Sissid ründasid Afganistanis olulist sõjaväebaasi

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosa

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosas.

Raketi- ja suurtükirünnakus Kandahari sõjaväebaasile sai viga mitmeid sõdureid, kuid keegi siiski surma ei saanud, vahendas uudisteagentuur AFP.

Ametnike sõnul püüdsid ründajad tungida sõjaväebaasi territooriumile, kuid julgeolekujõud lõid nad tagasi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Taliban ründas Pakistanis USA konsulaati

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

Pakistani loodeosas Peshawari linnas kärgatas USA konsulaadi lähistel mitu plahvatust, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus.

Tulevahetuses ja plahvatustes hukkus vähemalt neli mässulist ja kolm julgeolekutöötajat, kuid ükski ameeriklane esialgsetel andmetel rünnakus viga ei saanud, vahendas BBC.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Kolm pilku Afganistanile: Kabul, Helmand ja Kandahar

Ellu jäämiseks peavad Afganistani inimesed rabama korraga mitmel töökohal ja ega neil Talibani peale mõtlemiseks eriti enam aega jäägi.

Holger Roonemaa

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Ellu jäämiseks peavad Afganistani inimesed rabama korraga mitmel töökohal ja ega neil Talibani peale mõtlemiseks eriti enam aega jäägi. 

Kui eestlastele seostub Afganistani nimi Talibani, al-Qaida ja Osama bin Ladeniga, siis kohalike jaoks on olukord palju proosalisem. Talibani või bin Ladeni peale mõtlemiseks pole neil ellu jäämise mure kõrvalt lihtsalt mahti. 50-aastase Kabuli elaniku Mahmudi tööpäev algab hommikul kell kaheksa. Alustuseks sõidab ta ühte pealinna kooli, kus annab inglise keele tunde. Kuna aga ainult õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa, peab ta pedagoogi töö kõrvalt ka ühes kohalikus ajalehes ajakirjaniku ametit. Tema tööpäev ajalehes lõpeb õhtul kella 21–22 paiku, seejärel sõidab ta pool tundi koju, joob tassi teed ja tavaliselt tegeleb umbes kella üheni öösel tõlketööga. „Mu aju on sellisest tempost väga väsinud,” ütleb ta, kuid lisab, et säärane tamp pole sealmail midagi harukordset. Kui, siis on ebatavaline ainult see, et õnneks on tal mitu töökohta olemas.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Talibani pommirünnakus Kandaharis hukkus 35 inimest

Terrorirühmitus Taliban nimetas eile hilisõhtul Kandahari linnas aset leidnud koordineeritud pommirünnakut, milles hukkus 35 inimest, ennetavaks vastuseks võõrvägede kavale mässulised strateegilisest linnast välja lüüa.

Terrorirühmitus Taliban nimetas eile hilisõhtul Kandahari linnas aset leidnud koordineeritud pommirünnakut, milles hukkus 35 inimest, ennetavaks vastuseks võõrvägede kavale mässulised strateegilisest linnast välja lüüa.

Lõuna-Afganistani linna, mida Taliban oma vaimseks keskuseks peab, tabas eile õhtul kella 20 paiku kohaliku aja järgi mitu võimsat pommiplahvatust. AFP teatel oli tegemist ühe suurima koordineeritud rünnakuga mässuliste poolt pärast võõrvägede sissetungi 2001. aastal.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Gates: Afganistani sõjas algab otsustav faas

USA kaitseminister Robert Gates ütles eile Lõuna-Afganistanis teenivatele sõduritele, et nad võtavad peatselt osa sõja otsustavast faasist, kui Kandahari provintsis algab operatsioon Talibani tugipunktide vastu.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

USA kaitseminister Robert Gates ütles eile Lõuna-Afganistanis teenivatele sõduritele, et nad võtavad peatselt osa sõja otsustavast faasist, kui Kandahari provintsis algab operatsioon Talibani tugipunktide vastu.

NATO saadab lähikuudel Kandahari tuhandeid sõjaväelasi, et provintsis kontroll kehtestada. Tegemist on president Barack Obama Afganistani sõja strateegia keskse osaga, vahendas Reuters.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:
Postimees



Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas: Afganistani suuroperatsioon Moshtarak kulgeb plaanipäraselt

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega, kellega arutati Afganistanis käimasoleva suuroperatsiooni Moshtarak seniseid tulemusi.

Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas leidsid, et operatsiooni esimene osa on olnud plaanipärane ning loonud vajalikud eeldused Afganistani ja NATO julgeolekujõude edasiseks tegevuseks Afganistanis.

„Afganistani riik ja julgeolekujõud on operatsiooni käigus näidanud, et soovivad tegutseda iseseisvalt ja oma riigi eest võidelda,“ ütles brigaadikindral Väli. „Nii Afganistani kui NATO jõudude edasiseks tegevuseks on eriti oluline hoida saavutatud kohalike elanike poolehoidu ja usaldust.“

Veebruari algul alanud operatsiooni Moshtarak eemärgiks on Talibani väljatõrjumine nende mõju all olnud aladelt Lõuna-Afganistanis. Senisest enam kasutasid Afganistani ja NATO jõud kohalike elanike teavitamist algavast operatsioonist, eesmärgiga vältida tsiviilkahjusid.

Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.

Eesti jalaväekompanii ülesandeks on koos nende koosseisu integreeritud Afganistani kompaniiga takistada Talibani imbumist nende vastutusalale Nad Ali piirkonnas. Eesti kompanii ülesandeks on Afganistani üksuste toetamine, eesmärgiga anda tulevikus vastutus neile üle.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Afganistani armee vahistas arvatava Talibani komandöri

Afganistani rahvusliku armee ja ISAF-i sõdurid võtsid reedel Helmandi provintsis, Kajaki piirkonnas kinni kaks Talibani mässulist. Üks kinnipeetutest arvatakse olevat Talibani komandör, kes osaleb rünnakute planeerimises ja lõhkeaine vahendamises.

Afganistani armee sõdur patrullimas Helmandi provintsis operatsioon "Moshtaraki" käigus
Foto: ISAF


Afganistani rahvusliku armee ja ISAF-i sõdurid võtsid reedel Helmandi provintsis, Kajaki piirkonnas kinni kaks Talibani mässulist. Üks kinnipeetutest arvatakse olevat Talibani komandör, kes osaleb rünnakute planeerimises ja lõhkeaine vahendamises.

Ühisväed tegid kindlaks kahtlusaluste sõiduki asukoha ja peatasid auto ning pidasid kaks meest kinni. Puhkenud tulevahetuse käigus sai üks kinnipeetutest haavata ning talle anti meditsiinilist abi.

Reedene haarang oli osa operatsioon „Moshtarakist“, mille käigus 17. veebruaril vahistati kolm taliibi ja tehti kahjutuks 143 lõhkeseadeldist. Haarangu eesmärgiks on halvata Talibani relvade ja lõhkeainega varustamise kaubateed.

Allikas:

ISAF



Taliban lükkas Karzai kutse rahule tagasi

Vaatamata NATO pealetungile ei võtnud islamiliikumine Taliban Afganistani presidendi Hamid Karzai kutset rahule vastu.

Foto: NATO
Foto: NATO

Vaatamata NATO pealetungile ei võtnud islamiliikumine Taliban Afganistani presidendi Hamid Karzai kutset rahule vastu.

Taliban on Karzai rahuettepanekud ka varem korduvalt tagasi lükanud ja nõudnud võõrvägede lahkumist riigist, vahendas Reuters.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR Uudised



Pakistan kinnitas Talibani sõjaväeülema vahistamist

Pakistani sõjaväeallikas kinnitas Afganistanis sissisõda pidava islamistliku Talibani ühe liidri Abdul Ghani Baradari vahistamist.

Pakistani sõjaväeallikas kinnitas Afganistanis sissisõda pidava islamistliku Talibani ühe liidri Abdul Ghani Baradari vahistamist.

Sõjaväeallikas kinnitas BBC-le, et teade mulla Baradari vahistamisest viibis tema isiku tuvastamise protseduuri tõttu.

Üleeile teatas Ühendriikide päevaleht New York Times USA valitsusallikatele toetudes, et USA ja Pakistani vägedel õnnestus Baradar Karachis 8. veebruaril toimunud salaoperatsiooni käigus tabada.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Venemaa ja USA on moonide hävitamises Afganistanis eri meelt

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.

Holbrooke rääkis pressikonverentsil välisministeeriumis, et Venemaa valitsuse arvates on moonipõldude hävitamine probleemi lahendamise võti, USA aga leiab, et see annaks Talibanile võimaluse talupoegade värbamiseks. Tema sõnul saavutataks rohkem edu võideldes uimastite salakaubandusega ning hävitades narkoturge, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Lääs lubas miljoneid Talibani lepitamiseks

Tänasel Afganistani konverentsil Londonis lubasid erinevad lääneriigid ühtekokku 140 miljonit dollarit (üle 1,5 miljardi krooni) selle kriisiriigi lepitusfondi, mille abil püütakse Talibani ridadest minema meelitada need mehed, kes tegelevad terrorismiga lihtsalt seetõttu, et neil muud elatusallikat pole.

Tänasel Afganistani konverentsil Londonis lubasid erinevad lääneriigid ühtekokku 140 miljonit dollarit (üle 1,5 miljardi krooni) selle kriisiriigi lepitusfondi, mille abil püütakse Talibani ridadest minema meelitada need mehed, kes tegelevad terrorismiga lihtsalt seetõttu, et neil muud elatusallikat pole.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lääne ametnikud ei taha siiski näha selle raha kasutamist otsemaksetena, vaid hoopis töökohtade loomisel näiteks põllumajanduses ja turvasektoris. Et praegune mässuline saaks lõpetada isevalmistatud pommide aukude kaevamise ja asuda pigem rosinaid kasvatama või siis kanda õlal AK-47-t selleks, et kaitsta, mitte rünnata.

Konverents, mille kohta oli juba ette teada, et see räägib ka leppimisest Talibaniga, tõi selle toimumiskoha ette ka kümnete afgaanide meeleavalduse. «Me ei kannatanud kogu seda sõda välja selleks, et Taliban naaseks,» ütles 32-aastane arst Tahmina Yousofi uudistevõrgule AFP. «Me oleme pigem valmis võitlema Talibaniga kogu oma elu kui elama Talibani võimu all rahus.»

Suurepärasest eduloost afgaanide endi Talibani vastu pööramisel kirjutas eilne New York Times. Nende terroristide toetajaid leidub põhiliselt vaid puštude seas, kes moodustavad tegelikult vaid 42 protsenti Afganistani rahvastikust. Nimelt teatas üks suuremaid puštude hõime – umbes 400 000-pealine shinwari hõim – et nad asuvad Talibani vastu võitlema ja pistavad põlema iga mässuliste toetaja kodu.

Lisaks lubasid Ida-Afganistanis elavad shinwarid, et juhul, kui Taliban peaks neid ründama, saadab iga pere vähemalt ühe sobivas eas meesliikme Afganistani sõjaväkke või politseisse. Korrakaitsejõududesse, mida lääneriigid selle maa oma rahva hoolde tagasi andmiseks kiirkorras arendada üritavad.

Mainitud otsuse juured peituvad möödunud aasta juulis. Siis jõudsid juba mõnda aega kogunenud pinged shinwaride ja Talibani vahel selleni, et hõim nõudis Kona-nimeliselt terroristide komandörilt, et mässulised hoiaksid eemale nende orgu tammi ehitavatest afgaani inseneridest. Taliban aga röövis kaks inseneri ära.

Seepeale sai shinwaridel villand. Nende ja Talibani kokkupõrkes õnnestus hõimul üks terroristide Pakistanist saabunud komandör tappa ja Kona üle piiri Pakistani ajada.

Esimene sümpaatia hõimu ja NATO sõdurite vahel tekkis ilmselt sellest, et USA eriüksuslased toetasid neid laskemoona ja toiduga. Kuid praegu tsementeerib ületulekut siiski ameeriklaste ja shinwaride kokkulepe, mille kohaselt nad saavad USA-lt oma piirkonna arenduseks miljon dollarit (üle 11 miljoni krooni), mis voolab mööda korrumpeerunud keskvalitsuse näppudest.

Allikas:

Postimees



Sven Mikser: Maailm otsib Afganistanile uusi lahendusi

Selleks, et afgaanid rahvusvaheliste julgeolekujõudude ja teiste välispanustajate püüdlusi toetaks, peame ühest küljest suutma rahvast veenda, et oleme nendega nii kaua kui vaja, teisalt aga tuleb meil ette näidata ka lühiajalist edu võitluses Talibaniga, kirjutab Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Eesti Päevalehes.

Londonis toimub täna esinduslik rahvusvaheline konverents, kus arutatakse maailma üldsuse tegevust Afganistani stabiliseeri misel ja ülesehitamisel.

Foto: ERR
Foto: ERR

Viimase aasta jooksul on palju räägitud uuest strateegilisest lähenemisnurgast Afganistani operatsioonile. Põhjusi selleks on mitu.

Esiteks on USA koalitsiooni juhtriigina uues poliitilises olukorras: Barack Obama on rõhutanud, et kui Iraagi ründamine oli George W. Bushi poliitiline otsus, siis Afganistani sõda on puhtalt vajadusepõhine. Otsus asuda Iraagist välja tõmbuma ja keskenduda „tegelikule probleemile” tagab Afganistanile ka suurema avaliku tähelepanu. Kui Bushi välispoliitiline õnnestumine või läbikukkumine sõltus Iraagist, siis Obama jaoks on kriitiline test just Afganistan. Otsus loobuda seal lääneliku demokraatia juurutamisest ja keskenduda al-Qaida väljajuurimisele on Obama jaoks pragmaatiline valik.

Teiseks – ja see on veelgi olulisem – on reaalne julgeoleku olukord Afganistanis viimastel aastatel halvenenud. Jah, teede ja koolimajade ehitamisel on ette näidata mõndagi toredat, ent Talibani ei ole suudetud loodetud määral ohjeldada ning lääne toetusel valitsevad Afganistani võimustruktuurid on korrumpeerunud ja ebaefektiivsed.

Kuidas võita südameid?

Selleks, et afgaanid rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF-i) ja teiste välispanustajate püüdlusi toetaks, peame ühest küljest suutma rahvast veenda, et oleme nendega nii kaua kui vaja, teisalt aga tuleb meil ette näidata ka lühiajalist edu võitluses Talibaniga. Sõdadest muserdatud rahvas on mõistagi ettevaatlik panustama võõrvägedele, kes ühel hetkel võivad kotid kokku pakkida ja jätta neid kohaliku kättemaksuhimulise äärmus rüh mituse meelevalda.

Samuti peame demokraatia juurutamise püüetes olema või vähemalt näima taktitundelised ja erapooletud. Kui survestame kohalikku võimu lõhkuma aastasadade jooksul kujunenud ühiskondlikku korraldust ja juurutama võõraid doktriine, siis riskime sellega, et meie toetusel enam-vähem demokraatlikult valitud valitsejad kaotavad oma rahva respekti. Teine oht on see, et kohalik võim, kelle kaudu Afganistani ülesehitamist „afganiseerida” püüame, osutub seda võrd korruptiivseks või ebatõhusaks, et diskrediteerib kogu doonorkogukonna häid kavatsusi.

Eeltoodut arvestades on mõis tetav, miks enamik uue strateegia otsijaid peab võtmeküsimuseks turvatunde pakkumist tsiviilelanikele. Ent afgaanide südamete võitmise ja hoidmise kõrval tuleb ISAF-i osalisriikidel pidevalt tegelda ka omaenda kodumaise toetuse hoidmisega. Need kaks eesmärki on mõnikord raskesti ühitatavad. Sõjalise panuse suurendamine ja suurematele asustuskeskustele keskendumine tähendab suuremaid ohvreid koalitsioonivägede seas. Pealegi nõuavad ka lääneriikide valijad oma valituilt käegakatsutavaid edusamme, ilma milleta on kuhjuvaid ohvreid ja kulutusi keeruline õigustada. Lisaks ootab lääne avalikkus oma juhtidelt, et seaksime Afganistanile antava abi sõltuvusse Kabuli suutlikkusest ohjata korruptsiooni ja järgida häid valitsemistavasid. Toetuse tingimuslikkus läheb paratamatult konflikti vajadusega veenda afgaane, et juhtugu mis tahes, me oleme nendega nii kaua kui vaja.

Pikk väljumisstrateegia

Samuti nõuab aeglasest progressist, ohvritest ja operatsiooni kõrgest hinnast frustreeritud lääne avalik arvamus oma juhtidelt väljumisstrateegiat koos ajakavaga. Kuna enneaegse lahkumise korral pole välistatud ei Talibani ega al-Qaida naasmine, nähakse lääne pealinnades lahendusena Afganistani oma julge olekujõudude ülesehitamist. Samal ajal on seni veenva vastuseta küsimus, kuidas suudab riik mis tahes ajaraamis üle võtta mitmesaja tuhande mehelise armee ja politsei finantseerimise.

Põllumajandus – oopiumi põl lundus välja arvatud – on sõdades laastatud ja selle taastumine sõltub seni puuduvast infrastruktuurist. Mineraalsete ressursside ekspluateerimis õi gu se müük välismaistele ettevõtetele, mida ühe lahendusena välja pakutakse, on ajaloos osutunud üheks kindlamaks läänevastasuse genereerimise viisiks mis tahes arengumaal. Kui tulevastel presidendivalimistel seisame silmitsi olukorraga, kus lääne maksumaksjalt palka saava armee ülemjuhatajaks pürivad äärmuslike vaadetega populistlik ja populaarne usujuht ning lääne soosikust korrumpeerunud hõimuvanem, siis on häid lahendusi hilja otsida.

Tõeline väljumisstrateegia võiks seisneda demokraatia ja inimõiguste selliste miinimum standardite poole püüdlemises, mis oleksid nähtavas tulevikus saavutatavad ega tekitaks liigset tülgastust ka lääne avalikus arvamuses. Kui samal ajal saavutada nähtavat edu Talibani-vastases sõjas ja parandada lihtsate afgaanide elustandardit, võib talutava hinnaga minimaalne stabiilsus olla saavutatav. Aga seegi on pikk teekond, mis eeldab meilt vaenlasest suuremat kannatlikkust.

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA kindral peab vajalikuks Talibaniga rääkida

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

Foto: www.armybase.us
Foto: www.armybase.us

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

USA kindral Stanley McChrystal ütles Financial Timesi usutluses, et tema arvates on sõdimist olnud piisavalt ja poliitiline lahendus on igas konfliktis lõpuks vältimatu, vahendas BBC News.

McChrystali sõnul ei ole Taliban üheselt võetav ning mitte kõik taliibid ei taha tema hinnangul igavesti maksta ränka hinda Al-Qaeda äärmusluse eest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rasmussen kiitis Afganistani julgeolekujõude mässuliste tagasilöömise eest

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Afganistani politseid ja sõjaväge, kes suutsid täna edukalt vastu astuda Talibani rünnakule Kabulis


Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Afganistani politseid ja sõjaväge, kes suutsid täna edukalt vastu astuda Talibani rünnakule Kabulis, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma kiidan Afganistani julgeolekujõude rolli eest, mida nad mängisid nende rünnakute tagasilöömises ja linnas korra taastamisel,» teatas Rasmussen. «Nende [rünnakute] toimepanijad näitasid selgelt oma sihtmärkide valikuga, et nende eesmärk on tagasi pöörata edu, mida Afganistan on saavutanud elatustaseme parandamisel ja parema tuleviku ehitamisel.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht