Ukraina sõlmis NATOga õhuvaatluste memorandumi

Ukraina kaitseministeerium sõlmis 6. mail NATO ja Türgi staabiga terroriohu vastase õhuvaatluse memorandumi.

Foto: www.mil.gov.ua
Foto: www.mil.gov.ua

Ukraina kaitseministeerium sõlmis 6. mail NATO ja Türgi staabiga terroriohu vastase õhuvaatluse memorandumi.

Kokkulepe annab Ukrainale võimaluse vahetada NATOga terrorismivastast õhuvaatluse teavet nii Ukraina kui ka temaga piirnevate NATO riikide õhuruumi kohta, teatas Rosbalt.

Memorandumi allkirjastasid Ukraina relvajõudude ülem armeekindral Ivan Svida, Türgi peastaabi ülem kindral Ilker Basbug ja Euroopas asuvate NATO vägede juhataja admiral James G. Stavridis.
Teavet hakkavad omavahel vahetama Ukraina õhujõudude Lõuna juhtimispunkt ja Türgis Erzurumi linnas asuv lennuväe juhtimispunkt.

Uudis on tekitanud ebameeldivustunnet Venemaal, kus loodeti Ukraina ja NATO suhete lagunemisele pärast Sevastoopoli mereväebaasi lepingu pikendamist

Allikas:

Eesti Päevaleht



Taliban ründas Pakistanis USA konsulaati

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Tulevahetuses ja plahvatustes hukkus vähemalt neli mässulist ja kolm julgeolekutöötajat, kuid ükski ameeriklane esialgsetel andmetel rünnakus viga ei saanud, vahendas BBC.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Mihkel Mutt: maailm ei ole mustvalge

Moskva metroos toime pandud terroriaktide tõlgendamisel tekivad keerukad dilemmad, näitab kolumnist Mihkel Mutt.

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Moskva metroos toime pandud terroriaktide tõlgendamisel tekivad keerukad dilemmad, näitab kolumnist Mihkel Mutt.

Sündmused meenutavad pidevalt, et maailm pole mustvalge. Meie suhtumist kujundavad täiesti vastandlikud motiivid. Võtame väikerahvad ja nende õiguse lahku lüüa. Ise nad nimetavad seda võitluseks sõltumatuse eest, enesemääramisõiguseks.

Need, kelle koosseisu nad seni kuulunud, peavad seda separatismiks. See on meile arusaadav ja mõistetav teema, sest Eesti, olles ise väike ja olnud aastasadu kellegi omanduses, on instinktiivselt väikerahvaste iseseisvumise poolt.

/…/

Asja muudab keeruliseks osapoolte üldine emotsionaalne värving meie teadvuses. Venemaa puhul on see ajaloost tingituna pigem negatiivne. Afgaanide (kes pole muidugi väikerahvas) võitluses Nõukogude Liiduga olime nende poolt (kui just mõni meie sõber või sugulane polnud parajasti Vene kroonu poolt kamandatud nende vastu sõdima). Olime seda põhimõttel, et meie vaenlase vaenlane on meie sõber. Nüüd, kus afgaanid võitlevad NATO vägedega (ja eesti poisid koos nendega), on asjad pigem vastupidi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 4. aprillil: “Kas Moskva pommirünnakud olid FSB-le kasulikud?”

Tänases “Välismäärajas” kõneldi eelkõige Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” kõneldi Moskva metroos toimunud pommirünnakutest ja Kaukaasia terrorismi probleemist Venemaal.

Nenditi, et terroristide eesmärk ei ole enam pelgalt Tšetšeenia iseseisvus, vaid suure islamivabariigi loomine Põhja-Kaukaasias. Terrorismi põhjusena nähti separatismile lisaks suurt tööpuudust, seadusetust ja Põhja-Kaukaasia rahvaste väga halba elujärge.

Saatekülalised leidsid, et terrorismiaktid võivad Venemaale anda võimaluse separatsitlike alade ründamiseks.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel ning RKK analüütik Kaarel Kaas. Saatesse helistas Pariisist Eesti Päevalehe korrespondent Jaanus Piirsalu.

4. aprilli „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Rasmussen: NATO toetab Venemaad terrori vastu

„Ma mõistan NATO nimel tänased terrorirünnakud Moskvas karmilt hukka. Sellistele rünnakutele süütute tsiviilisikute vastu ei ole mingit õigustust,” ütles Rasmussen Reutersile.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen teatas, et allianss toetab Venemaad terrorismivastases võitluses.

„Ma mõistan NATO nimel tänased terrorirünnakud Moskvas karmilt hukka. Sellistele rünnakutele süütute tsiviilisikute vastu ei ole mingit õigustust,” ütles Rasmussen Reutersile.

„NATO teeb Venemaaga koostööd võitluses rahvusvahelise terrorismiga,” lisas Rasmussen ja avaldas kaastunnet ohvrite peredele.

Loe edasi Delfist!

Allikas: Delfi



Moskva metrooplahvatuste põhjus peitub Põhja-Kaukaasias

Moskva metroos täna hommikul toimunud kaks plahvatust on tõenäoliselt seotud ebastabiilse olukorraga Põhja-Kaukaasias ning kardetavasti ei jää see terroriakt Venemaal viimaseks.

Moskva metroos täna hommikul toimunud kaks plahvatust on tõenäoliselt seotud ebastabiilse olukorraga Põhja-Kaukaasias ning kardetavasti ei jää see terroriakt Venemaal viimaseks.

“Võti, ükskõik, kes ja mil viisil selle sündmuse taga on, peitub ikkagi selle ümber, mis toimub Põhja-Kaukaasias. Paljud terrorirünnakud, mis on Moskvas ja mujal Venemaal aset leidnud, omavad teatuid sidemeid selle piirkonnaga,” ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas: Eesti Päevaleht



Talibani pommirünnakus Kandaharis hukkus 35 inimest

Terrorirühmitus Taliban nimetas eile hilisõhtul Kandahari linnas aset leidnud koordineeritud pommirünnakut, milles hukkus 35 inimest, ennetavaks vastuseks võõrvägede kavale mässulised strateegilisest linnast välja lüüa.

Terrorirühmitus Taliban nimetas eile hilisõhtul Kandahari linnas aset leidnud koordineeritud pommirünnakut, milles hukkus 35 inimest, ennetavaks vastuseks võõrvägede kavale mässulised strateegilisest linnast välja lüüa.

Lõuna-Afganistani linna, mida Taliban oma vaimseks keskuseks peab, tabas eile õhtul kella 20 paiku kohaliku aja järgi mitu võimsat pommiplahvatust. AFP teatel oli tegemist ühe suurima koordineeritud rünnakuga mässuliste poolt pärast võõrvägede sissetungi 2001. aastal.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Iraagis peeti parlamendivalimisi

Ligi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Valimisplakatid Bagdadi tänavatelLigi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Jaoskondade avamise ajal kärgatas pealinnas Bagdadis mitu plahvatust, milles hukkus vähemalt 24 inimest. Mürsud ja pommid lõhkesid ka mujal Iraagis, paljudes piirkondades toimus jaoskondade lähedal tulistamisi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valimistepäeva terroriakte seostatakse Al-Qaedaga koostööd tegevate sunni mässulistega, kes on tõotanud valimised nurjata ning andnud inimestele käsu hääletamisest eemale hoida.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-07_iraak.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Iraagis käidi ähvardustele vaatamata julgelt valimas

Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles IRaagis viibiv rindeoperaator Ivar Heinmaa.

Foto: ERR
Foto: ERR

Iraagi pealinnas Bagdadis viibiva operaatori Ivar Heinmaa sõnul käisid kohalikud Al-Qaeda ähvardusi kartmata aktiivselt valimas ega lasknud end häirida ka korduvatest läbiotsimistest.

“Täna on vaba päev ja linn on väga rahulik. Autosid on vähe näha. Eile oli näiteks keelatud ka linnaosade vahel autodega liikumine. Tänavad olid tühjad, inimesed tulid jala oma valimisjaoskondadesse valima. Liiklus tehti lahti alles pärastlõunal.

Praegu võtavad inimesed salaja plakateid maha, sest ametlikku käsku selleks pole veel tulnud. Inimesed kisuvad neid maha ja teevad neist endale kas päikesesirme, telke või muud sellist. Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles Heinmaa.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 10. jaanuaril: terroristid on võimudest alati sammu võrra ees

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu Väliskomisjoni esimees, Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser ja diplomaat Harri Tiido.

Selle nädala “Välismäärajas” oli kõne all võimalik ülemaailmne terrorismiohu tõus käesoleval aastal.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised nentisid viimasel ajal Jeemenis toimunu taustal, et riigi ajalugu on üllatavalt sarnane Afganistani omaga ning sisekonfliktide lahendamata jätmine võib tähendada, et Jeemenist saab läbikukkunud riik. Esmase lahendusena nähti välisabi kohalikele julgeolekujõududele ning luuretegevuse abil terrorimivõrgustike kahjutuks tegemine.

Leiti, et terroriohu tuvastamine näiteks lennujaamades on äärmiselt keeruline bürokraatia tõttu ning kõikvõimalike turvameetmete rakendamine on niiöelda tagantjärele tarkus, kuna terroristid on võimudest alati tehniliselt sammu võrra ees.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu Väliskomisjoni esimees, Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser ja diplomaat Harri Tiido.

10.  jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



NATO uus strateegiline kontseptsioon parlamendiliikme vaatenurgast

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Endine Norra välisminister Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad selgust.

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad kõik selgust.

Foto: Høyres Hovedorganisasjon
Foto: Høyres Hovedorganisasjon

1999. aastal terrorismi vaevu mainiti. NATO ei kujutanud veel ettegi nii ambitsioonikat missiooni väljaspool oma tavapärast tegevuspiirkonda nagu Afganistan. Ka laienemisprotsess oli alles algusjärgus.

Kuid juba 2001. aastal rakendas allianss 11. septembri terrorirünnakutele reageerides esmakordselt 5. artiklit. Kaks aastat hiljem oli ta asunud oma kõige raskemale kaugmissioonile Afganistanis. Lisaks on NATO oma ridadesse vastu võtnud kümme uut liiget, loonud uusi struktuure, sõlminud partnerlussuhteid ja tulnud välja selliste algatustega nagu NATO–Venemaa Nõukogu. NATO hoiab „ust lahti” uutele liikmetele ja partneritele ning jätkuvasti edenevad ka tema suhted naabrite ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

NATO on demokraatlike riikide liit ja tema liikmesriikide parlamendid on esmatähtis sidekanal kodanike ja NATO juhtide vahel. Just parlamendisaadikutel tuleb sageli oma valijatele selgitada, miks on nappide ressursside kulutamine julgeolekule ja sõdurite eluga riskimine kaugetel operatsioonidel nii tähtis.

Seepärast leian, et uues strateegilises kontseptsioonis tuleks võtta arvesse mõningaid NATO riikide parlamendisaadikute seisukohti. NATO Parlamentaarne Assamblee koostab parasjagu uue kontseptsiooni kommentaari ja mul on au olla selle projekti eriettekandja.

Uuest strateegilisest kontseptsioonist saab allianssi suunav alusdokument. Samal ajal peab see olema loetav ja väljendama sõnaselgelt alliansi väärtusi ning teda ähvardavaid ohte.

Samuti peab ta määratlema põhimõtted, mis muudavad alliansi paindlikumaks, nii et see suudab paremini tulla toime tekkivate väljakutsetega. Mu märkused siin ei kajasta tingimata assamblee kõigi liikmete vaateid, kuid ma usun, et suur osa, kui mitte enamik mu kolleegidest jagab neid.

Me ei saa nõuda oma kodanikelt toetust alliansi missioonidele, kui meile ei ole selge alliansi otstarve. Meil on laiema üldsuse ja eelkõige oma liikmesriikide sõjavägede ees kohustus olla aus ja otsekohene meid ootavate väljakutsete ja selle suhtes, kuidas me näeme nendest tulenevate ohtude leevendamist.

Strateegiateemalises kirjanduses on palju küsimusi, mis kuuluvad julgeolekurubriiki. Keskkonnamured, terrorism, massihävitusrelvade levik, infoühiskond, energiajulgeolek ja paljud muud on teemad, millele vaid viidatakse.

Üsna ühel meelel ollakse ka selles, et meie ees seisvatel strateegilistel väljakutsetel ei ole puhtalt sõjalisi lahendusi. Seda on näha Afganistanis, kus sõjalised aspektid on täieliku lahenduse küll vajalik, kuid mitte piisav osa.

Uus strateegiline kontseptsioon peaks kinnitama julgeoleku ja arengu tihedat seotust ning tegema vastavad järeldused alliansi relvajõudude planeerimise ja siirmise kohta. Selle seotuse pärast on vaja, et poliitilised ja sõjaväelised juhid teeksid ülemeremissioonide kavandamisel ja täideviimisel võimalikult tihedat koostööd. Samuti tähendab see tihedamate sidemete arendamist vabaühendustega ning nende kaasamist.

Kuid on NATO ikkagi poliitilis-sõjaline ühendus. Me peame hoolikalt vaagima, kuidas ja millises ulatuses peab NATO konkreetseid väljakutseid lahendama. Suur julgeolekuprobleem on näiteks rahvusvaheline terrorism – eriti massihävitusrelvade sattumine äärmusorganisatsioonide kätte. Ometi pole selge, kas NATO on ikka õige organisatsioon selle ohuga tegelemiseks.

Demokraatlike riikide liiduna ei tohiks me siiski karta avalikult tunnistada, et me kaitseme oma kodanikke nende eest, kes vägivallaga rüvetavad meie ühiskonna põhimõtteid ja väärtusi. Samuti peaks NATO olema foorum teabevahetuseks ja reaktsioonide koordineerimiseks rünnaku korral.

Väljakutseid, mis võivad mõjutada meie vastastikust julgeolekut, on lihtne loetleda. Sama lihtne ei ole paraku määrata kindlaks võtmevaldkondi, kus NATO peaks etendama märkimisväärset osa.

Kuid see ongi uue strateegilise kontseptsiooni ülesanne.

Kui me jätame kõik julgeolekuriskid NATO kaela, tekib oht, et alliansi ressurssidega tuleb lahendada liiga suurt hulka probleeme. Võimalikke julgeolekuväljakutseid on lõputult, kuid ressursid on piiratud.

Parlamendisaadikud on ressursside piiratusest liigagi teadlikud. Seega on tähtis, et uus strateegiline kontseptsioon keskenduks sellele, mida NATO oskab hästi – planeerimine ja väljaõpe ning sõjaliste operatsioonide, aga ka humanitaar- ja tsiviilhädaabioperatsioonide korraldamine.

Me peame mõistma, et NATO ei saa lahendada kõiki maailma probleeme, vaid on pigem tähtis nurgakivi.

Üks valdkond, kus vaidlusi ei tohiks olla, on sõjaliste võimete arendamine ülesanneteks, mida meil tuleb täita alliansina.

Mõned analüütikud leiavad, et see on kompromiss territoriaalkaitse ja ekspeditsioonivõimekuse vahel. Ometi ei pea olema tingimata tõsi, et valmisolek sõjalise jõu kasutamise heidutamiseks Euroopas ja valmisolek julgeolekuväljakutsete lahendamiseks kaugetel maadel on ülesanded, mis omavahel otseselt võistlevad.

Olenemata sellest, kas relvajõud on kodubaasist 100 või 5000 kilomeetri kaugusel, vajavad nad ikkagi kõige tõhusamat side-, seire- ja muud varustust. Neil on vaja kiiresti liikuda ja olla kaitstud vastase tule eest. Kõige tähtsam on ehk see, et nad peavad saama väljaõppe toimetulekuks mis tahes olukorras.

Me peaksime samuti kaaluma NATO otsustusstruktuuride muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Põhja-Atlandi Nõukogu ja Sõjaline Komitee on iseseisvad organid, kuid nende ühendamine võiks otsustamisprotsessi muuta märkimisväärselt sujuvamaks.

Samas on alliansi otsustamisprotsessis keskne roll konsensusel, mille alusel peaks NATO oma suuri otsuseid tegema ka edaspidi. Kuid kas konsensus on vajalik igal tasandil ja kas vähem tähtsates küsimustes poleks kasulikum mõni muu menetlus? Sedamööda, kuidas allianss kasvab ja kuidas tihenevad meie sidemed muude rahvusvaheliste jõududega, nagu näiteks Euroopa Liidu ja ÜROga, muutub see küsimus üha aktuaalsemaks.

Mõningast tähelepanu väärib ka alliansi laienemine. Varsti võtame vastu kaks uut liiget – Albaania ja Horvaatia. Bukaresti tippkohtumisel deklareerisime kollektiivselt, et tulevikus ootame oma ridadesse ka Gruusiat ja Ukrainat. NATO Parlamentaarne Assamblee on alliansi kiiret ja suurt laienemist tugevalt toetanud.

Sellegipoolest peame varsti nentima, et alliansil on lepingupõhised piirid. Washingtoni lepingu 10. artikkel sätestab selgelt, et alliansiga võib liituda iga Euroopa riik. Kuid Euroopa riike, kes ei ole alliansi liikmed, jääb üha vähemaks. Ühel hetkel peame otsustama, kas see geograafiline piirang on veel asjakohane. Kui vastus on eitav, siis peame kaaluma, mida see tähendab alliansi tuleviku jaoks.

Strateegiline keskkond on radikaalselt muutunud. Aeg on küps uue strateegilise kontseptsiooni jaoks.

NATO pikaealisuse saladus peitub selles, et ta on osutunud kohanemisvõimeliseks organisatsiooniks ja on ikka oluline. Et see jääks nii, peab uus strateegiline kontseptsioon sõnaselgelt määratlema alliansi eesmärgid ja juhtima selle tulevikukümnenditesse.

Jan Petersen on Norra endine välisminister ja praegu NATO Parlamentaarse Assamblee eriettekandja strateegilise kontseptsiooni teemal.

Neljapäeval, 14. jaanuaril võõrustab Norra järjekordset strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminari, kus keskendutakse NATO partnerlussuhete tulevikule, nagu ka eelnevatel kohtumistel Luksemburgis ja Sloveenias.

Allikas:

NATO Teataja



Välisilm esitleb: “Guantanamo seestpoolt” 14. detsembril

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”, mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”,  mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Guantanamo laht… Kas vabaduse kaitsmise või reedetud vabaduse sümbol? 2002. aastal toimetati sinna Ameerika terrorismivastase sõja esimese laine vangid – mehed, kes tembeldati “hullematest hullemateks” ja jäeti mis tahes õigusteta. Tänaseni on see kogu maailmas hell teema, sest propageerides inimõigusi ja õiglast kohtumõistmist, rikuti jämedalt neidsamu aateid.

Mis toimus Guantanamo laagri traattõkete taga? See on olnud Ameerika valitsuse kõige kiivamalt varjatud saladus – kuni selle filmini…

Film on ETV eetris esmaspäeval 14. detsembril kell 22:30, ning kordusena teisipäeval kell 13:40.

Allikas:

ETV