“Välismääraja” 13. juunil: Saksamaa uus president toob siseprobleemid esile

Eilses “Välismäärajas” räägiti Saksamaa presidendi tagasiastumisest ja riigi välis- ja julgeolekupoliitikas toimuvast.

Kadri LiikEilses “Välismäärajas” räägiti Saksamaa presidendi tagasiastumisest ja riigi välis- ja julgeolekupoliitikas toimuvast.

Saksamaal üles kerkinud sisepoliitilist segadust üritati mõista majanduskriisi, sõjaliste välisoperatsioonide ja võimaliku uue presidendi kaudu.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Eesti Berliini Suursaatkonna teine sekretär Margus Särglepp ja Riigikogu liige Sven Mikser.

13. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 30. mail: Hiina mõju Põhja-Koreale on võimatu alahinnata

Möödunud nädala “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla Põhja- ja Lõuna-Korea vahel hiljuti paisunud konflik ja Hiina roll olukorra lahendamisel.

kadriliikMöödunud nädala “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla Põhja- ja Lõuna-Korea vahel hiljuti paisunud konflik ja Hiina roll olukorra lahendamisel.

Tõdeti, et Hiina rolli Põhja-Korea käitumise mõjutamisel on võimatu üle hinnata.

Lõuna-Korea sõjalaeva uputamisest alguse saanud konfliktile võimalikke lahendusi otsides vaagisid saatekülalised Aasia riikide omavahelisi suhteid ja rolle üldisemalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios poliitikaanalüütik Merle Maigre ja diplomaat Hannes Hanso.

30. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 23. mail: Uue strateegia eesmärgid on saavutatavad, kui liikmesriigid tunnevad end turvaliselt

Tänases “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla hiljuti avalikkuse ette tulnud NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi raport.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla hiljuti avalikkuse ette tulnud NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi raport.

Juureldi raportit saatnud arvustuste üle ja võrreldi dokumenti eelmise strateegilise kontseptsiooniga. Nenditi, et kõrvutamist vajavad uue ja vana strateegilise kontseptsiooni ohuhinnangud ja pühendumus liikmesriikide ja mitteliikmeriikide kaitsele.

Tõdeti, et NATO liikmesriigid on valmis mitteliikmeid kaitsma vaid siis, kui tunnevad end kodus piisavalt turvaliselt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser ja diplomaat Harri Tiido.

23. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 16. mail: Eesti välispoliitikat iseloomustab projektipõhisus

Tänases “Välismäärajas” arutleti Eesti välispoliitiliste suundade üle ja kõneldi eesmärkide seadmisest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” arutleti Eesti välispoliitiliste suundade üle ja kõneldi eesmärkide seadmisest.

Saatekülalised nentisid, et Eestit motiveerib välispoliitikas tihti see, kui tahetakse saada mõne “klubi” liikmeks, kuhu on suhteliselt raske pääseda. Sellised klubid olid nii EL, NATO kui eurotsoon.

Kõneldi Eesti välispoliitika suurtest projektidest ja üksikuid eesmärke koondavatest ideoloogiatest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna juhataja Margus Kolga.

16. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 9. mail: “Enam ei ole nii, et kui Ameerika aevastab, haigestuvad kõik.”

Möödunud pühapäeval eetris olnud “Välismääraja” läbivateks teemadeks olid valimised Suurbritannias ja Kreekast alguse saanud eurotsooni kriis.

Möödunud pühapäeval eetris olnud “Välismääraja” läbivateks teemadeks olid valimised Suurbritannias ja Kreekast alguse saanud eurotsooni kriis.

Majanduskriisi teemadel nenditi, et Kreekast alguse saanud kriis näitab, et Euroopa turud ei olegi USA-st niivõrd sõltuvuses, vaid ülemaailmselt majandusjulgeolekut mõjutab ka kriis Euroopas.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Marko Mihkelson ja Riigikantselei ametnik Keit Kasemets.

9. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 2. mail: “Miks Gordon Brown inimestele ei meeldi?”

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” võeti vaatluse alla lähenevad valimised Suurbritannias ja võimalikud arengud. Saatekülalisd püüdsid ennustada valimistulemusi ja tõenäoliseid koalitsioone. Samuti juureldi Suurbritannias kasutusel oleva majoritaarse valimissüsteemi üle.

Arutleti suuremate parteide, leiboristide, konservatiivide ja liberaademokraatide ja nende liidrite üle. Leiti, et leiboristide ja konservatiivide populaarsus rahva silmis on omavahel tihedalt seotud ja võib olla intriigide allikaks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid Riigikogu liige Sven Mikser ja Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

2. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 26. aprillil: “NATO ei ründa tuumarelvaga riike, kel pole tuumarelva”

Eilses “Välismäärajas” vaadati tagasi möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Räägiti nii korralduslikust poolest ja Islandi tuhapilve poolt tekitatud segadusest kui kohumisel arutatud teemadest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Eilses “Välismäärajas” vaadati tagasi möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Räägiti nii korralduslikust poolest ja Islandi tuhapilve poolt tekitatud segadusest kui kohumisel arutatud teemadest.

Nenditi, et välisministrid rääkisid Tallinnas hetkel NATO jaoks äärmiselt olulistel teemadel nagu tuumarelvad, uus strateegiline kontseptsioon ja alliansi laienemine.

Tuumarelvade teema jagas välisministrid mitmeks leeriks, leidus nii nende pooldajaid, vastaseid kui neid, kes näevad tuumarelvade paiknemises Euroopas uut külma sõda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisministeeriumi diplomaat Margus Kolga ja Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.

25. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 11. aprillil: Kaczyński: ” Euroopast ei tohi kunagi saada aristokraatlikku vabariiki”

Tänases “Välismäärajas” räägiti Poola presidendi Lech Kaczyński traagilisest hukkumisest. Kaczyńskit meenutati kui EL-i uute liikmesriikide ja Ida-Euroopa huvide eest seisjat, kes ütles, et Euroopast ei tohi kunagi saada aristokraatlikku vabariiki.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” räägiti Poola presidendi Lech Kaczyński traagilisest hukkumisest.

Kaczyńskit meenutati kui EL-i uute liikmesriikide ja Ida-Euroopa huvide eest seisjat, kes ütles, et Euroopast ei tohi kunagi saada aristokraatlikku vabariiki.

Kõneldi Katõni massimõrvast ja planeeritud mälestusüritusest ning presidendi tseremoonial osalemise motiivist.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Eesti suursaadik Poolas Ants Frosch, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja diplomaat Silver Loit.

11. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 4. aprillil: “Kas Moskva pommirünnakud olid FSB-le kasulikud?”

Tänases “Välismäärajas” kõneldi eelkõige Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” kõneldi Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Nenditi, et terroristide eesmärk ei ole enam pelgalt Tšetšeenia iseseisvus, vaid suure islamivabariigi loomine Põhja-Kaukaasias. Terrorismi põhjusena nähti separatismile lisaks suurt tööpuudust, seadusetust ja Põhja-Kaukaasia rahvaste väga halba elujärge.

Saatekülalised leidsid, et terrorismiaktid võivad Venemaale anda võimaluse separatsitlike alade ründamiseks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel ning RKK analüütik Kaarel Kaas. Saatesse helistas Pariisist Eesti Päevalehe korrespondent Jaanus Piirsalu.

4. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 28. märtsil: NATO välisministrid tahavad Tallinnas rääkida tuumarelvadest

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Nenditi, et strateegilise tuumarelvastuse vähendamise leping ei ole otseselt seotud USA ega Venemaa raketitõrjekavadega, mis on tekitanud suurt rahvusvahelist segadust. Venemaa jaoks tekitavat muret ka asjaolu, et lepingu sõlmimine tähendaks USA vaatlejate pidevat kohalolu Vene sõjatööstuses.

Suursaadik Jüri Luik lisas, et aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumine kujuneb tõenäoliselt oluliseks debatiks tuumarelvade piiramise teemal.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.


28. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 21. märtsil: Kreeka suurim probleem on usalduse kadumine

Selle nädala “Välismäärajas” oli luubi all majanduslik olukord Kreekas ja selle mõju kogu Euroopale.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Selle nädala “Välismäärajas” oli luubi all majanduslik olukord Kreekas ja selle mõju kogu Euroopale. Arutleti Kreeka võltsimiskandaali üle, millega püüti kriisi näidata väiksemana, kui see tegelikult on. Nenditi, et Kreeka olukord mõjutab Euroopa Liidu ja eurotsooni mainet ja usaldusväärsust ülejäänud maailma silmis.

Saatekülalised tõdesid, et Euroopa Liidu ametlikku statistikat koostav Eurostat usaldab riikide endi poolt kogutud andmeid ja seega jäi Kreekale võimalus neid võtlsida, et kriisi avalikuks tulemist edasi lükata.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios majandusajakirjanik Villu Zirnask ja Euroopa-ekspert  Juhan Lepassaar.

21. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 14. märtsil: Usulistel konfliktidel puudub ratsionaalne alus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja selle tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja tema tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?

Räägiti hiljutistest parlamendivalimistest, riigisisesest võimuvõitlusest erinevate usulahkude vahel ja riigi suhetest naabritega.

Lisaks oli kõne all nelja saksa politoloogi ettepanek Venemaa võtmiseks NATO-sse. Nenditi, et Venemaale ei mõju NATO-sse kuulumise perspektiiv arvatavasti eriti demokratiseerivalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

14. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 7. märtsil: Prantsusmaal on vallandunud Venemaa-vaimustus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid. Enne saate lõppu tehti juttu ka valimisjärgsest olukorrast Ukrainas.

Nenditi, et Prantslased juhinduvad suhetes Venemaaga pigem majanduslikust kasust kui välispoliitilistest ideoloogiatest, vaadates seega inimõiguste probleemile Venemaal läbi sõrmede.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre.

7. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 28. veebruaril: Taliban ootab NATO väsimist

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.


Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.

Nenditi, et Talibani mässuliste eesmärk ei ole tekitada suurt relvakonflikti, vaid pidevate väikeste rünnakute abil muuta riik üldsuse ja välisinvestorite silmis ebausaldusväärseks ja süstida kohalikesse elanikesse hirmu, kuni liitlasväed avalikkuse toe puudumisel lõpuks väsivad.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser, diplomaat Clyde Kull ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

28. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 21. veeburaril: Hiina on Nõukogude Liidu vigadest õppinud

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Kadri Liik
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Arutleti Obama ja dalai-laama kohtumise sümboolse tähtsuse üle ja selle mõju üle USA läbisaamisele Hiinaga, mis soovib saavutada superriigi staatust.  Saatekülalised nõustusid dalai-laama sõnumiga, mille kohaselt superriigiks ei saa ükski riik demokraatiat ja inimõigusi austamata. Võrreldi ka Hiinat ja kunagist Nõukogude Liitu, ning nenditi, et Hiina hoidub demokraatlikest reformidest, kuna need hukutasid NL-i.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Andres Herkel ja Tartu Ülikooli õppejõud Märt Läänemets.

21. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 14. veebruaril: Väärtusi järgides tuleb ellu ka jääda

Tänases “Välismäärajas” olu luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” oli luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Välisminister tegi saates lühiülevaate kõnes puudutatud teemadest ning saatekülalised arutlesid eeloleva aasta ootustest Eesti välispoliitikale.

2010. aasta välispoliitiliste eesmärkidena nähti eelkõige liitumist eurotsooni ja OECD-ga, EL-i infotehnoloogia agentuuri võimalik loomist Eestisse ja EL-i idapartnerluses kaasa töötamine. Erilist tähelepanu pälvis ka NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis on Eestile esimene võimalus oma välispoliitilisi väärtusi NATO juhtdokumenti kirjutada.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisminister Urmas Paet, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

14. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 7. veebruaril: “NATO on Venemaa suurim julgeolekuoht”

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Saatekülalised leidsid, et doktriin ise on suhteliselt üldsõnaline, kuid jätab siiski võimaluse sõnastust tõlgendada viisil, mis annab Venemaale õiguse kasutada tuumarelva.  Dokument, mis on juba pälvinud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni nördimuse, peab NATO laienemist ja alliansi infrastruktuuride paigutumist Vene piiride lähedale ohtlikuks Venemaa julgeolekule.

Nenditi, et kuigi Venemaa välispoliitiline retoorika on viimasel ajal muutunud malbemaks, nähakse ametlikes dokumentides NATO-t jätkuvalt peamise ohuna.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik, diplomaat Harri Tiido ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

7. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 31. jaanuaril: “Tuumarelvata oleks Venemaa USA jaoks lihtsalt nagu Saudi-Araabia””

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama, seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Saatekülalised nentisid, et riigi kahe tähtsaima esindaja kõned olid märkimisväärselt kontrastsed, ning Clintoni kõnet võib vaadelda kui kompensatsiooni Obama kõnele.

Stuudios viibinud juurdlesid selle üle, kuidas mõjutab USA välispoliitika julgeolekut Euroopas, kuid leidsid, et uudsust oli eelmainitud kõnedes vähe. Arvati, et USA näeb praegu suurimate probleemidena sõdu Afganistanis ja Iraagis ning võimalikku tuumaohtu Iraanis, jättes nende taustal tahaplaanile Euroopa ja ka Venemaa.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Kaitseministeeriumi ametnik Jonatan Vseviov ja Riigikogu liige Sven Mikser.

31. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 24. jaanuaril: “Humanitaarabi andmine ei ole iludusvõistlus”

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendi

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendis. Samuti tulid jutuks Euroopa strateegilised tulevikuplaanid.

Saatekülalised arutlesid, kas ja kuivõrd peaks Euroopa Liidu uus strateegia tegelema majandusruumi reguleerimisega ning millised on teised teravad probleemid Euroopas.

Räägiti ka Haiti maavärinast ja hetkel palju kõneainet pakkuvast humanitaarbi efektiivsusest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Riigikantselei Euroopa-ekspert Keit Kasemets.

24. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 17. jaanuaril: “Kiievis valitseb eluterve künism – rahvas on poliitikutes pettunud””

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko, valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Selle nädala “Välismäärajas” oli kõne all tänased presidendivalimised Ukrainas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Nenditi ka, et ukrainlased on pettunud praeguses presidendis, Viktor Juštšenkos, ning reformides, mida pärast oranži revolutsiooni rahvale lubati. Saatejuht Kadri Liik leidis, et kuigi  praegune president ei ole suutnud läänelikke reforme läbi viia, näitas Ukraina rahvas juba eelmistel presidendivalimistel küpsust valida riigipead ideoloogia mitte karismaatiliste juhiomaduste järgi.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios NATO kiievi esinduse asejuht Mari Tomingas ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre, saatesse helistas ERR korrespondent Ukrainas, Krister Paris.

17. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 3. jaanuaril: Leedus ei ole majanduskriisi haripunkt veel käes

Saatekülalised leidsid, et aasta tagasi samal ajal räägiti majanduslangusest, pessimistid nägid ette isegi kapitalismi lõppu, kuid reaalne olukord ei ole osutunud nii rängaks.

Selle nädala Välismäärajas räägiti maailma majandusest ning selle taastumisest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised leidsid, et aasta tagasi samal ajal räägiti majanduslangusest, pessimistid nägid ette isegi kapitalismi lõppu, kuid reaalne olukord ei ole osutunud nii rängaks. 2008 tabas meid kriis, 2009 jooksul harjuti kriisiga, kuid taastumine tuleb aeglane. Ennustati, et esimesi riske hakatakse võtma aastal 2011.

Nenditi, et Eesti majanduse olukord on hetkel kindlasti parem kui paar aastat tagasi. Rääkides Baltimaade majandusest arvati, et Leedus ei ole veel majanduskriisi haripunkt veel kätte jõudnud, kuna sealne kinnisvarabuum ei olnud nii suur kui Eestis, mis tõi kriisi Eestisse varem.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Eesti Panga asepresident Märten Ross ja investeerimispankur Aavo Kokk.

3. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 27. detsembril: Hiinat ärritab mõte globaalsest NATO-st

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud aastast kokkuvõtteid tehes nentisid saatekülalised, et aasta on tegelikult olnud positiivsem kui eelmise aasta lõpul arvata võis. Näitena toodi Aasia suurriigid nagu Hiina ja Jaapan, mida majanduslangus väga ei raputanud.

Marek Tamme sõnul on läänemaailmas tavaks arvata, et majanduse õitseng on otseses seoses demokraatia laialdase levikuga ning totalitaarse Hiina tugev sisetarbimisel põhinev majanduskasv võib tähendada lääne maailmavaate alustalade kokkuvarisemist. Maailmas valitsevate jõuvahekordade ümberjaotumist möönsid kõik saatekülalised.

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda. Kadri Liik mainis, et majandusliku iseseisvuse ja kasvuga käib paratamatult kaasas välispoliitiliste ambitsioonide eskaleerumine ning ajaloo näidetele tuginedes võib järjest suuremaid välispoliitilisi nõudmisi oodata ka Hiinalt.

Kõneledes läänemaailma välispoliitika aastast tuli tõdeda, et tegemist oli eelkõige Obama aastaga. Marek Tamm nägi Obama teenetena ebaõnnestunud Kopenhaageni kliimakõneluste täielikust hävingust päästmist, USA-Venemaa suhete parandamist ning USA välispoliitika pragmaatiliseks ja asjakohasemaks muutmist, jättes kõrvale mitmed ebaolulised teemad.

Saate lõpuosas kõneldi ka Venemaast ning majanduslanguse mõjust Venemaa tegutsemisele ülemaailmses välispoliitikas. Tõnu Õnnepalu sõnul vaevleb Venemaa identiteedikriisis suutmata otsustada, kas olla rahvusriik või impeerium.

27. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



„Välismääraja“ 20. detsembril: Baltimaad vajavad oma “Stoltenbergi raportit”

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujamaale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios RKK analüütikud Riina Kaljurand ja Merle Maigre ning Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Kõneledes Rootsi eesistujaajast toodi esile riigi kaks tähtsamat eesmärki möödunud poolaastal – idapartnerlues ja Läänemere strateegia edendamine.

Saatejuht Kadri Liigi sõnul on Rootsi idapartnerluse programm olnud pealtnäha suhteliselt edukas, kuid ei vastanud siiski ootustele. Idapartnerluse initsiatiiv, mis tegi väljakuulutamisel headmeelt Baltiriikide, Ukrainale ja Gruusiale on aasta lõpuks valmistanud pettumuse. Selles võib roll olla ka Venemaal, kelle poliitikaga on idapartnerluse eesmärgid kohati vastuolus.

Erkki Bahvoski selgitas Läänemere strateegia sisu – iga strateegiaga liitunud riik vastutab ühe poliitilise valdkonna arendamise eest. Läänemere strateegia peaks võimaldama teha poliitikat regionaalsemalt kui Euroopa Liidus ja NATO-s ning suunata tähelepanu konkreetsetele riikidele. Riina Kaljuranna sõnul aga mõistavad riigid oma rolli Läänemere strateegias erinevalt ning riikide siseselt on tunda piirkondade erinevat motiveeritust programmis osalemiseks.

Tõstatati küsimus Stoltenbergi raporti mõjust Põhjamaade julgeolekule ning sarnase kaitsealase koostöö loomisest Balti riikides. Saatejuht Kadri Liigi sõnul vajavad Läänemere regiooni riigid ühist kaitsepoliitikat, mis oleks piisavalt tugev, et Moskva mõtlema panna.

20. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 13. detsembril: Liiga suur Afganistani rahvuslik armee tekitab uusi ohtusid

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Riikogu liige Sven Mikser märkis, et Obama Nobeli-kõnet ning kõnet, millega president teatas USA lisavägede saatmisest Afganistani, tuleks vaadelda sama kõnedetsükli eri osadena. Mikser nimetas õiglase sõjapidamise ning sõja vältimatuse mainimist Nobeli-kõnes uueks jooneks Obama administratsiooni ideoloogias.

Saatekülaliste seas tõstatas küsimusi Obama poolt välja öeldud Afganistani sõja lõputärmin, ning selle võimalik innustav mõju Talibani mässulistele.

Rääkides Afganistani sisepoliitikast nentis diplomaat Harri Tiido, et suure osa 30 000 USA sõdurist, kes lähiajal kriisikoldesse saadetakse, moodustavad instruktorid, kes hakkavad välja õpetama Afganistani rahvuslikku armeed. Armee plaanitav suurendamine 400 000 meheni aga koormab majanduslikult kohalikku valitsust ja välisdoonoreid, kes sõjaväge üleval peavad. Juba praegu maksab Taliban värvatud mässulistele tunduvalt rohkem, kui on rahvusliku armee sõdurite palk. Suur armee, kellele ei jõuta palka maksta, kujutab endast sõjalise riigipöörde ohtu. Samuti on afgaanide rahvuslikus armees paigast ära etniline tasakaal, tadžikkide ülekaal on potentsiaalne ohumärk.

Saate lõpul tõstatas saatejuht Kadri Liik küsimuse, kas Eestil on põhjust karta Venemaa presidendi kava seadustada kaasmaalaste sõjaline kaitse väljaspool Venemaa piire või on tegemist Medvedevi sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks ette võetud sammuga?

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing