Haigus vähendab Afganistani oopiumisaaki 70 protsendi võrra

Salapärane oopiumimooni tabanud haigus võib vähendada selleaastast illegaalset taimesaaki kuni 70 protsenti, teatasid ametnikud uudisteagentuuri AFP vahendusel.

Salapärane oopiumimooni tabanud haigus võib vähendada selleaastast illegaalset taimesaaki kuni 70 protsenti, teatasid ametnikud uudisteagentuuri AFP vahendusel.

See haigus on kaasa toonud oopiumimoonide hulga märkimisväärse vähenemise, teatas ÜRO narkokuritegude ametkond. Kokku võib oopiumitoodang väheneda neljandiku võrra.

Daud Daud, Afganistani narkovastase võitluse aseminister, teatas, et mõnes paigas on hävinud kuni 70 protsenti taimesaagist. Daud ei täpsustanud, millise haigusega on täpselt tegu.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti ja Haiti sõlmisid diplomaatilised suhted

Eesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Haiti peaminister Jean-Max BelleriveEesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Kohtumisel Haiti peaministriga ütles Paet, et Eesti on valmis Haitiga jätkuvaks koostööks. “Lisaks senitehtule panustab Eesti maavärinajärgse Haiti ülesehitusse 1,16 miljonit krooni Maailmapanga hallatava Haiti ülesehitusfondi ja ÜRO Lastefondi UNICEFi kaudu,” ütles Paet. “Lisaks on Eesti alustanud infotehnoloogiaalase koostöö ettevalmistamist. Näiteks, et aidata kaasa Haiti avaliku halduse ülesehitusele,” ütles Paet.

Haiti peaministri Bellerive’i sõnul soovib Haiti Eestiga arendada igakülgset IT-alast ja muud koostööd ning on tänulik abi eest maavärina tagajärgede likvideerimisel.

Allikas:

Välisministeerium



Stefanie Babst: NATO naised — lootusetu väljavaade?

NATO ja naised on paljude jaoks sobimatu sõnapaar. Silme ette tulevad hoopis NATO peakorteri koridore ja saale täitvad ning otsuseid langetavad mundris või tumedas ülikonnas — see on diplomaatide lemmikriietus — mehed kirjutab Stefanie Babst.

NATO ja naised on paljude jaoks sobimatu sõnapaar. Silme ette tulevad hoopis NATO peakorteri koridore ja saale täitvad ning otsuseid langetavad mundris või tumedas ülikonnas — see on diplomaatide lemmikriietus — mehed. Naisi ei leia NATO kõrgematelt poliitilistelt ametikohtadelt just palju.

Foto: NATO
Foto: NATO

Prantsuse suursaadik Pascale Andreani on ainus naine Põhja-Atlandi Nõukogu laua taga ja hakkab meeste seas kergesti silma. Ka valdav enamus NATO peakorteri juhtivatest ametikohtadest kuulub meestele. Praegu on peakorteri 19 kõrgemast tsiviilametnikust ainult kaks naised. Tänaseni ei ole allianss kordagi ametisse nimetanud naissoost saadikut või eriesindajat ega valinud naist peasekretäriks või ase-peasekretäriks. Viimane tõik on seda üllatavam, et NATO välisministrite seas on hulgaliselt naisi. Islandit ja Horvaatiat juhivad koguni naispeaministrid ning Saksamaad naissoost kantsler.

Lähemal vaatlusel tundub olukord siiski veidi lootustandvam. Viimastel aastatel on järjest rohkem naisi NATO-sse tööle tulnud. Kuigi nad on endiselt vähemuses, teevad nad NATO poliitilises ja sõjalises struktuuris väga head tööd. Naised tegutsevad kaitsepoliitika ja hangete valdkonnas, töötavad kriisipiirkondades, näiteks Kabulis NATO kõrgema esindaja poliitiliste nõunikena ja juhivad programmi „Teadus rahu ja julgeoleku nimel“. Nad valmistavad ette komiteede koosolekuid, peasekretäri töökava ja analüüse NATO operatsioonidest. Ühesõnaga, naiste panus on NATO töös oluline nii peakorteris kui väljaspool.

Viimased kaheksa aastat on NATO teadlikult aidanud naistel läbi murda alale, kus traditsiooniliselt valitsevad mehed. Tänu sellele on alianssi tööle kandideerivate naiste arv järjekindlalt tõusnud. Hetkel töötab NATO sooperspektiivi komitee välja spetsiaalset tegevuskava ja vahendab võrdõiguslikkuse eelnõusid NATO ja partnerriikide vahel.

See mahub ka laiemasse konteksti, kus NATO tegutseb. NATO on hakanud tõsiselt kaasa aitama ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamisele. Sel 31. oktoobril aastal 2000 vastu võetud naiste, rahu ja julgeoleku alasel dokumendil on suhteliselt ambitsioonikad sihid — riike ja rahvusvahelisi organisatsioone kutsutakse üles aktiivselt kaitsma naisi ja lapsi vägivalla eest, pidama kohut seksuaalsete sõjakuritegude üle, integreerima rahulvalveoperatsioonidesse soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi, arendama väljaõpet ja toetama kriisipiirkondade kohalike naiste ettevõtmisi rahu saavutamisel.

Julgustav on teada, et ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on end sellele teemale pühendanud. Jaanuari lõpus Brüsselis toimunud ligi 400 valdalt naissoost julgeolekueksperdi koosviibimisel tunnustas peasekretär olulist rolli, mida naised mängivad ja peaksid mängima konfliktide ennetamisel, rahuläbirääkimistel, rahuvalveoperatsioonidel ning rahvusliku ja rahvusvahelise tasandi otsustusprotsessides.

Peasekretäri sõnumiga ühinesid ÜRO värske eriesindaja Margot Wallström, kelle töövaldkond hõlmab naiste ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegudega võitlemist, endine USA riigisekretär Madeleine Albright ja Hispaania esimene asepresident Maria Teresa Fernandez de la Vega, kes rõhutasid, et resolutsiooni nr 1325 rakendamine on pigem vajaduse kui valiku küsimus.

Siiani on NATO riigid resolutsiooniga nr 1325 tegelemist alustanud sõjalisest poolest — kõigisse NATO planeeringu- ja operatsioonitegevustesse on põimitud soolise võrdõiguslikkuse küsimused ja kehtestatud selge käitumiskoodeks sõjalisele personalile. Liitlased on loonud fhanistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude juhtkonna juurde soolise võrdõiguslikkuse nõunike ametikohad. Mitmed liitlasriigid on juba koostanud rahvuslikud tegevuskavad, et aidata kaasa resolutsiooni nr 1325 rakendamisele. NATO inimkaubanduse vastane programm, mille põhirõhk on operatsioonidel viibiva personali käitumisjuhiste koostamisel ja väljaõppel, aitab samuti naisi kaitsta.

Need on kõik head uudised, kuid nüüd, kus NATO peasekretär on eesmärki toetama asunud, on ambitsioonikamad arengud käeulatuses. Afganistanis ja teistel NATO operatsioonidel peaks NATO pidevalt kaasama kohalikke naisi ja toetama nende oskuste edendamist. Üks NATO prioriteete on juba praegu noorte naiste seas kaitsepoliitika vastu huvi tõstmine.

NATO naissoost välis- ja kaitseministrid tahavad aeg-ajalt kohtuda, et arutada nende poliitilise tegevuse mõju resolutsiooni nr 1325 rakendamisele. Sama võiksid teha ka Brüsselis töötavad nais-suursaadikud NATO liikmes- ja partnerriikidest. NATO naiste süstemaatilisem väljaõpe ja mentorlus annaks tulevikus rohkem naissoost eeskujusid kõrgetel ametikohtadel, mis saadaks alliansist välja väga olulise sõnumi.

Resolutsiooni nr 1325 kümnenda aastapäeva lähenedes käesoleval aastal on hea võimalus valitsustel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ja kodanikuühendustel mõelda järele, mida veel saaks ära teha, et seda murrangulist resolutsiooni reaalselt rakendama hakata. Tänu NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussenile püsib resolutsioon nr 1325 NATO prioriteeide hulgas kõrgel kohal. See on hea uudis kõigile, sealhulgas NATO naistele.

Dr Stefanie Babst on NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes. Ta on üks kõrgemaid naissoost ametnikke NATO rahvusvahelises personalis. Käesolevas artiklis esitab autor oma isiklikke ideid, mis ei väljenda NATO ametlikke seisukohti.

Allikas:

Delfi



NATO tähistas naistepäeva videodebatiga naiste rolli üle julgeolekuvaldkonnas

Allianss tähistab rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil uue videodebattide sarjaga, mille esimene osa läheb eetrisse NATO kodulehel esmaspäeval kell 17:00.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles ühes hiljutises kõnes, et naiste efektiivsem kaitse sõjaliste konfliktidega kaasnevate ohtude eest ja naistele suurema võimu andmine toob kasu kõigile, mitte ainult naisetele.

NATO eesmärgiks on kutsuda esile suuremat diskussiooni naiste rolli üle konfliktiennetuses, kriisiohjamises ja konfliktide lahendamisel 2000. aastal ÜRO-s vastu võetud resolutsiooni nr 1325 valguses, mis käsitleb naiste osa rahu ja julgeoleku tagamisel.

Allianss tähistas rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil uue videodebattide sarjaga, mille esimene osa läks eetrisse NATO kodulehel esmaspäeval. Debatti juhtis Dr Stefanie Babst, kes on NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes.

Kõik huvilised saavad debattides osaleda saates oma küsimused ja kommentaarid aadressile  womenpeaceandsecurity@hq.nato.int

Vaata debatti NATOChannelist!

Allikas:

NATO



Eesti osaleb NATO kriisiohjeõppusel

4.-10. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2009 – Crisis Management Exercise). Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisireguleerimisprotsessi väljaspool Euro-Atlandi piirkonda.

Foto: NATO
Foto: NATO

4.-10. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2009 – Crisis Management Exercise). Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisireguleerimisprotsessi väljaspool Euro-Atlandi piirkonda, kus halveneva julgeolekuolukorraga kaasnevad rünnakud ÜRO rahuvalveoperatsiooni vastu, humanitaarkriis, ühe riigi ähvardused oma naabri vastu, regionaalne konflikt ja terrorism. Reaalajas toimuva staabiõppuse stsenaarium on fiktiivne.

CMX on regulaarselt korraldatav NATO kriisiohjeõppus, mille eesmärgiks on harjutada NATO kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Õppuse üks eesmärkidest on ka harjutada konsultatsiooniprotseduure NATO partnerriikide ja õppusele kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonidega. CMX 2009-l osalevad kõik NATO 28 liikmesriiki ning partnerriikidest Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Soome, Gruusia, Iirimaa, Rootsi, Šveits, Makedoonia ja Ukraina ning Vahemere dialoogi riikidest Iisrael. Lisaks osalevad õppustel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) allorganisatsioonid, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC), Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Õppusega on seotud ligikaudu 2500 inimest.

Eestist on õppusele kaasatud välisministeerium, Eesti esindus NATO juures, kaitseministeerium, kaitsejõudude peastaap, riigikantselei, kaitsepolitseiamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, päästeamet, rahandusministeerium ja justiitsministeerium.

Eesti osaleb CMX õppusel juba neljandat korda (varasemad õppused toimusid 2005, 2006 ja 2008 aastal).

Allikas:

Välisministeerium



NATO juhi sõnul peaks allianss muutuma globaalseks julgeolekufoorumiks

NATO peaks arendama lähedasemaid suhteid Hiina, India, Pakistani ja Venemaaga ning muutuma maailma julgeolekuküsimuste peamiseks foorumiks, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Vene parlamendiliige Konstantin Kossatšov aga suhtub ettepanekusse skepsisega.

NATO peaks arendama lähedasemaid suhteid Hiina, India, Pakistani ja Venemaaga ning muutuma maailma julgeolekuküsimuste peamiseks foorumiks, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Vene parlamendiliige Konstantin Kossatšov aga suhtub ettepanekusse skepsisega.

Foto: www.securityconference.de
Foto: www.securityconference.de

Kõigi nimetatud nelja riigi huvides on stabiilne Afganistan ning kõik nad saavad selle nimel rohkem teha, vahendas Reuters Rasmusseni sõnu Müncheni julgeolekukonverentsil.

«Mis kahju sünniks sellest, kui riigid nagu Hiina, India, Pakistan ja teised NATOga lähedasemaid suhteid arendaksid? Arvan, et see tooks tegelikult ainult kasu, seda nii usalduse, kindluse kui koostöö mõttes,» ütles ta.

NATO peaks tema sõnul saama kohaks, kus allianssi mittekuuluvad riigid saavad lisaks Afganistanile teha koostööd ka küsimustes nagu terrorism, küberrünnakud, tuumarelvade levik, piraatlus ja kliimamuutus.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



USA kindral peab vajalikuks Talibaniga rääkida

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

Foto: www.armybase.us
Foto: www.armybase.us

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

USA kindral Stanley McChrystal ütles Financial Timesi usutluses, et tema arvates on sõdimist olnud piisavalt ja poliitiline lahendus on igas konfliktis lõpuks vältimatu, vahendas BBC News.

McChrystali sõnul ei ole Taliban üheselt võetav ning mitte kõik taliibid ei taha tema hinnangul igavesti maksta ränka hinda Al-Qaeda äärmusluse eest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Security Jam: võimalus arutleda ekspertidega kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel

4. – 9. veebruarini avab Brüsselis baseeruv rahvusvaheline mõttekoda internetifoorumi, kus huvilised saavad koos kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega.

4. – 9. veebruarini avab Brüsselis baseeruv rahvusvaheline mõttekoda Security and Defense Agenda internetifoorumi, kus huvilised saavad koos kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega arutleda strateegilistel teemadel, näiteks energiajulgeolek, inimõigused, kriisiohjamine jne.

Security and Defence Agenda10 online-sessiooni vältel vahendab Security Jam huviliste ideed ekspertidele, kelle hulgas on ÜRO eriesindaja Afganistanis, suursaadik Kai Eide, endine NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, NATO sõjalise komitee esimees Giampaolo di Paola jt.  Kogu ürituse eesmärgiks on välja selgitada ja analüüsida ülemaailmset julgeolekut ohustavad tegureid ja pakkuda avalikkuse poolset panust suurtele otsustajatele.

Security Jami  sessioonidele on oodatud osalema kaitse- ja julgeolekuspetsialistid, valdkonnaga seotud ametkondade töötajad ning ka ajakirjanikud, valdkonna tudengid ja vabaühenduste aktivistid, et propageerida kodanikuühenduste rolli suurendamist julgeolekupoliitikas kujundamisel.

Üritust toetavad NATO avaliku diplomaatia osakond ja Euroopa Komisjon, korraldab Security and Defense Agend koos rahvusvaheliste partneritega.

Vaata Securiy Jami videot!

Täpsem info ja registreerimine!

Allikas:

NATO



Möödunud aastal käis välismissioonidel 650 kaitseväelast

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi.

Tänavu osales välismissioonidel suurusjärgus 650 kaitseväelast, kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi. Ajutiselt saadetud üksusi arvestamata teenis Afganistanis korraga 150-165 kaitseväelast.

Afganistani-missioonil osaleb motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy, miinipildujarühm, toetusüksus NSE, lähikaitsemeeskond, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Tänavu lõpetas Eesti lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna lähetamise Afganistani.

Valimiste ajaks saatis Eesti Afganistani ajutiselt jalaväekompanii Estcoy-E ja toetusüksuse NSE-E. Kahest kompaniist koosnev pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus teenib Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif, mille suuruseks on 26 kaitseväelast. Lisaks teenivad Kosovos üks meditsiiniõde, kaks staabiohvitseri ja üks staabiallohvitser. Praegu Kosovos teeniv luurerühm Estrif-6 jääb viimaseks üksuseks, mille Eesti Kosovosse saadab, tuleva aasta veebruarist jätkab Eesti missioonil osalemist staabiohvitseride ja staabiallohvitseridega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.

Eesti osaleb Euroopa Liidu juhitud operatsioonis Althea Bosnias ja Hertsegoviinas staabiohvitseri ja staabiallohvitseriga. Eesti üksused on osalenud Bosnia ja Hertsegoviina rahutagamismissioonidel alates 1996. aastast.

Iraagis NATO väljaõppemissioonil teenib praegu üks Eesti staabiohvitser.

Samuti osaleb Eesti alates 1997. aasta märtsist sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis-Idas.

Allikas:

Postimees



Afganistani parlamendivalimised toimuvad mais

Afganistan korraldab parlamendi alamkoja valimised mais, nagu näeb ette põhiseadus, ütles täna valimiskomisjoni kõrge ametnik, kuid tunnistas probleeme pettuse, rahastamise ja julgeolekuga.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistan korraldab parlamendi alamkoja valimised mais, nagu näeb ette põhiseadus, ütles täna valimiskomisjoni kõrge ametnik, kuid tunnistas probleeme pettuse, rahastamise ja julgeolekuga.

Valitsuse määratud sõltumatu valimiskomisjoni asejuhi Zekria Barakzai sõnul leppisid president Hamid Karzai, ülemkohtunik ning parlamendi mõlema koja esimehed kokku, et valimised peaksid toimuma vastavalt Afganistani põhiseaduses ette nähtud ajakavale.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO peasekretär osales Kopenhaageni kliimakõnelustel

“Sõjavägi reageerib tihtipeale loodusõnnetustele esimesena”, ütles Rasmussen oma ettekandes, tuues näiteks 2004. aasta tsunami Aasias ja 2005. aasta maavärina Pakistanis.

15. detsembril võttis NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen osa ÜRO kliimakonverentsi paneeldiskussioonist, mille teemaks olid rahvusvaheline julgeolek ja kliimamuutused.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Sõjavägi reageerib tihtipeale loodusõnnetustele esimesena”, ütles Rasmussen oma ettekandes, tuues näiteks 2004. aasta tsunami Aasias ja 2005. aasta maavärina Pakistanis. Peasekretäri sõnul avaldavad kliimamuutuste tagajärjed järjest suuremat survet sõjalistele jõududele.

“NATO tuleb hästi toime rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide kokkupanemisega,” ütles Rasmussen. “Samas on NATO-l palju kogemusi vägede kiires ümberpaigutamises, koostöös partnerriikidega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.”

Peasekretär Rasmusseni sõnul saab NATO suhtumise kliimamuutustest tingitud julgeolekuohtudele kokku võtta kolme sõnaga: “konsultatsioonid, kohanemine ja tegutsemine”.

Paneeldiskussioonil osalesid lisaks NATO peasekretärile Aafrika Liidu komisjoni esimees ning Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi välisminister Carl Bildt.

NATO avaliku diplomaatia osakonna poolt kokku pandud video selgitab alliansi seisukohti kliimamuutuste ja ülemaailmse julgeoleku vahelistes seostes:

Allikad:

NATO

NATOChannelTV