„Välismääraja“ 6. veebruaril: Müncheni rahvusvahelisel julgeoleku konverentsil tõdeti, et küberjulgeolekust on liiga palju räägitud, nüüd tuleb konkreetselt edasi liikuda

Eilses „Välismäärajas“ arutleti 4.-6. veebruaril toimunud Müncheni julgeolekukonverentsil käsitletud teemade üle.

kadriliik5Eilses „Välismäärajas“ arutleti 4.-6. veebruaril toimunud Müncheni julgeolekukonverentsil käsitletud teemade üle.

Saates andis rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil arutletud teemadest ülevaate Eesti diplomaat Eerik Marmei, kes ka ise konverentsil osales. „Kolme päeva jooksul oli palju teemasid, millest räägiti, nende seas trans-atlantiline tulevik, regionaalsed väljakutsed, küberjulgeolek ja ülemaailmane finantskriis. Esile võiks tõsta kolm põhilist, mille ümber olid kõik paneelid keskendunud: finantskriisi mõjud julgeolekule, küberjulgeolek ja Põhja-Aafrikas toimuv,“ andis ülevaate Marmei.

Küberjulgeoleku tuleviku üle arutledes rõhutati konverentsil, et kollektiivne kaitse on vajalik, samuti ka rahvusvaheline lepingute süsteem, mis oleks siduv. Kõik leidsid, et liiga palju on räägitud sellel teemal, nüüd tuleb konkreetselt edasi liikuda. President Toomas Hendrik Ilves nentis, et „küberrünnakute lepinguline baas on päris korralik, küsimus on selles, kes sellega liitunud on. Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud konventsioon, mille kõige olulisem osa on see, et riigid on kohustatud kurjategijaid välja andma, on ratifitseeritud enamuse Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide poolt, ühtlasi ka USA poolt. Probleem on pigem selles, et Venemaa ei ole sellega liitunud. A priori on küberkuritegevus piiriülene, sest oma riigi sees ei ole väga tark tegutseda juba kehtiva seadusandluse tõttu. Konventsiooni olulisus on selles, et see võimaldab küberrünnakutes osalenud inimesi toimetada sinna riiki, kus nad on oma kahju tekitanud.“

President Ilvese juhitud paneelis keskenduti rohkem tavarelvastusleppele. Eesti jaoks on oluline, et adapteeritud tavarelvastuslepe saab ratifitseeritud ning Eesti saab alustada liitumisläbirääkimisi.

Konverentsi läbivaks teemaks oli ka Põhja-Aafrika sündmused. Tõdeti, et status quo regioonis ja konkreetselt Egiptuses ei saa jätkuda. Keegi ei oska öelda, kas praegustele sündmustele võivad järgneda ka mingid kaootilisemad lahendused. Tõdetakse, et valimised iseenesest ei ole ainuke lahendus, olulised on ka riigivalitsemise tavad ja inimõigused (inimõigused on nagu punane joon, millest peab lähtuma). Selge on ka see, et lääs ei saa minna lihtsalt õpetama ja hoolikalt peab valima, mida praeguses olukorras teha.

„Finantskriisi taustal on alanud NATO liikmesriikide vahel diskussioon, kuidas jagada vastutust. Inimesed on aru saanud, et meeletu dubleerimine ei vii kuhugi. Prantslased ja britid peavad juba kõnelusi sel teemal. Ka Eesti, Läti ja Leedu alustasid ühiste hangetega juba mitu aastat tagasi, hetkel aga ei ole lihtsalt raha midagi osta. Majanduskriis on sundinud meid kaitsevaldkonades tegema suuremat koostööd,“ rääkis president Ilves.

Müncheni julgeolekukonverents on 47. korda toimuv rahvusvahelise julgeoleku konverents, mille ülesandeks on arutada julgeolekualaseid väljakutseid. Osalejaid on 70 riigist ja organisatsioonist.

Saadet juhtis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Stuudios olid külalistena Euroopa Komisjoni ametnik/ajakirjanik Erkki Bahovski ning telefoniliinil Eesti diplomaat Eerik Marmei ja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00. Välimääraja kordust saab kuulata ka Kuku raadio kodulehelt.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing