Vseviov: 9. mai seostamine Vene lipuga on arusaamatu

Ajaloolane David Vseviov arvab, et eilse võidupäeva pronkssõduri juures tähistamise mastaapsuse võti on aastas 2007, kuid peab arusaamatuks, miks toodi selle võidupäeva tähistamisel välja Venemaa lipuvärvid.

Foto: www.concert.ee
Foto: www.concert.ee

Ajaloolane David Vseviov arvab, et eilse võidupäeva pronkssõduri juures tähistamise mastaapsuse võti on aastas 2007, kuid peab arusaamatuks, miks toodi selle võidupäeva tähistamisel välja Venemaa lipuvärvid.

«Siin on muidugi mitu asja koos, sest nii mastaapsetel nähtustel pole ühest vastust. Tuletades meelde ka meie käitumist omal ajal, kui paljus oli see kantud protestivaimust nii mõnigi kord, siis ka antud juhul langevad mitmed asjad kokku: protestivaim, siis – midagi pole parata, kui need teleprogrammid, mida inimesed vaatavad, räägivad selle sündmuse tähtsusest ja suurusest pidevalt. Pluss väga paljudel on isiklik seos sõjaga – nii paljude inimeste vanavanemad on sõdinud ja venekeelsetel inimestel valdavalt just sellel poolel,» arutles Vseviov.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Ilves: Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eesti ja Venemaa suhetes on kliima soojenemas ning Eesti riigipea osavõtt Moskvas toimunud võiduparaadist oli kahe riigi lähenemises üks samm edasi, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

President Ilves ütles intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et vastuvõtt oli Venemaal sõbralik. “Ma usun, et see on üks samm edasi,” märkis Eesti riigipea.

Rääkides Eesti presidendi võimalikest tulevastest visiitidest idanaabri juurde, ütles riigipea, et kui ta saab kutse ja on põhjust minna, siis ta läheb Venemaale. “Sõltub täiesti sellest, milline on kliima. Praegu tundub mulle, et kliima on soojenemas.”

Loe edasi ERR Uudistest!

http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-09_ilves.wmv

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves: mõelgem täna kõigile Teise maailmasõja ohvritele

President Toomas Hendrik Ilves pani täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeval, Maarjamäel pärjad kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks ning esines vabadusvõitlejate liidu korraldatud sõja lõppemise mälestusüritusel.

President Toomas Hendrik Ilves pani täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeval, Maarjamäel pärjad kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks ning esines vabadusvõitlejate liidu korraldatud sõja lõppemise mälestusüritusel:

”Täna tähistame Euroopas Teise maailmasõja lõppu. Me mälestame kõiki Teise maailmasõja ohvreid. Kõiki meie kaasmaalasi, kes ei tulnud tagasi sellest kohutavast sõjast.

Totalitaarsete režiimide ambitsioonidest ning Hitleri-Stalini sobingust puhkenud Teine maailmasõda sai võimalikuks just tänu totalitaarsete režiimide jultumusele ning demokraatlike riikide suutmatusele peatada neid ideoloogiaid ja riike.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et moraal ja eetika on jagamatud väärtused ka rahvusvahelises suhtlemises ning nende eiramise puhul ei tohi pilku kõrvale pöörata.

Kui me seda teeksime, siis võidaksime küll ehk ühe muretu õhtupooliku, kuid mitte rahulikku homset päeva.

Ülemöödunud sajandist pärit geopoliitiline mõtlemine, kus julgeoleku pidi tagama mitte võrdne partnerlus, vaid regionaalne domineerimine, ei taga turvalist maailma.

Natsi-Saksamaa kui ühe totalitaarse režiimi purustamine tõi kaasa uue Euroopa sünni. Sellise Euroopa, kus eilsed vastased leppisid ja andestasid üksteisele ning koondusid hiljem liitu, mida me täna tunneme maailma ühe mõjukama ühenduse, Euroopa Liidu nime all.

Sellist Euroopat sai rajada vaid moraalsetele põhimõtetele ja vabadusele, sest just nimelt põhimõtete eiramine ja vabaduse puudumine olid kaasa toonud Teise maailmasõja puhkemise.

Eesti jaoks ei tähendanud maikuu algus 1945. aastal vabaduse ja rahu saabumist.

Meie ning paljud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid suruti pikkadeks aastakümneteks raudse eesriide taha, tagasi okupatsiooni haardesse.

Meie riigi lipp kerkis sõja järel üleilmse julgeoleku hoidmiseks loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteri ees alles poole sajandi pärast. Võõrväed lahkusid Eestist veelgi hiljem, 31. augustil 1994. aastal. Siis, kui piltlikult öelda, oli ka Teine maailmasõda Eesti jaoks lõplikult lõppenud.

Eesti kaotused selles sõjas olid määratult suured. Olles ise mitte sõdiv pool, vaid sõja käigus okupeeritud riik, kaotasime me Teises maailmasõjas oma iseseisvuse ja viiendiku oma rahvastikust.

Selle valusa mineviku ületamiseks on vajalik leppimine. Et me suudame austada kõigi selle sõja ohvrite mälestust. Sest Teise maailmasõja hind oli paljudele rahvastele väga ränk.

Aga, rõhutan ma, me ei tohi unustada Eestile osaks saanud ülekohut ja leppida nendega, kes panid sõja ajal toime kuritegusid oma ja teiste rahvaste vastu. Samuti ei saa keegi meilt oodata leppimist inimvaenulike ideoloogiatega ja režiimidega, mis Teise maailmasõja valla päästsid.

Paljud eestlased ei saanud Teises maailmasõjas valida poolt. Eesti enda alla painutanud võõrad võimud sundisid meie mehi sõdima võõras mundris. Mul on väga kahju, et Eesti toonane valitsus ja poliitikud ei andnud võimalust meie sõjameestele võidelda oma rahva vabaduse eest oma mundris. See oli ränk viga, mida ei tohi enam korrata.

Täna langetan ma pea mälestamaks neid kaasmaalasi, kes Teise maailmasõja ajal ühinesid võitlusesse ja uskusid võimalusse taastada Eesti Vabariik. Nüüd teame, et see võitlus jäi tollases maailmas piisava mõistmise ja poolehoiuta. Kuid meie meestele andis – selles lootusetus olukorras – vapruse ja kindluse usk oma riiki.

Ma tänan teid teie vapruse ja usu eest.

Nüüd teame sedagi, et toonane lootusetus oli lõpeks vaid näiv, sest me oleme riigina säilinud ja ükski võõrvõim ei ole Eesti pinnal suutnud tegelikult võita.

Mõelgem täna, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpupäeval, kõigile Eestist pärit sõja ja okupatsioonide ohvritele, kes puhkavad Saksamaa ja Venemaa sõjakalmudes, Tartumaal, Siberi tundras, Kuramaal, Narva ja Tallinna vahel, Läänemere põhjas ning veel paljudes kodustes või võõrastes paikades.

Eesti Vabariik on neile ülim mälestusmärk, mida me eales püstitada saaksime. Eesti Vabariik kui vaba riik, meie tegude ja tahte looming. Oma kibedast minevikust peame kaasa tooma järelduse, et meil on kohustus tulevase Eesti vastu.

Langetan pea kõigi Teise maailmasõja ohvrite ees.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Obama ja Medvedev: vajame Teise maailmasõja aegset usaldust

Presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Obama ja Medvedev möödunud aastal MoskvasPresidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev teatasid, et USA ja Venemaa vajavad tõelise partnerluse rajamiseks samasugust vastastikust usaldust, nagu oli kahe riigi vahel Teise maailmasõja ajal.

Kaks riigipead tegid sellise ühisavalduse eile, 65 aasta möödumise puhul Nõukogude ja Ühendriikide vägede kohtumisest Elbe jõel Saksamaal Torgau linna lähistel, vahendas Reuters.

«Ajaloolist käepigistust Elbe jõel saatis vastastikune usaldus ja jagatud pühendumine võidule, mida läheb eriti vaja täna, mil Venemaa ja Ühendriigid ehitavad partnerlust stabiilse ja jõuka maailma nimel,» öeldi Kremli poolt avaldatud pöördumises

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Presidendi Moskva-külastuse mõju saab hinnata alles pärast visiiti

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

President Toomas Hendrik Ilves teatas, et osaleb IIMS lõppu tähistavatel pidustustel Moskvas. Riigipea otsusele eelnes president Dmitri Medvedevi isiklik kutse, mille andis üle Venemaa suursaadik Eestis, seisis presidendi kantselei kodulehel.

Härra Urmas Paet, kas kiidate heaks president Ilvese otsuse osaleda üsna vastuolulistel pidustustel ja millise signaali saadab see otsus maailmale?

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja seda näitavad sammud ning head suhted naabritega. Presidendi Moskva-külastuse välispoliitilist mõju saab aga hinnata alles pärast külaskäiku.

Välisministrina toetan Presidendi otsust osaleda II MS lõppu tähistaval üritusel.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Uusi tõlgendusi külmale sõjale

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok.

Foto: Kirjastus Tänapäev
Foto: Kirjastus Tänapäev

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok. Selgitades Kremli juhtide ja Nõukogude ladviku huve, taotlusi, pettekujutelmi, hirme ja eksimõistmisi, tutvustab Zubok Nõukogude Liidu nägemusi ja hoiakuid seoses kahekümnenda sajandi kõige suurema vastasseisuga.

Kasutades muude teabeallikate seas ka hiljaaegu avalikkusele kättesaadavaks tehtud poliitbüroo protokolle, šifreeritud telegramme, memuaare ja vestluste lindistusi, tõestab Zubok, et julgeolek ja võim olid Stalini ning tema järglaste esmased eesmärgid. Samal ajal näitab ta, et Nõukogude riigijuhte kammitsesid ideoloogilised dogmad ja siseriiklikud nõrkused, ühiskonna aina kasvav pettumus ning vigane majandus. Seejuures osutab Zubok, et Ameerika ohjeldamisstrateegia 1950. ja 1980. aastatel üksnes võimendas sõjakust Nõukogude Liidu käitumises.

Pakkudes välja originaalseid tõlgendusi Nõukogude riigi käitumise kohta külma sõja erinevates järkudes, analüüsib Zubok Stalini prohmakaid Saksamaal ja Koreas ning vaeb põhjusi, miks Stalin alahindas Ameerika suurt aktiivsust globaalses mastaabis; raamatu autor annab pildi Hruštšovi vastuolulistest ponnistustest tagada rahu, balansseerides tuumakuristiku veerel, toob üllatavaid fakte Brežnevi kirglikest jõupingutustest lõdvendada pingeid kahe maailma vahel, näitab, kuidas Nõukogude üliriigi lagundamine Gorbatšovi poolt oli kõrvalsaadus, mis tulenes tema läbematust soovist lõpetada ühekorraga külm sõda ja reformida põhjalikult Nõukogude Liitu.

Näeme, et marksistlik-leninlik revolutsiooniline ideoloogia, Teisest maailmasõjast johtunud geopoliitilised huvid, riigijuhtide isiklikud elukogemused, parteipoliitika raevukus ning muutused ühiskonnas ja kultuuris olid tegurid, mis lõid ideoloogilise tagapõhja Nõukogude riigi rahvusvahelisele poliitikale.

„Luhtunud impeerium” on esimene ingliskeelne raamat, mis käsitleb külma sõjaga seonduvat iga kandi pealt nii, nagu see paistis Nõukogude poolelt vaadatuna. See on lugu, mis erineb võiduka Lääne autorite loodud pildist.

Vladislav M. Zubok on Temple’i ülikooli abiprofessor. Ta on raamatute „Ameerika-vastasus Venemaal: Stalinist Putinini” ja „Kremli külma sõja osalised: Stalinist Hruštšovini” kaasautor.

Hüllo Marjamaa

Allikas:

Kirjastus Tänapäev



Solonin: venemaalased huvituvad Teisest maailmasõjast

Venemaalaste tohutu huvi Teise maailmasõja ja Stalini vastu tuleneb nende identiteediotsingutest, leiab Eestit külastav ajaloolane Mark Solonin.

Venemaalaste tohutu huvi Teise maailmasõja ja Stalini vastu tuleneb nende identiteediotsingutest, leiab Eestit külastav ajaloolane Mark Solonin.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eeskätt Teise maailmasõja uurimisele pühendunud ajaloolase Solinini sõnul küsib venelane endalt üha enam, kes ta selline on, ning loeb huviga ka uusi ajalookäsitlusi, millest ilmneb, et Stalin oli samasugune bandiit nagu Hitler, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Samas on viimasel ajal hakanud Venemaal pigem silma, et Stalinist üritatakse taas kangelast vormida. Solonini sõnul on see lihtsalt autoritaarse võimu katse ajaloost oma eksistentsile õigustust otsida.

Loe edasi ERR-ist!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_vene_ajaloolane_ytleb.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Grybauskaite tõstatas Läänemerre uputatud keemiarelvade teema

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Foto: Leedu presidendi kantselei
Foto: Leedu presidendi kantselei

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Riigipea sõnul teeb Leedu kõnealuse probleemi kohta resolutsiooni ettepaneku ÜRO järgmisel peaassambleel, vahendas YLE.

Grybauskaite soovitas piirkonna riikidel edendada koostööd rahvusvahelisel tasandil, vahetada informatsiooni ja ilma viivitusteta astuda samme mere puhastamisks lõhkeainetest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Telesari “Tuulepealne maa” jõuab Soome ekraanidele

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Foto: ERR
Foto: ERR

Initsiatiiv sarja hankimiseks tuli Yleisradio programmitellijalt Mari Koivuhovilt, kelle sõnul olid tema poole pöördunud Soome televaatajad, kes juhtusid sarja nägema ETV-st. Saanud kirja soomlaselt, kellele sari väga meeldis, palus Mari Koivuhovi ETV-lt koopiat ja pärast “Tuulepealse maa” äravaatamist kinnitas soovi seda YLE Teema kanalil näidata.

“Meil on erakordne võimalus tutvustada soomlastele Eesti ajalugu. Usun, et läbi “Tuulepealse maa” mõistavad nad meie mõtteid ja tundeid kasvõi näiteks Venemaa suhtes palju paremini,” ütles ETV lavastuslike saadete toimetuse juht Gerda Kordemets.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Medvedev: ajaloo revideerimine viib kahjunõuete esitamiseni

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

Venemaa ei lase president Dmitri Medvedevi sõnul Teise maailmasõja tulemusi revideerida ning seda muu hulgas ka geopoliitilistel kaalutlustel.

dmitriy_medvedev_458«Teise maailmasõja tulemuste, Nõukogude Liidu ja Punaarmee panuse revisjon on geopoliitilistel põhjustel lubamatu. Kui see laegas lahti teha, võime saada tõsiseid riikliku tasandi probleeme,» ütles Medvedev täna Singapuris kohtumisel Vene sõjalaeva Varjag meeskonnaga.

President rõhutas, et «kui anda võimalus ajalugu ümber kirjutada, anda nendele võltsijatele tegelik võim, siis võib jõuda milleni iganes, mingite nõudmisteni, kompensatsioonideni».

President rõhutas ka, et tolle perioodi sündmuste hindamine tuleb jätta ajaloolastele.

«Ajaloolased võivad interpreteerida ühtesid või teisi ajaloosündmusi. Kui niisuguseid hinnanguid annavad teadlased, siis palun väga, kuid on olemas hulk küsimusi, mille üle on vaidlemine lubamatu. Nende osas on tehtud rahvusvahelisi ja riiklikke otsuseid,» ütles Medvedev.

«Kui lasta asjadel isevoolu minna, võime jõuda selleni, et mõne aja pärast seatakse kahtluse alla ka Nürnbergi tribunali otsused. Öeldakse, et miks nende üle kohut mõisteti, nad pole ju mingid kurjategijad. See on absurd. Me ei pea võitlema teiste seisukohtade vastu, vaid seisma oma huvide eest ning takistama ajaloo võltsimist, mis võiks teha kahju Vene riigi huvidele,» rääkis president.

Pealegi on ajaloolise õigluse säilitamine tema sõnul vajalik moraalsest seisukohast. «Me kaotasime tolles sõjas 27 miljoni inimest. Mitte keegi ei maksnud võidu eest meist kõrgemat hinda,» meenutas Medvedev.

Allikas:

Postimees



Rain Siemer: Eesti võitis sõja!

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Miks see nii on? küsis ajakirjanik Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Eestlase mälus on see valus sündmus sügaval sees. Miks see nii on? küsis  Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium
Sattusin hiljuti kuulama Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma seminari, kus nad avaldasid arvamust, et eestlased on Teise maailmasõja ajas kinni, kuna nad ei ole leidnud sündmust, mis mõnes mõttes lunastaks selle valu. Kõigil on huulil küsimus, miks me ei hakanud vastu, miks me kaotasime nii haledalt?

Mulle tundub, et me võiks sellest sündmusest lahti lasta. Tegemist oli väga kohutava katastroofiga eesti rahva jaoks, kuid tegelikult kaotasime me siis lahingu, aga mitte sõja. Sõda kestis edasi veel aastani 1991.

Vahepeal olid väga pikad ja rasked aastad, mille käigus me astusime eestluse, eesti keele ja rahva säilimise nimel tugevalt ning kavalalt vastu suurriigile. Ja me võitsime!

20. augustil 1991 kuulutas Eesti välja iseseisvuse. See on kuupäev, millal meie jaoks tegelikult lõppes teine maailmasõda ning Eesti võitis sõja suure türanni vastu. Saage aru kallis rahvas, me oleme võitnud maailma ühte võimsamat riiki, me elasime üle sõja kõige raskemad ajad ja me saime vabaks.

Teine maailmasõda oli meie jaoks raskete tagajärgedega, meie kõigi pered on seda tundnud, kuid me võiks sellel nüüd minna lasta. Me saime oma riigi, nii nagu soovisid paljud need, kes hukkusid Eesti iseseisvuse eest.

Jätaks selle ajalookäsitluse ja teadvustamise ajaloolaste pärusmaaks ning laseks oma hingest valu välja. Me ju ikkagi lõpuks võitsime ja laulev revolutsioon oli kaunis viimane võit selle kohutava sõja lõpus.

 

Allikas:

Delfi

 



Eesti keeles ilmus bestseller Nõukogude-Saksa sõjast

Eestit keeles ilmus oktoobri alguses tuntud Vene ajaloolase Mark Solonini bestselleriks saanud raamat “Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941”. Raamat räägib Suure Isamaasõja alguses Punaarmeed tabanud katastroofist ja selle tegelikest põhjustest.

Eestit keeles ilmus oktoobri alguses tuntud Vene ajaloolase Mark Solonini bestselleriks saanud raamat “Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941”.

Raamat räägib Suure Isamaasõja alguses Punaarmeed tabanud katastroofist ja selle tegelikest põhjustest.
Mark SoloninKuid selle raamatu esmailmumisest on möödunud juba viis aastat ning selle aja jooksul on saanud kättesaadavaks suur hulk uut informatsiooni II maailmasõja kohta. Seepärast pöördus autor raamatu juurde tagasi ja faktiliselt kirjutas selle uuesti ümber. Tegemist pole lihtsalt ümbertöötatud, laiendatud ja parandatud väljalaskega, vaid täiesti uue raamatuga.

“Mis puudutab juurdepääsu ajaloodokumentidele, siis ei ole midagi muutunud ei parema ega halvema poole,” rääkis Solonin ETV saates “Terevisioon”. “Kõik tähtis, mis toimus, toimus üheksakümnendate aastate algul – ja üheksakümnendate aastate algul toimus paljutki. Venemaa nomenklatuuri ringkondades oli teatud hirm, seepärast mingi hulk informatsiooni purskus välja nagu purskkaevust.”

Mark Solonin, kes hariduselt ei olegi ajaloolane, vaid lennukiehitusinsener, on üks vähestest Vene autoritest, kes on arhiiviallikatele toetudes kirjutanud terve rea huvitavaid raamatuid tõestamaks, et 1941. aastal oli Stalin valmis ründama Euroopat.

Allikas:

ERR Uudised