Võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati Vabadussõjas langenuid

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Vabadussõja võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati 90 aasta eest Eesti vabaduse eest langenud kaitseväelasi ja meie liitlasi.

Foto: www.vabadusemonument.ee
Foto: www.vabadusemonument.ee

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma kõnes 90 aasta eest Vabadussõjas saavutatud ajaloolise võidu tähtsust.

“See võit andis meie rahvale esmakordselt võimaluse hakata arendama oma riiki. Võit tagas meie keele ja kultuuri säilimise. On arusaadav, et aina suureneva ajaloolise vahemaa tõttu võib mälestus Vabadussõjas sõdinutest vaikselt kustuma hakata. Selle juhtumist ei tohi me aga endale lubada – nii keeraksime selja nendele, tänu kellele Eesti rahvas säilinud on,” lausus Ergma.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sai Eesti rahvas tänu võidule Vabadussõjas esmakordselt kirjutatud ajaloos peremeheks omal maal.

“Esmalt, 24. veebruaril 1918 oli sõna, millega kuulutati vabadust kõigile Eestimaa rahvastele, Vabadussõda tegi sõna teoks. Just see tegu tõstis Eesti riigi võrdsena teiste riikide kõrvale ja võitis tunnustuse esmalt Nõukogude Vene ka seejärel kõigi teiste riikide poolt. Sellele tunnustusele rajanes ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 71 aastat hiljem,” lausus Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul tugines Vabadussõjas saavutatud võit ühtsele rahvuslikule eneseteadvusele ja kaitsetahtele ning oskusele liita rahvuslik tahe meie liitlaste huvidega.

“Teadkem, et kõrvuti eesti soost võitlejatega seisid vaenlase vastu kõik Eestimaa rahvad – venelased ja juudid, sakslased ja lätlased, ingerlased ja poolakad ning paljud teised. Liitlasena abistasid meid Soome, Rootsi, Taani ja USA vabatahtlikud, merelt toetas Ühendkuningriigi laevastik. See on meie jaoks oluline ka täna, ütles Jaak Aaviksoo.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu. 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena hinnanguliselt 3600 – 4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest.

Lisainfo Eesti Vabadussõja kohta:

http://www.laidoner.ee/projektid/4/ylevaade.html

Allikas:

Kaitseministeerium