Eesti toetab tugevat tuumaarengute seiret

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paet ütles 6. mail New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Paeti sõnul aitab efektiivne seiresüsteem saavutada kindlust tuumaenergia kasutusotstarbe ja tuumakatsetuste osas. „Tuumarelvastuse piiramine ja tuumakatsetuste keelustamisega ühinemine on vajalik maailma tuumaohutuse suurendamiseks, kuid see peab toimuma paralleelselt maailma julgeolekut kindlustavate meetmete ja seiresüsteemi tõhustamisega,“ ütles Paet. „Süsteemi ülesehitamine annab loodetavasti täiendavat kindlust ka riikidele, kes veel ei ole tuumakatsetuste keelustamise lepinguga ühinenud. On oluline, et rahvusvahelisele üldsusele oleks tagatud informatsioon ka rahuotstarbelise tuumakasutuse kohta,“ märkis Eesti välisminister.

Paet kinnitas kohtumisel Tothiga, et Euroopa Liidu liikmena toetab Eesti aktiivselt Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni rolli tuumakatsetuste piiramisel ja monitoorimisel ning ja toetab tööd veenmaks riike Tuumakatsetuste piiramise lepinguga (CTBT) liituma.

Tuumakatsetuste piiramise leping (CTBT- Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty) avati allkirjastamiseks 1996. aastal. Eesti on lepingu allkirjastanud ja Riigikogu ratifitseeris selle 1999. aastal. Leping jõustub kuus kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kõik 44 lepingu loomise ajal tuumavõimsusi omanud riiki.

Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 26. aprillil: “NATO ei ründa tuumarelvaga riike, kel pole tuumarelva”

Eilses “Välismäärajas” vaadati tagasi möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Räägiti nii korralduslikust poolest ja Islandi tuhapilve poolt tekitatud segadusest kui kohumisel arutatud teemadest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Eilses “Välismäärajas” vaadati tagasi möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Räägiti nii korralduslikust poolest ja Islandi tuhapilve poolt tekitatud segadusest kui kohumisel arutatud teemadest.

Nenditi, et välisministrid rääkisid Tallinnas hetkel NATO jaoks äärmiselt olulistel teemadel nagu tuumarelvad, uus strateegiline kontseptsioon ja alliansi laienemine.

Tuumarelvade teema jagas välisministrid mitmeks leeriks, leidus nii nende pooldajaid, vastaseid kui neid, kes näevad tuumarelvade paiknemises Euroopas uut külma sõda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisministeeriumi diplomaat Margus Kolga ja Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.

25. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Strobe Talbott: USA tuumarelv ei lahku Euroopast enne, kui teised riigid on valmis võrreldavaid samme astuma

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida.

Äsja Eestit külastanud Strobe Talbott tunnistab usutluses Argo Ideonile, et praegune USA valitsus oleks võinud Obama presidendiaja algul rohkem Euroopa riikidega konsulteerida. Ta esitab oma arusaama, mis põhjustel näib eurooplastele teinekord, et Ameerika on siinse maailmanurga viimasel ajal ära unustanud. Venemaa NATO-vaenulikkuse vähenemist aga tasub Talbotti hinnangul lihtsalt oodata.

Strobe Talbott oli USA asevälisminister Bill Clintoni administrat­siooni ajal. Toona oli tal väga tugevalt käsi sees diplomaatilises taustatöös, mida Ameerika tegi Vene vägede väljaviimiseks Eestist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Obama ja Medvedev allkirjastasid ajaloolise tuumalepingu

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrr

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrra.

Leping, mille peavad ratifitseerima ka USA senat ja Venemaa Föderatsiooni riigiduuma alandab 1550ni ehk umbes 30 protsendi võrra mõlema riigi lahinguvalmis tuumalõhkepeade maksimaalset arvu, kuid ei puuduta tuumahoidlates hoitavaid lõhkepäid, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet ja USA asevälisminister Gordon rääkisid USA tuumapoliitikast

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest

Foto: IRL
Foto: IRL

Välisminister Urmas Paet ja USA asevälisminister Phil Gordon rääkisid telefonitsi Ameerika Ühendriikide poolt avaldatud tuumapoliitika ülevaatest (Nuclear Posture Review). Eile õhtul toimunud telefonivestluses tutvustas asevälisminister Gordon Eesti välisministrile ülevaate olulisemaid aspekte, eraldi peatuti NATO tuumaheidutuse, Euroopas asuva tuumarelvastuse ning üleatlandilise koostöö teemadel.

„Euroopa liitlaste julgeoleku seisukohalt vastab USA ülevaade meie ootustele,“ ütles välisminister Paet. „NATO ühine tuumapoliitika, mis tugineb USA Euroopas asuvatel tuumarelvadel, tagab tugeva sideme USA ja Euroopa liitlaste vahel kollektiivse julgeoleku küsimustes,“ märkis ta.

Nimetatud ülevaade on järjekorras kolmas ning toob endaga kaasa uusi rõhuasetusi USA tuumapoliitikas, lähtuvalt president Obama eesmärkidest selles küsimuses. Ülevaade ei sisalda muudatusi USA Euroopas paikneva taktikalise tuumarelva küsimuses, siinkohal juhindub USA NATO ühisest tuumapoliitikast.

Allikas:

Välisministeerium



NATO juht kehutas uut raketikilpi koos Venemaaga rajama

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.

Ramsusseni sõnul on ballistiliste rakettide levik maailmas reaalne ja need võivad ähvardada NATO alasid, vahendas BBC News foorumil kuuldut. NATO juhi arvates võiks aga raketiohu tõrjumine olla ka allianssi ja Venemaad lähendavaks eesmärgiks.

Taanlase hinnangul looks see uue dünaamika Euroopa julgeolekus. Venemaa kaasamine raketikilpi, mis ideaalis ulatuks Vancouverist Vladivostokini, oleks tema sõnul suure poliitilise sümboolsusega ja näitaks selle maa kuulumist Euro-Atlandi perre.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 28. märtsil: NATO välisministrid tahavad Tallinnas rääkida tuumarelvadest

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Nenditi, et strateegilise tuumarelvastuse vähendamise leping ei ole otseselt seotud USA ega Venemaa raketitõrjekavadega, mis on tekitanud suurt rahvusvahelist segadust. Venemaa jaoks tekitavat muret ka asjaolu, et lepingu sõlmimine tähendaks USA vaatlejate pidevat kohalolu Vene sõjatööstuses.

Suursaadik Jüri Luik lisas, et aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumine kujuneb tõenäoliselt oluliseks debatiks tuumarelvade piiramise teemal.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.


28. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Margus Kolga: tuumarelv kaob – kas tõesti?

Tuumarelvavaba maailm kui eesmärk on üllas ning seda tuleb toetada, kuid arengud peaksid olema tasakaalus ning NATO ei tohiks olla see organisatsioon, kes praeguses olukorras vähendamist ühepoolselt alustab. tark ei torma, kirjutab Margus Kolga.

Margus Kolga on välisministeeriumi diplomaat

Tuumarelvavaba maailm kui eesmärk on üllas ning seda tuleb toetada, kuid arengud peaksid olema tasakaalus ning NATO ei tohiks olla see organisatsioon, kes praeguses olukorras vähendamist ühepoolselt alustab. tark ei torma, kirjutab Margus Kolga.

Tuumarelvad, tuumaheidutus, tuuma ohud ja tuumamaharelvastamine on jällegi päevakorral. 2010. aasta julgeolekupoliitiline menüü pakub mitmeid tuumavaldkonnaga seonduvaid tippsündmusi ja arutelusid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rasmussen: kaitsekilbi osas tuleb koostööd teha ka Venemaaga

NATO peaskeretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul peaksid liikmesriigid kokku leppima raketikaitsesüsteemide loomises selliste riikide nagu Iraan vastu ja otsima selles osas võimalusi koostööks Venemaaga.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peaskeretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul peaksid liikmesriigid kokku leppima raketikaitsesüsteemide loomises selliste riikide nagu Iraan vastu ja otsima selles osas võimalusi koostööks Venemaaga.

Kogu NATO-t hõlmav kaitsekilp näitaks kollektiivset kaitsetahet ning kokkulepe tuleks saavutada novembris Lissabonis toimuvaks tippkohtumiseks, seisab Rasmusseni ettekandes, mille ta esitab laupäeval Brüsselis, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR Uudistest!

Vaata peasekretäri ettekannet Brussels Forumil!

Allikas: ERR Uudised



Venemaa ja USA leppisid tuumarelvade vähendamises kokku

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Foto: Valge maja
Foto: Valge maja

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Obama ja Medvedev allkirjastavad leppe 8. aprillil Prahas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valge Maja teatel suurendab lepe mõlema riigi julgeolekut ja kinnistab Ameerika ja Venemaa juhtrolli tuumarelva leviku vastases võitluses.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves: vajame tõhusamat ja nähtavamat Atlandi-ülest partnerlust

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikooli John Kennedy riigiteaduste teaduskonna korraldatud loengut juhtis professor Nicholas Burns, kes enne Harvardisse minekut töötas Ühendriikide asevälisministrina. 1990. aastate esimesel poolel, USA Rahvusliku Julgeolekunõukogu kõrge ametnikuna, oli ta tihedalt seotud Eestist Vene vägede lahkumiseks peetud läbirääkimistega.

President Ilves nimetas Eestile nagu kõigile demokraatlikele riikidele ülioluliseks suhteid ja koostööd kolmnurgas Euroopa Liit, NATO, Ameerika Ühendriigid.

”Meil on ühised mured – kindlasti edu saavutamine Afganistani operatsioonil, Iraani tuumaprobleemi lahendamine ja tuumarelva leviku pidurdamine laiemalt, küberrünnakutele vastu hakkamine, energiajulgeolek, aga samuti majanduskriisi ületamine,” rääkis Eesti riigipea. ”Nende muredega toime tulemiseks vajame kindlat partnerlust Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika Ühendriikide vahel. Tõhusamat ja nähtavamat, kui see on praegu.”

President Ilves pidas rõhutatult tähtsaks, et Atlandi-ülene side püsiks tugevana ka nüüd, mil NATO on laienenud 28 liikmesriigini ning USA kõigi Euroopa-liitlaste julgeolek on praegu kindlamal pinnal kui kunagi varem enam kui poole sajandi vältel.

”Ma saan öelda ka nii: Eesti julgeolek pole olnud kunagi nii kaitstud kui nüüd,” ütles Eesti riigipea.

Enne loengut kohtus president Ilves Harvardi Ülikoolis ja teiste Bostoni piirkonna ülikoolides õppivate Eesti tudengitega. Ta tunnustas üliõpilasi ettevõtelikkuse eest võõrsil õppida, nimetades seda heaks ja vajalikuks kogemuseks, kuid julgustas tudengeid õpingute lõpetamise järel Eestisse tagasi tulema ja kodus karjääri alustama.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Rasmussen: NATO vajab raketikaitsesüsteemi

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel vajab allianss heidutavat raketikaitsesüsteemi, kuid kinnitas samas, et see pole suunatud Venemaa vastu.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel vajab allianss heidutavat raketikaitsesüsteemi, kuid kinnitas samas, et see pole suunatud Venemaa vastu.

«Me peame välja töötama efektiivse raketikaitse,» lausus Rasmussen AFP vahendusel Varssavis toimunud rahvusvahelisel konverentsil. «Lähiaastatel me seisame ilmselt silmitsi veel mitmete riikide ja võimalik, et ka mõnede valitsusväliste osalejatega, kes on relvastatud pikamaarakettidega ja omavad tuumavõimekust.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Obama lubas vähendada USA tuumaarsenali

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Foto: Valge Maja
Foto: Valge Maja

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu jõustumise 40. aastapäeval avalduse teinud Obama sõnul minnakse muudatustega kaugemale vananenud Külma sõja mõttemallist, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Grybauskaite tõstatas Läänemerre uputatud keemiarelvade teema

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Foto: Leedu presidendi kantselei
Foto: Leedu presidendi kantselei

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Riigipea sõnul teeb Leedu kõnealuse probleemi kohta resolutsiooni ettepaneku ÜRO järgmisel peaassambleel, vahendas YLE.

Grybauskaite soovitas piirkonna riikidel edendada koostööd rahvusvahelisel tasandil, vahetada informatsiooni ja ilma viivitusteta astuda samme mere puhastamisks lõhkeainetest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO: Venemaa uus sõjaline doktriin ei peegelda tegelikkust

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel ei peegelda Venemaa värske sõjaline doktriin tegelikkust ning on vastuolus suhete arendamisele alliansi ja Kremli vahel.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel ei peegelda Venemaa värske sõjaline doktriin tegelikkust ning on vastuolus suhete arendamisele alliansi ja Kremli vahel.

“Pean ütlema, et see uus doktriin ei peegelda tegelikku maailma… NATO ei ole Venemaa vaenlane,” vahendas Reuters Müncheni julgeolekukonverentsil viibiva Rasmusseni öeldut. “See ei peegelda realiteete ning on selgelt vastuolus kõigi meie püüdlustega parandada suhteid NATO ja Venemaa vahel.”

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-06_AK_Vene_doktriin.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



USA ja Venemaa võivad peagi tuumarelvade alase leppeni jõuda

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.


Foto: familysecuritymatters.org
Foto: familysecuritymatters.org

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.

USA president Barack Obama rõhutas kohe ametisse astudes, et maailm ei tohi hetkeprobleemide tõttu kaotada silmist suuremaid ohte ja üheks neist on kahtlemata tuumarelvad. Obama peatus sel teemal taas läinud nädalal Kongressis peetud kõnes.

“Ajal, mil oleme kahes sõjas, oleme jätkuvalt silmitsi ka kõige suurema ohuga Ameerika rahvale – ohuga, mida kujutavad endast tuumarelvad,” rääkis Obama.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-03_AK_uus_start_tulekul.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



USA ja Venemaa pikendasid ajutiselt START-lepingut

Läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut.

.

Iskander raketidLäbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ühendriikide riigipea Barack Obama on varem korduvalt avaldanud lootust, et uus tuumarelvastuse piiramise lepe õnnestub sõlmida juba selle aasta jooksul, vahendas Reuters.

Uue tuumarelvastuse piiramise leppega tahetakse tuumalõhkepeade hulka vähendada allapoole 2002. aastal määratud arvust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees