? Et on kon-
sensus? Lisab midagi ja virutab ühemõtteliselt haamriga vastu lauda – põmm,
NATOs! Kiiresti tegi peasekretär. Nojah, me tegime samuti kiiresti. Nagu euro-
remont: uued torud, kipsplaat, kümne aastaga NATOs ja Euroopa Liidus, tasa-
kaalustatud eelarve, veel nipet-näpet.
Riigijuhid on alustanud sõnavõtte, televisioon jätkab ülekannet. Ajaleht kirju-
tab hiljem, et lord Robertsoni haamrilööki saatis pressikeskuses ajakirjanike hõre
käteplagin. Muidugi, ega neile palgatõusust teatatud. Alles astus Šveits ÜROsse.
Palju inimesed ikka plaksutada jaksavad.
Kutsutud riikide delegatsioonid on alles hotellides. Pressikeskuses intervjueeri-
takse kättesaadavaid isikuid. Gruusia raadio küsib, kas Gruusia saab NATOsse?
Vaevalt Brüsselis ja Tallinnas täna Gruusia raadiot kuulatakse. Vastan karistamatu
kindlusega – saab.
Praha on täis viisakaid inimesi, kes meie elevust jagavad. Õnnitletakse kogu
päeva jooksul ning lisatakse põhimõtteliselt vastamatu küsimus – „What are your
feelings now?”3
3 Kuidas te ennast nüüd tunnete? (Ingl k)
Pealelõunal järgneb NACi kohtumine kutsutud riikidega. Seejärel kohtuvad
Vilnius 10 grupi riigijuhid ja välisministrid Václav Haveliga. Sama seltskond koh-
tub 22. novembri hommikul Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseniga, järg-
neb EAPC istung riigipeade ja peaministrite tasemel.
Järeldame, et lähipäevadel kujuneb põhiliseks oma delegatsiooni haldamine.
Praha programmis pole üritust, kus osaleks kogu Eesti delegatsioon. Tuvastame
kolme liiki läbipääsulubade ja juurdepääsutsoonide olemasolu. Lisaks juurdepää-
sude hierarhia ajakirjanikele.
Keegi väidab, et Eestist saabunud välispoliitilist üritust kajastav ajakirjanike
kogum on suurim meie ajakirjanduse ajaloos. Loeme needki üle: Eesti on Prahasse
saatnud… 13 ajakirjanikku. Kas Carl Robert Jakobson oleks soovinud astuda
NATOsse ja mida oleks sellest kirjutanud Sakala? Jakobson oleks võib-olla toetuse
vastu saadikukoha küsinud. Hurt ei oleks.
21. november, kell 10.10
Sisetelevisioon näitab pressikeskuses pilti sellest, kuidas Tšehhi president kingib
NATO peasekretärile iluhaamri koosolekute juhatamiseks. Tippkohtumine on
alanud.
Kaamera libiseb piki ruumi: Chirac, Blair, Aznar, Schröder. Kus on Bush?
Bushigi näidatakse. Iga ülemuse taga istub välis- ja kaitseminister ning seejärel
tuleb NATO peakorterist tuttava NATO saadiku nägu. Von Moltke, Nick Burns,
Karel Kovanda. Kas CNN kannab üle? Ühtegi ekraani ei ole lülitud CNNile.
Kõrval jookseb Tšehhi TV pilt.
NATO peasekretär George Robertson räägib..., mida ta õieti ütleb? Et on kon-
sensus? Lisab midagi ja virutab ühemõtteliselt haamriga vastu lauda – põmm,
NATOs! Kiiresti tegi peasekretär. Nojah, me tegime samuti kiiresti. Nagu euro-
remont: uued torud, kipsplaat, kümne aastaga NATOs ja Euroopa Liidus, tasa-
kaalustatud eelarve, veel nipet-näpet.
Riigijuhid on alustanud sõnavõtte, televisioon jätkab ülekannet. Ajaleht kirju-
tab hiljem, et lord Robertsoni haamrilööki saatis pressikeskuses ajakirjanike hõre
käteplagin. Muidugi, ega neile palgatõusust teatatud. Alles astus Šveits ÜROsse.
Palju inimesed ikka plaksutada jaksavad.
Kutsutud riikide delegatsioonid on alles hotellides. Pressikeskuses intervjueeri-
takse kättesaadavaid isikuid. Gruusia raadio küsib, kas Gruusia saab NATOsse?
Vaevalt Brüsselis ja Tallinnas täna Gruusia raadiot kuulatakse. Vastan karistamatu
kindlusega – saab.
Praha on täis viisakaid inimesi, kes meie elevust jagavad. Õnnitletakse kogu
päeva jooksul ning lisatakse põhimõtteliselt vastamatu küsimus – „What are your
feelings now?”3
3 Kuidas te ennast nüüd tunnete? (Ingl k)
