Eesti annab Kõrgõzstani konfliktis kannatanutele humanitaarabi

Välisministeerium abistab Kõrgõzstanis kodudest vägivaldsete etniliste kokkupõrgete tõttu lahkuma sunnitud inimesi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) vahendusel 1,5 miljoni krooniga. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) toetab abivajajaid nii Kõrgõzstanis kui ka neid, kes on pidanud suunduma Usbekistani.

VälisministeeriumVälisministeerium abistab Kõrgõzstanis kodudest vägivaldsete etniliste kokkupõrgete tõttu lahkuma sunnitud inimesi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) vahendusel 1,5 miljoni krooniga. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) toetab abivajajaid nii Kõrgõzstanis kui ka neid, kes on pidanud suunduma Usbekistani.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on sajad tuhanded inimesed saanud rängalt kannatada. „Nad on ilma jäänud kodust, halvemal juhul ka lähedastest. Nende ellujäämine ja edasine elu sõltub praegu ainult abist. Ja ka Eesti annab panuse nende inimeste abistamisse,“ lisas Paet.

Euroopa Liidu välisministrid on mõistnud hukka vägivalla Kõrgõzstanis ning kutsunud Kõrgõzstani tungivalt üles astuma samme vägivalla lõpetamiseks ja stabiilse valitsuse moodustamiseks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on vägivaldsed etnilised kokkpõrked Kõrgõzstanis toonud kaasa massilise põgenike voolu riigi siseselt ja ka naaberriiki Usbekistani. „On oluline, et ka Kõrgõzstani naaberriigid aitaksid põgenikke ja annaksid panuse olukorra rahunemisele Kõrgõzstanis,“ rõhutas välisminister Paet. „Ka Euroopa Liit plaanib alustada koheselt humanitaarabi andmist,“ lisas ta.

Esialgsetel andmetel on Kõrgõzstani siseselt oma kodudest sunnitud lahkuma 400 000 elanikku, kellest ligi 100 000 elanikku on põgenenud Usbekistani. Põgenikest moodustavad suure osa naised, lapsed ja vanurid. Usbekistanis on enamik põgenikest koondunud Andizhani maakonna 48 ajutisse põgenikelaagrisse.

Põgenikud vajavad ravimeid, esmatarbevahendeid, ajutist peavarju ja toiduabi. Lõuna-Kõrgõzstani ligipääs keerulise julgeolekuolukorra tõttu hetkel puudub. Terves piirkonnas on tegutsemas vähe humanitaarabi organisatsioone ning ka doonorite toetused regioonile on seni olnud tagasihoidlikud. Seetõttu on eriti oluline aidata leevendada inimeste kannatusi ja takistada humanitaarkriisi edasist süvenemist.

17. ja 18. juunil viis ÜRO Usbekistanis läbi täpse abivajaduste hindamise, mille järel edastati rahvusvahelisele üldsusele abipalve. Esimesed UNHCR päästemeeskonnad töötavad Andizhani maakonnas ja Taškentis ning jagavad koostöös Usbekistani valitsusega hädasolijatele abi. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet on kriisi puhkemisest alates tegutsenud kiirelt ja efektiivselt, olles üks väheseid abi andjaid, kes alustas lennukitega abi saatmist Usbekistani.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti koolitab Afganistani diplomaate

Sel nädalal algab Tallinnas koolitus, milles kümnele Afganistani diplomaadile tutvustatakse Eesti riigi kogemust välisteenistuse ülesehitusel.

Foto: VälisministeeriumSel nädalal algab Tallinnas koolitus, milles kümnele Afganistani diplomaadile tutvustatakse Eesti riigi kogemust välisteenistuse ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on koolitus välisministeeriumi ja Eesti diplomaatide kooli koostöös pikalt ettevalmistatud ja põhineb Eesti enda kogemusel riigi ja selle institutsioonide ülesehitusel, teatas välisministeerium.

„Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik. Tsiviilkoostöös Afganistaniga on Eesti tegevuse põhisuunad tervishoiu, hariduse ja heade valitsemistavade arendamisel,” märkis Paet. “Riigi ja välisteenistuse ülesehitamine on üks oluline suund, et aidata kaasa Afganistani valitsuse võimekuse suurendamisele suhtlemisel rahvusvahelise kogukonnaga.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti toetab tugevat tuumaarengute seiret

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Paeti sõnul aitab efektiivne seiresüsteem saavutada kindlust tuumaenergia kasutusotstarbe ja tuumakatsetuste osas. „Tuumarelvastuse piiramine ja tuumakatsetuste keelustamisega ühinemine on vajalik maailma tuumaohutuse suurendamiseks, kuid see peab toimuma paralleelselt maailma julgeolekut kindlustavate meetmete ja seiresüsteemi tõhustamisega,“ ütles Paet. „Süsteemi ülesehitamine annab loodetavasti täiendavat kindlust ka riikidele, kes veel ei ole tuumakatsetuste keelustamise lepinguga ühinenud. On oluline, et rahvusvahelisele üldsusele oleks tagatud informatsioon ka rahuotstarbelise tuumakasutuse kohta,“ märkis Eesti välisminister.

Paet kinnitas kohtumisel Tothiga, et Euroopa Liidu liikmena toetab Eesti aktiivselt Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni rolli tuumakatsetuste piiramisel ja monitoorimisel ning ja toetab tööd veenmaks riike Tuumakatsetuste piiramise lepinguga (CTBT) liituma.

Tuumakatsetuste piiramise leping (CTBT- Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty) avati allkirjastamiseks 1996. aastal. Eesti on lepingu allkirjastanud ja Riigikogu ratifitseeris selle 1999. aastal. Leping jõustub kuus kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kõik 44 lepingu loomise ajal tuumavõimsusi omanud riiki.

Allikas:

Välisministeerium



NATO kohtumine toob Eestisse 45 riigi esindajad

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub 22.-23. aprillini Tallinnas, on ilmselt kõigi aegade suurim rahvusvaheline välispoliitiline ettevõtmine, mis Eestis seni aset on leidnud.

Kohale on oodata 45 riigi esindajaid. “Tulemas on 28 NATO liikmesriigi esindajad ning lisaks partneritena Afganistanis panustavate riikide esindajad. Enamik neist riikidest on esindatud välisministrite tasemel,” rääkis välisminister Urmas Paet ERRi raadiouudiste vahendusel.

Kohtumise täpne päevakord selgub alles mõni päev enne kohtumist. “Suure tõenäosusega tulevad Tallinnas arutusele NATO strateegiline kontseptsioon, peakorteri reform, Afganistani missioon, suhted Venemaaga, NATO edasine lainemine, partnerlused ja ka tuumatemaatika ja raketikaitse küsimused,” rääkis minister.

Et Tallinna kohtumine on mitteametlik, siis väga põhjapanevaid otsuseid see formaat teha ei luba. Siiski on Paeti kinnitusel tegu väga olulise aruteluga. Kõne all on olnud ka NATO-Vene nõukogu toimumine Tallinnas.

“Kuigi NATO selle ettepaneku tegi, siis Vene pool teatas, et nad ei pea seda Tallinna kohtumist vajalikuks. Küll annab see võimaluse NATO riikidel endal arutada oma edasist koostööpoliitikat Venemaaga,” selgitas Paet.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-06_AK_nato_pikem.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Valitsus kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest.

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest: kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti julgeolekupoliitika alused põhjaks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks ning võimaldab riigi julgeolekupoliitikat sihipärasemalt ellu viia. „Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline juhisdokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, kajastades kõiki riigi julgeoleku tagamise olulisi valdkondi,“ ütles Eesti välisminister.

Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Paet toonitas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. „Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase 2% SKPst ja seda hoida,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. „Alates 2004. maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,“ rääkis Paet. „Eesti julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas järjest olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,“ ütles Paet Eesti julgeolekupoliitika aluseid tutvustades.

Allikas:

Välisministeerium



Välisministeerium ootab taotlusi arengukoostööprojektide rahastamiseks

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on arengukoostöö olnud juba 12 aastat Eesti välispoliitika lahutamatu osa. „Eesti arengukoostöö sai alguse meie reformikogemuste jagamisest teistele üleminekuriikidele, et aidata ka neil arenguväljakutsetega toime tulla. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes ühes teiste arenenud riikidega aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse saavutamisele,“ sõnas Paet. „Ka Eesti kodanikeühenduste tegevus on muutunud järjest aktiivsemaks ja rahvusvahelisemaks. Samuti on Eesti elanikud järjest rohkem valmis andma oma panuse vaesemate riikide arengu toetuseks,“ sõnas välisminister Paet.

Arengukoostööprojektidele on toetust oodatud taotlema mittetulundusühingud, valitsusasutused või selle hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused või selle hallatavad asutused (sh üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud) ning Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised isikud.

Taotlusvooru raames toetatavad üksikprojektid peavad olema vastavuses Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi 2006 – 2010 arengukava valdkondade ja alavaldkondadega nagu inimarengu toetamine, rahu ja inimõiguste tagamine ja demokraatia arengu toetamine, majandusarengu ja säästliku arengu toetamine, arengukoostöö elluviimise tõhustamine ning teavitamine ja maailmaharidus.

2010. aastal on taotlusvooru maht 4 600 000 krooni, millega toetatakse neljale Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsele sihtriigile – Ukraina, Moldova, Gruusia ja Afganistan – suunatud tegevusi ning teavitusprojekte Eestis.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24. mai 2010 kell 17.00.

29. märtsil kell 14.00-17.00 toimub välisministeeriumis infopäev, kus selgitatakse arengukoostöö projektide rahastamise taotlemisega seonduvat. Infopäevale on võimalik registreerida: http://ankeet.vm.ee/est/arengukoostoo_infopaev

Täpsemat infot taotluse esitamise tingimuste kohta leiab välisministeeriumi koduleheküljelt: http://www.vm.ee/arengukoostoo

Allikas:

Välisministeerium



Eesti toetab sõdades kannatanud Gruusia naiste ja noorte psühholoogilist nõustamist

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Foto: Guardian.co.uk
Foto: Guardian.co.uk

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Gali Naiste Ühingu üks prioriteetne tegevusvaldkond on Rehabilitatsiooni Keskuse arendamine. Keskus tegutseb viiendat aastat ning selle töö on suunatud Gali piirkonna naiste ja noorte psühholoogilisele toetamisele ja nõustamisele. Eesti panus on üle pika aja esimene rahaline toetus keskuse käigushoidmise tagamiseks, vahepeal toimis keskus tänu psühholoogide vabatahtlikule tööle.

Välisminister Urmas Paeti sõnul pakub Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus patsientidele tasuta nõustamis- ja konsultatsiooni võimalusi. “Hetkel on Gali piirkonna elanikel psühholoogilist nõustamist saada väga keeruline,” märkis Paet. Välisministri hinnangul on professionaalne psühholoogilise abi saamise võimalus Gali piirkonnas aga eriti oluline. “Selle piirkonna inimesed elavad justkui kahe tule vahel ning seetõttu on neil oma igapäevase eluga mõneti keeruline toime tulla. Kõigil abivajajatel peab olema võimalus vajadusel meditsiinilise abi kõrval saada ka psühholoogilist nõustamist,” ütles Paet.

Gruusia piiri ääres paiknev Gali piirkond on osa Abhaasiast. Tegemist on väga vaese ja sõjast räsitud regiooniga. Piirkonna elanikkonnast 95% on grusiinid ning suur osa neist on sisepõgenikud, kes ootavad võimalust oma kodudesse tagasi pöörduda.

Projekti rahastatakse 2009. aasta välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 2009. aastal oli välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahendite maht 40 miljonit krooni.

Gruusia on Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval üks Eesti arengukoostöö peamistest sihtriikidest.

Täpsed projektikirjeldused ja ülevaade Eesti arengukoostöö projektidest varasematel aastatel on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil: <http://www.vm.ee/?q=et/node/4524>

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet: EL vajab tugevat Euroopa välisteenistust, mis aitaks vajadusel ka ühenduse kodanikke kriisiolukordades

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet.

Foto: UK välisministeerium
Foto: UK välisministeerium

Välisminister Urmas Paet rõhutas Hispaanias Córdobas toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel, et Euroopa Liidu globaalselt mõjukamaks muutmise ning ühenduse aktiivse ja tugeva välistegevuse huvides on luua ühine välisteenistus võimalikult kiiresti.

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. Ta lisas, et välisteenistuse personalivalikul peab olema tagatud ka geograafiline tasakaal.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate ELi ühise välisteenistuse käivitamise hetkeseisust. Eesti peab välisminister Paeti sõnul tähtsaks ja vajalikuks ühenduse välisteenistuse koostööd ning infovahetust liikmesriikidega. „Euroopa Liidu välisteenistusel peaks olema ka juhtiv roll finantsvahendite planeerimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenguabi sidususe seisukohalt,” lausus Paet. „Soovime, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades,” lisas ta.

Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Välisministrid arutasid veel ELi välispoliitika väljakutseid suhetes globaalselt mõjukate riikide Hiina, India ja Brasiiliaga.

Brasiilia on poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas. Välisminister Paet märkis et koostööd Brasiiliaga aitaks veelgi tihendada ELi-Brasiilia vahelise viisavabastuse leppe kiire allkirjastamine ja jõustamine. „Lubamatu on venitada lepingu jõustumise protsessiga. Loodame, et peatselt on võimalik Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikel sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikega viisavabalt Brasiiliasse reisida,” lausus Paet.

Euroopa Liidu strateegilist partnerit Hiinat tuleb välisminister Paeti sõnul kaasata rohkem selliste üleilmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelise tähelepanu all olevad konfliktipiirkonnad. „Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimuvad pidevalt dialoogid erinevates valdkondades, sealhulgas inimõiguste alal. Tähtis on edasi liikuda ka Euroopa Liidu ja Hiina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimistega,” selgitas Eesti välisminister ELi-Hiina koostöö edendamise võimalusi.

India ja Euroopa Liidu suhteid arutades leidsid välisministrid, et poliitilises ning majanduslikus koostöös on veel küllaldaselt arenguruumi ja tõid prioriteetsetena esile julgeoleku-, kaubandus-, kliima- ja energiavaldkonna. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja India suhetes keskenduda koostööle, mis suurendaks India rolli regiooni stabiliseerimisel, eriti panust Afganistani ja Sri Lanka arengu tagamiseks. Soovime edendada ka koostööd Indiaga terrori- ja piraatidevastases võitluses ning julgeolekukoostööd laiendada küberturbevaldkonnas,” ütles välisminister Paet. ELi-India majandussuhete arengule aitaks välisminister Paeti sõnul kaasa ka laiapõhjalise kaubanduse ja investeeringute kaitse leppe sõlmimine.

Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mis on oma nime saanud Bonni lähedal asuva Gymnichi lossi järgi, kus toimus esimene sarnane kokkusaamine.

Allikas:

Välisministeerium



Moskvas toimusid Eesti ja Venemaa vahelised Euroopa-teemalised konsultatsioonid

Kolmapäeval, 3. märtsil toimusid Moskvas Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid Euroopa teemadel. Kohtumisel arutati koostööd OSCEs, NATO-Vene Nõukogus ja regionaalsel tasandil ning ka EL-Venemaa suhteid.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kolmapäeval, 3. märtsil toimusid Moskvas Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid Euroopa teemadel. Kohtumisel arutati koostööd OSCEs, NATO-Vene Nõukogus ja regionaalsel tasandil ning ka EL-Venemaa suhteid. Konsultatsioone juhtis Eesti poolt välisministeeriumi poliitikadirektor Clyde Kull ja Venemaa poolt Vene Föderatsiooni välisministeeriumi Euroopa Koostööosakonna peadirektor Vladimir Voronkov.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on regulaarne arvamusvahetus Venemaaga nii Euroopa kui laiema rahvusvahelise koostöö teemadel oluline ja vajalik.

Rääkides Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) seonduvatest arengutest, on Eesti rahul sellega, et nn Korfu protsess, mille raames arutatakse Venemaa ettepanekuid Euroopa julgeoleku osas, toimub just OSCE raames ning tugevdab seega OSCE rolli julgeolekufoorumina. Jätkuvalt nõuab erilist tähelepanu Gruusia territoriaalse terviklikkuse küsimus ja OSCE esinduse ning vaatlusmissioonide taastamine Gruusias. Eesti toetab Kasahstani püüdlusi OSCE eesistujana 2010. aastal.

Konsultatsioonidel räägiti ka koostööst Euroopa Nõukogus (EN). On oluline, et Šveitsi eesistumise prioriteedid keskenduvad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kindlustamisele. Eesti tervitas EN Inimõiguste konventsiooni 14. protokolli ratifitseerimist Venemaa poolt.

Samuti arutati koostööd NATO-Vene Nõukogus (NRC) ja kõne alla tuli ka aprillis toimuv NATO välisministrite kohtumine Tallinnas.

Rääkides Euroopa Liidu ja Venemaa koostööst keskenduti EL-Venemaa moderniseerimispartnerlusele, EL-Venemaa uue lepingu läbirääkimistele, Venemaa ühinemisele WTOga, EL-Venemaa viisadialoogile ja koostööle kriisihalduse alal.

Regionaalsest koostööst rääkides käsitleti EL ja Venemaa koostööd Põhjamõõtme raames ja arutati piiriülese koostöö üle. Nenditi, et Euroopa Naabruse ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) piiriülese koostöö programmide rahastamislepingute allkirjastamine Venemaaga EL-Venemaa tippkohtumisel Stockholmis 2009. aasta novembris on oluline samm regioonidevahelise koostöö edendamisel.

Allikas:

Välisministeerium



Kadri Liik: Venemaa reageeris veidi üle

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.

Liigi arvates reageeris Venemaa Eesti otsusele mitte anda nõusolekut Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele tugevamalt, kui olukord seda nõudis.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti välisministeerium avaldas Venemaa suursaadikule protesti

Täna, 1. märtsil kutsus Eesti välisministeerium välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas. Välisministeerium avaldas kahetsust ja protesti Vene Föderatsiooni välisministeeriumi otsuse üle paluda Eesti peakonsulil Peterburis lahkuda riigist kahe nädala jooksul.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium


Täna, 1. märtsil kutsus Eesti välisministeerium välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas. Välisministeerium avaldas kahetsust ja protesti Vene Föderatsiooni välisministeeriumi otsuse üle paluda Eesti peakonsulil Peterburis lahkuda riigist kahe nädala jooksul.

Vene välisministeerium põhjendas oma otsust vastusammuna Eesti võimude keeldumisele anda nõusolek Vene Föderatsiooni Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele.


Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet kohtus USA asekaitseministri Flournoyga

Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel , 26. veebruaril Ameerika Ühendriikide poliitika-ala asekaitseministri Michele Flournoyga. Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Paet ja asekaitseminister Flournoy arutasid Eesti ja USA eesmärke NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel. Aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumise eel kinnitasid nii Eesti kui USA esindajad, et peavad NATO tegevuse põhialuseks artikkel 5 ja NATO heidutuse usaldusväärsust. „Tahame, et kollektiivkaitse ja artikkel 5 oleks uue strateegilise kontseptsiooni keskmeks ning kinnitaks NATO nähtavust, usutavust ja võimekust,“ ütles välisminister Paet.

Rääkides Eesti-USA ühistest eesmärkidest Afganistani missioonil kinnitas Paet, et Eesti soovib Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. „Eesti jätkab osalemist rahvusvahelistes relvajõududes Riigikogu antud mandaadi tasemel kuni see on vajalik ning suurendab võrreldes möödunud aastaga tsiviilpanust Afganistanis,“ ütles Paet.

Nii Paet kui Flournoy pidasid vajalikuks afgaanide järjest suuremat kaasamist operatsioonidel ning riigi laiemal ülesehitusel. “Positiivseks näiteks afgaanide kasvavast osalusest on praegu Afganistanis käimas olev operatsioon Moshtarak,“ ütles Paet. „Nii Afganistani julgeolekujõudude kui arenguabi projektide osas tuleb kindlustada jätkusuutlikkus ning parandada Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja tsiviilvahendite koordineeritust,“ rääkis Eesti välisminister.

Allikas:

Välisministeerium



Välisminister Paet arutab Euroopa Liidu kolleegidega arenguid Ukrainas

Välisminister Paeti sõnul arutatakse eraldi Ukraina presidendivalimiste tulemusi, valimistele järgnenud sisepoliitilisi arenguid, aga ka sotsiaalmajanduslikku olukorda Ukrainas.

Urmas PaetTäna osaleb välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Välisminister Paeti sõnul arutatakse eraldi Ukraina presidendivalimiste tulemusi, valimistele järgnenud sisepoliitilisi arenguid, aga ka sotsiaalmajanduslikku olukorda Ukrainas. “Ukraina ühiskond vajab stabiilsust – vajalik on riigi teovõime tagamine ja reformide läbiviimine. Seega peame innustama Ukraina poliitikuid aktsepteerima demokraatlikult läbiviidud presidendivalimiste tulemusi ja jätkama Ukraina stabiilse arengu toetamist,“ lisas ta.

Urmas Paet märkis, et tõenäoliselt räägivad Euroopa Liidu välisministrid Euroopa Liidu ja Ukraina suhete tulevikust ka laiemalt. “Näiteks on oluline arutada Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise uue assotsieerimislepingu ja vabakaubanduslepingu läbirääkimiste perspektiive ning energeetikaküsimusi,“ ütles Paet. “Ukraina ja Euroopa Liidu huvides on võimalikult ulatuslik omavaheline assotsieerimisleping ning seega ka tempo tõstmine läbirääkimiste peatseks lõpetamiseks,“ märkis Paet.

Välisminister Paet kohtub Brüsselis ka Rootsi uue Euroopa-asjade ministri Birgitta Ohlssoniga. Paet ja Ohlsson arutavad eesmärke Euroopa Liidu arengustrateegias EL 2020 ja teisi päevakajalisi küsimus Euroopa Liidu koostöös.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutavad esmaspäevastel kohtumistel ka olukorda Afganistanis, Iraanis ja Haitil.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti suursaadik Rootsis külastas Põhjala lahingugrupi peakorterit

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Operatsioonide ülema asetäitja kindralmajor Anders Brännström, lahingugrupi ülem brigaadikindral Stefan Andersson, rügemendi ülema asetäitja kolonel Mikael Åkerström, lahingugrupi staabiülem kolonel Mikael Frisell ja teised Põhjala lahingugrupi juhid andsid ülevaate lahingugrupi ettevalmistuste käigust.

Lahingugrupi juhtriik on Rootsi, kes vastutab lahingugrupi ettevalmistuste eest ning koordineerib koostööd Põhjala lahingugrupis osalejate ning Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikidega. Enköpingis asub Põhjala lahingugrupi peakorter, mis korraldab lahingugrupi ettevalmistusi ning vastutab võimaliku operatsiooni planeerimise ja juhtimise eest.

2009. aastal tööd alustanud staabis esindab Eestit major Andres Noole, käesoleva aasta aprillis saadab Eesti Enköpingisse veel kolm staabiohvitseri. Kokku osaleb Eesti Põhjala lahingugrupis umbes 50 kaitseväelasega.

Rootsi on lahingugrupi juhtriik juba teist korda. Eelmine Põhjala lahingugrupi valmisolekuperiood jäi 2008. aasta esimesse poolde ning selles oli Eesti panus samuti 50 kaitseväelast ja lisaks üks tsiviilnõunik.

Enköpingis toimus ka Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud Eesti suursaadiku poolt korraldatud vastuvõtt. Suursaadik kõneles oma sõnavõtus Eesti iseseisvuse saavutamise ajaloost.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti pikendab tervishoiueksperdi missiooni Afganistanis

Välisministeerium pikendab Afganistanis Helmandi provintsis töötava Eesti arengukoostööd koordineeriva tervishoiueksperdi Anu Raisma lähetust poole aasta võrra käesoleva aasta juuli lõpuni.

Välisministeerium pikendab Afganistanis Helmandi provintsis töötava Eesti arengukoostööd koordineeriva tervishoiueksperdi Anu Raisma lähetust poole aasta võrra käesoleva aasta juuli lõpuni.

Foto: Foreign and Commonwealth Office
Foto: Foreign and Commonwealth Office

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks peamisi sihtriike ning abiprojektide seas on tervishoid olulisel kohal, sest see võimaldab reaalselt afgaanide elatustaset parandada. „Eesti on oma abiprojektides Afganistanis keskendunud Helmandi provintsi arstiabisüsteemi ülesehitusele. Tervishoiueksperdi töö tulemusel oleme oma tervishoiu abiprojektidega suutnud aidata Helmandi arstiabi arengut toetada,“ lausus välisminister. „Samas on veel palju teha, sest näiteks naiste ja laste suremus on traagiliselt kõrge. Elanikkonnalt Eestiga võrreldavas Helmandi provintsis on vaid veidi enam kui 1300 tervishoiuvaldkonnas tegutsevat inimest ning neist vähem kui 100 on arstid,” märkis Paet.

Eesti tervishoiueksperdi põhiliseks tööülesandeks on Helmandi provintsi meditsiiniasutuste võrgustiku, kiirabi ja muu tervishoiuvaldkonna ülesehitustöö koordineerimine.

MTÜ Mondo liige Anu Raisma omab pikaajalist töökogemust tervishoiu valdkonnas ning on osalenud Eesti Päästemeeskonna egiidi all missioonidel erinevates kriisipiirkondades Indoneesias ja Pakistanis. Raisma on päästemeeskonna liige alates 1999. aastast.

Alates 2008. aasta märtsist töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Eesti tervishoiuekspert, kes viib ellu Eesti arengukoostööprojekte riigis kohapeal ning nõustab Ühendkuningriigi ülesehitusmeeskonna juhtkonda ja Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Kuni 2009. aasta märtsini töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis Argo Parts.

Helmandi provintsis elab umbes 1,4 miljonit elanikku ja seal töötab vähem kui 100 arsti. Arstipunktid on ka suuremates piirkondlikes keskustes nagu Musa Qala, Kajaki, Sangin, Naw Zad, kuid need on vaid esmatasandi arstiabipunktid, kus mitmel puhul pole isegi väljaõppinud arsti kohal.

Afganistan kuulub 2006. aastast Eesti arengukoostöö prioriteetsete partnerriikide hulka. Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele. Praeguse arengutempo juures on Afganistanil probleeme pea kõigi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega.

Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/est/kat_676/9531.html

Allikas:

Välisministeerium



Külalised Afganistanist jagasid eestlastega kogemusi

Eile ja täna külastas Tallinna grupp afgaane valitsusvälistest organisatsioonidest ja erameediast, et kohtuda Eesti tudengite, vabaühenduste esindajate, ajakirjanike ja valitsuse ametnikega.

Eile ja täna külastas Tallinna grupp Afganistani valitsusvälistest organisatsioonidest ja erameedia esindajaid, et kohtuda Eesti tudengite, vabaühenduste, ajakirjanike ja valitsuse ametnikega.  Enne Tallinnasse saabumist külastasid afgaanid Sloveeniat, Austriat, Slovakkiat ja Horvaatiat.

Foto: USA suursaatkond Tallinnas
Foto: USA suursaatkond Tallinnas

Ettevõtmist rahastas USA valitsus eesmärgiga jagada siinsetega Afganistani kogemustest riigi arengust ning välisabi õnnestumistest, kuid ka eelseisvatest väljakutsetest. Läbivaks jooneks afgaanide sõnumis oli, et Eesti ja teised riigid mängivad Afganistani ülesehitamisel ja eduka tuleviku tagamisel väga olulist rolli.

Neljapäeval toimunud kohtumisel USA suursaadiku Michael C. Poltiga arutati Afganistani valitsusväliste organisatsioonide tegevuse tugevaid ja nõrku külgi ja seda kuidas sellised riigid nagu USA ja Eesti saaksid kõige efektiivsemalt jätkata Afganistani toetamist. Suursaadik tänas gruppi Eesti külastamise eest ning eestlastele Afganistani inimliku külje tutvustamise eest.

Välisministeeriumis toimunud kohtumisel siinsete diplomaatide, ajakirjanike ja tudengitega arutleti Afganistani majandusliku olukorra ja humanitaarabi kättesaadavuse üle. Palju kõneainet pakkusid oopiumikaubandus, talunike sõltuvus Talibanist ja riigi arengu ebaühtlane jaotus piirkonniti.

Allikad:

USA suursaatkond Tallinnas

Eesti NATO Ühing



Saakašvili sõnul ootab Gruusia sõpradelt tõerääkimist, mitte relvi

Saakašvili sõnul on Moskva jätkuvalt nende vastu. Sest Gruusia olemasolu meenutab teistele sama piirkonna riikidele, et Venemaa suutis küll tungida iseseisvasse riiki, kuid mitte kukutada selle valitsust.

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja mina ütlen, kus sa omadega oled, märkis Gruusia president Mihheil Saakašvili täna Tallinnas välispoliitika instituudi loengus.

Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo
Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo

Nende sõnadega kirjeldas ta olukorda, kus ühena vähestest riikidest Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena tunnustanud Venezuela president Hugo Chavez seisis vastu Gruusia riigi territoriaalsele terviklikkusele ning Tšehhi vabadusvõitleja Vaclav Havel seda toetas.

«Mind šokeeris, kui palju suutsid Vene sissetungijad kujundada sellist sürrealistlikku arusaama, et Gruusia – riik, kuhu nad tungisid – ründas neid,» rääkis Saakašvili. «Mind šokeeris, et Vene liidrid olid nagu maagid või nõiad, kes suutsid pöörata iga reaalsuse täpselt vastupidiseks.»

Gruusia presidendi sõnul pole selles strateegias pole midagi uut. «Seda nimetatakse peegelpropagandaks,» selgitas ta. «See tähendab oma ohvri süüdistamist täpselt selles kuritöös, mida sa hakkad sooritama või oled juba toime pannud.»

Saakašvili sõnul on seda taktikat kasutanud iga viimase aja totalitaarne režiim. Esimesed olid natsid. «Nad süüdistasid juute valmistumises maailmasõjaks, milleks nad tegelikult ise aktiivselt valmistusid,» meenutas ta. «Ja süüdistasid neid sakslaste hukkamiseks valmistumiseks ajal, kui nad valmistusid juutide genotsiidiks.»

Loe edasi Postimehest!

Gruusia presidendi Tallinnas peetud loengu ingliskeelne tekst.

Allikad:

Postimees

www.president.gov.ge



Eestisse tuleb visiidile Gruusia president Mihheil Saakašvili

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga.

20.-21. jaanuaril viibib Eestis töövisiidil Gruusia president Mihheil Saakašvili koos abikaasa Sandra Elisabeth Roelofsiga. Tegemist on Gruusia presidendi esimese visiidiga Eestisse pärast augustisõda.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Kohtumistel räägitakse üldisest olukorrast Gruusias, Eesti-Gruusia koostööst ning Gruusia majanduse arengust ja reformitegevusest nii NATO kui ka Euroopa Liidu kontekstis.

Gruusia president külastab visiidi raames ka IT Demokeskust ning annab välisministeeriumis loengu.

Gruusia presidenti saadavad visiidil kultuuriminister Nikoloz Rurua, põllumajandusaseminister Bakur Kvezereli ja asevälisminister Nino Kalandadze.

Allikas:

Välisministeerium



Saakašvili peab Tallinnas avaliku loengu

20.-21. jaanuaril Eestis visiidil viibiv Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtub siin riigijuhtidega ning peab välisministeeriumis loengu.

20.-21. jaanuaril Eestis visiidil viibiv Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtub siin riigijuhtidega ning peab välisministeeriumis loengu.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütles venekeelsele Postimees.ee’le, et Gruusia presidendi visiidi kavas on avalik loeng välisministeeriumi konverentsisaalis, mida korraldab Eesti Välispoliitika Instituut ning mille täpsem sisu tehakse teatavaks hiljem.

Saakašvilil on kavas ametliku visiidi raames kohtuda president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ning välisminister Urmas Paetiga.

Allikas:

Postimees



Eestil on kindel nägemus NATO uuest kontseptsioonist

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

NATO praegune strateegiline kontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja praegu töötatakse välja uut, arvestades oma geograafilist asendit on Eestil selge nägemus, millele peaks NATO rohkem tähelepanu pöörama.

Uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise kallal töötab praegu 12-st eksperdist koosnev niinimetatud tarkade meeste kogu, keda juhib endine USA välisminister Madeleine Allbright, vahendas “Välisilm”.

Oma esindajaga on selles kogus alliansi 28-st liikmest esindatud vaid 11 suuremat, pluss kolm Balti riiki, kes kõik loodavad seal oma huvide kaitsel Läti diplomaadi Aivis Roinise peale. Roinis on varem täitnud suursaadiku ülesandeid nii USA-s kui NATO juures.

Loe edasi ERR- Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-10-19_valisilm_esimene_lugu.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Tallinnas toimub Afganistani-teemaline konverents

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid.

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid eesotsas Eesti ja Ühendkuningriigi eriesindajatega Afganistanis ja Pakistanis, Harri Tiido ja Sir Sherard Cowper-Colesiga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Konverentsil arutatakse viimaseid arenguid Afganistanis, sealhulgas näiteks presidendivalimiste järgset olukorda riigis, NATO vägede suurendamisega ja Afganistani julgeolekujõudude ning tsiviilsektori ülesehitamisega seonduvat. Samuti räägitakse olukorrast regioonis laiemalt, keskendudes eelkõige arengutele Pakistanis ning kõneldakse edasise koostöö edendamise võimalustest.

Välisministeeriumis toimuva konverentsi avab kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Uus seadus annab kindluse kriisiriiki appi minevatele ametnikele

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt alles.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt alles.

«Enamik eksperte, kes on meil tsiviilmissioonides osalemas, pole välisministeeriumi inimesed, kuigi välisministeerium seda koordineerib,» selgitas välisminister Urmas Paet tänases teabetunnis ajakirjanikele. «Need inimesed tulevad tihti näiteks politseiametist või piirivalveametist või mingitest muudest riigiasutusest.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisministeerium alustas blogimist ka vene keeles

Välisministeerium laiendas oma ühisblogi ja avaldab Eesti diplomaatide elektroonilisi kirjutisi nüüdsest ka vene keeles.

Välisministeerium laiendas oma ühisblogi ja avaldab Eesti diplomaatide elektroonilisi  kirjutisi nüüdsest ka vene keeles.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeeriumi kantsleri Marten Kokki sõnul tahab välisministeerium leida ja kasutada uusi võimalusi välispoliitika huviliste ja partneritega suhtlemiseks. “Oleme juba mõnda aega pidanud välisministeeriumi ühisblogi, millesse Eesti diplomaadid üle maailma kirjutavad maailmasündmustest, Eesti vaatenurgast neile ja maailma vaatenurgast Eestile,”  ütles Kokk. Kokk avaldas lootust, et tänu blogi avaldamisele ka vene keeles jõuavad meie välispoliitika tegijate mõtted senisest veelgi laiema lugejaskonnani. Välisministeeriumi blogis kirjutavad Eesti suursaadikud ja teised diplomaadid oma tööst ning arengutest riikides ja organisatsioonides, kus Eesti on esindatud. Eraldi blogis kirjutab Kabulist regulaarselt Eesti eriesindaja Afganistanis. Lisaks mitmekeelsele välisministeeriumi kollektiivsele blogile, on välisministeeriumiga võimalik ühendust saada ka Facebookis, Twitteris ja Second Life´is.

Otselink välisministeeriumi blogile vene keeles: http://mid-est.blogspot.com/

Allikas:

Välisministeerium



Tallinnas toimus NATO terminoloogiakonverents

Tallinnas toimus 12.-16. oktoobril NATO sõjalise komitee konverents, mille käigus püüti ühtlustada riikidevahelist terminoloogiat.

Tallinnas toimus 12.-16. oktoobril NATO sõjalise komitee konverents, mille käigus püüti ühtlustada riikidevahelist terminoloogiat.

 

Foto: www.nato.int

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk rõhutas konverentsi avades, et Eestil on hea meel olla ürituse võõrustajaks. Kantsler Koka sõnul on sõjalise ja julgeoleku alase sõnavara ja keele ühtlustamine vajalik selleks, et NATO liikmesriigid saaksid omavahel tõrgeteta suhelda. „Terminoloogia arusaadavus ja selgus ning selle ühiselt mõistmine on eelduseks veelgi paremale allianssi sisesele koostööle,“ ütles Kokk.

NATO terminoloogiakoordinaator Flokert Zijulstra selgitas ETV saates “Terevisioon”, et kuna keel ja terminoloogia tihti muutuvad, peab ka NATO oma terminoloogiat pidevalt kohandama.

Kuigi NATO-s on kaks ametlikku keelt, tuleb sealgi panna paika terminoloogia, et segadust ei tekiks.

„Me väga palju muutmisega ei tegele, kuid peame defineerima seda, mida tahetakse öelda. Kui ühe sõnaga võib segadus tekkida, siis me defineerime ära, kus on valdkond, milles seda sõna kasutada. Kui on sõna, millel on rohkem kui üks tähendus, siis me paneme klausliga paika, et ühes valdkonnas see sõna tähendab üht, mõnes teises valdkonnas aga teist,” selgitas Zijulstra.

NATO terminoloogiakoordinaatori sõnul osalevad terminoloogia paikapanemises nii keeleteadlased kui ka oma eriala spetsialistid.

Allikad:

ERR Uudised

Välisministeerium