Valitsus kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest.

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest: kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti julgeolekupoliitika alused põhjaks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks ning võimaldab riigi julgeolekupoliitikat sihipärasemalt ellu viia. „Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline juhisdokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, kajastades kõiki riigi julgeoleku tagamise olulisi valdkondi,“ ütles Eesti välisminister.

Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Paet toonitas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. „Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase 2% SKPst ja seda hoida,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. „Alates 2004. maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,“ rääkis Paet. „Eesti julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas järjest olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,“ ütles Paet Eesti julgeolekupoliitika aluseid tutvustades.

Allikas:

Välisministeerium



Peaminister Ansip: Eesti saab toetada Kosovot reformide läbiviimisel

Peaminister Andrus Ansip rõhutas tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Hashim Thaciga, et Eesti toetab Kosovos läbiviidavaid reforme ja on nõus riigi ülemineku ja reformikogemust jagama.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Peaminister Andrus Ansip rõhutas tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Hashim Thaciga, et Eesti toetab Kosovos läbiviidavaid reforme ja on nõus riigi ülemineku ja reformikogemust jagama.

Ühtlasi märkis peaminister, et Eesti näeb Kosovot tulevase Euroopa Liidu liikmesriigina, kuid selleks on Kosovos vaja teha veel palju kodutööd. Samas tunnustas Ansip Kosovo kiiret arengut kahe iseseisvusaasta jooksul ning leidis, et riigi senine koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega on olnud viljakas.

„Eesti jaoks on oluline Kosovo arengu toetamine Euroopa Liidu tsiviilmissiooni EULEX raames, milles osaleme praegu seitsme inimesega,“ ütles peaminister Ansip. „Eestil on maailmale pakkuda eelkõige e-valitsemise ja internetipõhiste avalike teenuste kogemust ning seda oleme valmis ka Kosovoga jagama,“ rõhutas ta.

Kõneldes reformidest tõstis peaminister esile eelkõige selgeid omandisuhteid sätestava õigusliku aluse loomise olulisust. „Selged omandisuhted loovad välisinvestorites usaldust riigi majanduskeskkonna vastu,“ nentis ta. Näiteks tõi peaminister maakatastri, mille olemasolu ja tõhus toimimine on üheks eelduseks välisinvesteeringute ligimeelitamisel.

Kosovo peaministriga oli juttu ka arengutest Lääne-Balkanil, mille juures peaminister Ansip tõstis esile konstruktiivse koostöö olulisust kõigi naabritega. Kommenteerides Kosovo suhteid Serbiaga märkis peaminister Thaci, et koostöö on praegu käimas eelkõige sellistes valdkondades nagu võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

Allikas:

Vabariigi Valitsus



Valitsus pikendas ajutiselt Sõjalise kaitse strateegilist kava

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Senine Sõjalise kaitse strateegiline kava kinnitati valitsuse poolt 2005. aasta jaanuaris ning oleks selle aasta 1. jaanuaril kaotanud kehtivuse. Rahuaja riigikaitse seaduses sätestatud planeerimisdokumentide hierarhia kohaselt kinnitatakse Sõjalise kaitse strateegiline kava pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Kuna aga uus Julgeolekupoliitika aluste dokument on praegu koostamisel Välisministeeriumi poolt ning kinnitatakse Riigikogu poolt järgmise aasta jooksul, pikendas valitsus täna kehtivat Sõjalise kaitse strateegilist kava ajutiselt aasta võrra. Võrreldes senise kavaga on ajutisest dokumendist kustutatud tänaseks aegunud punktid.

Sisuliselt koostatakse uus Sõjalise kaitse strateegiline kava 2010. aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on Eesti riigikaitsealaste planeerimisdokumentide hierarhia järgmine. Esmalt töötab Välisministeerium koos teiste valitsusasutustega välja Eesti julgeolekupoliitika alused, mis kinnitatakse Riigikogu poolt. Julgeolekupoliitika aluste dokument prognoosib riiki ähvardavaid võimalikke julgeolekuriske, defineerib erinevate julgeolekusektorite arendamise eesmärgid ja toetab riigi julgeolekusektorite stabiilset arengut.

Seejärel koostab Kaitseministeerium Sõjalise kaitse strateegilise kava, mille kinnitab valitsus. Sõjalise kaitse strateegiline kava määratleb ohustsenaariumid, riigikaitse rahvusliku ambitsioonitaseme, samuti kirjeldab Eesti üldist kaitselahendust ja määratleb sõjalise riigikaitse prioriteedid.

Sõjalise kaitse strateegilise kava edasiarendusena töötavad Kaitseministeerium ja kaitsevägi ühiselt välja Sõjalise kaitse arengukava, mis kinnitatakse valitsuse poolt. See dokument määratleb pika-ajaliselt arendatavad sõjalised võimed ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke inim-, ajalisi ja rahalisi vajadusi. 10-aastane arengukava vaadatakse üle iga nelja aasta järel.

See, kuidas pika-ajalises arenguplaanis ettenähtud võimeid detailselt arendatakse, pannakse paika kaitseministri poolt kinnitatava nelja-aastase Sõjalise kaitse tegevuskavaga, mida vaadatakse üle igal aastal.

Viimase planeerimisdokumendina selles ahelas asub kaitseväe juhataja poolt igal aastal kinnitatav Kaitsetegevuse operatiivkava, mis paneb paika selle, kuidas olemasolevate sõjaliste võimetega täidetakse konkreetseid sõjalisi ülesandeid.

Allikas:

Kaitseministeerium