USA ekspert: Baltimaad on Venemaa vaenlaste nimistus

Vene võimud on kandnud Baltimaad vaenulike riikide nimistusse ning üritavad neis ellu viia oma geopoliitilisi projekte, leiab postsovetliku ruumi uurija Edward Walker. California Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia instituudi ekspert Edward Walker kinnitas usutluses BNSile, et ehkki Baltimaade liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs eraldab neid psühholoogiliselt teistest postsovetlikest vabariikidest, ei saa nad tunda samasugust turvatunnet nagu Poola.

321981t20h5881Vene võimud on kandnud Baltimaad vaenulike riikide nimistusse ning üritavad neis ellu viia oma geopoliitilisi projekte, leiab postsovetliku ruumi uurija Edward Walker.

California Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia instituudi ekspert Edward Walker kinnitas usutluses BNSile, et ehkki Baltimaade liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs eraldab neid psühholoogiliselt teistest postsovetlikest vabariikidest, ei saa nad tunda samasugust turvatunnet nagu Poola.

«Arvan, et venelased hindavad NATO-liikmesust väga tõsiselt. See poliitiline ja psühholoogiline fakt, et Balti riigid on ELi ja NATO liikmed, tähendab, et nende (venelaste) mõtetes asuvad need väikesed riigid erinevalt teistest postsovetlikest riikidest väljaspool nende mõjutsooni,» selgitas Walker.

«Ent see ei tähenda, et venelastel pole häid geopoliitilisi sihte ja projekte. Balti riikides üritavad nad teha sama, mida teevad igal pool oma piiride lähistel – ostavad strateegilisi objekte. Samuti on neil märkimisväärne venekeelne vähemus, mis annab neile võimaluse teha erinevaid räpaseid trikke, pidada kübersõda jms,» osutas ta.

«Baltimaad on haavatavamad kui näiteks Poola. Nad on väiksemad, asuvad Venemaale lähemal, olid Nõukogude Liidu osa ning neis elab palju venelasi. See pole Poola, Poola on ammu kaotatud,» lisas teadlane.

Walkeri hinnangul ei ürita Vladimir Putini juhitav Venemaa Euroopa riigiks saada.

«Ma ei arva, et nad muudavad oma suurriiklikku ideoloogiat. Ma ei arva, et me kuuleme Putini juhtimise ajal: saagem Euroopa osaks, hakakem rääkima euroopalikult. Ma peaaegu ei kujuta endale ette, et Venemaa praegune poliitiline eliit suudaks kunagi õppida euroopalikult rääkima. See oli raske poolakatele, aga venelastele on 20 korda raskem,» kinnitas Walker.

Teisalt avaldas professor arvamust, et tuleks arvestada Moskva kartusi NATO ohu kohta.

«Kui me, ma pean silmas läänt, saaksime koos Venemaaga maha istuda ning nõustuda mõnedega nende kartustest julgeoleku vallas, sisuliselt NATO laienemise küsimuses, siis oleks see algus,» viitas ta.

«Minu hinnangul on see hädavajalik samm, väga keeruline – raske on ette kujutada, kuidas seda poliitilises mõttes teha – ent see on hädavajalik eeltingimus suhete normaliseerimiseks Venemaaga,» selgitas Walker.

«Ma usun, et Ühendriigid oleksid samamoodi mures, nähes Mehhiko osalemist Varssavi paktis,» märkis ta.

Allikas: Eesti Postimees