Tallinnas saab vaadata Tunne Kelami fotonäitust

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (fotol) fotonäitus “Eesti tee vabadusele”.

Foto: IRL
Foto: IRL

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (fotol) fotonäitus “Eesti tee vabadusele”.

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning ka portreed iseseisvumisperioodil olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Näitus “Eesti tee vabadusele” jääb vaadata aprilli keskpaigani.

Allikas:

IRL



Ergma: Kaitseliidu taastamine oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” ütles Ergma.

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” kõneles Ergma. Riigikogu esimehe arvates oli Kaitseliidule suur väljakutse Eesti kongressi valimiste turvamine ja istungite valve.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Ergma: „Täna tähistame Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Selle aja jooksul on Kaitseliit läbinud pika arengu ja pälvinud rahvalt kõrge usalduse. Vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes on Kaitseliit suurendanud rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Kaitseliitlaste valmisolek riigile raskel ajal appi tulla oli nähtav ka mõned aastad tagasi aprillis.”

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt. Neid inimesi seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. „Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks. Kuid mitte ainult – märkimisväärne on ka kaitseliitlaste panus meie välismissioonidel, mis näitab, et Kaitseliit on midagi enamat – ta moodustab olulise osa maaväe sõjaajastruktuurist. See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATOs ja Euroopa Liidus,” jätkas Ergma.

Riigikogu esimees tänas Kaitseliitu panuse eest meie riigi julgeolekusse: „Tänan inimesi, kes kirjutasid 1990. aasta 17. veebruaril siin, Järvakandis alla „Eesti Kaitseliidu konverentsi otsuse”. Mitmed neist inimestest pole enam meie seas, kuid peame meeles neidki. Soovin kõigile ilusat pidupäeva ja jätkuvat tublit tööd meie riigi ja kodude kaitsel ning noorte kasvatamisel patriootlikus vaimus”.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Rain Siemer: Eesti võitis sõja!

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Miks see nii on? küsis ajakirjanik Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Eestlase mälus on see valus sündmus sügaval sees. Miks see nii on? küsis  Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium
Sattusin hiljuti kuulama Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma seminari, kus nad avaldasid arvamust, et eestlased on Teise maailmasõja ajas kinni, kuna nad ei ole leidnud sündmust, mis mõnes mõttes lunastaks selle valu. Kõigil on huulil küsimus, miks me ei hakanud vastu, miks me kaotasime nii haledalt?

Mulle tundub, et me võiks sellest sündmusest lahti lasta. Tegemist oli väga kohutava katastroofiga eesti rahva jaoks, kuid tegelikult kaotasime me siis lahingu, aga mitte sõja. Sõda kestis edasi veel aastani 1991.

Vahepeal olid väga pikad ja rasked aastad, mille käigus me astusime eestluse, eesti keele ja rahva säilimise nimel tugevalt ning kavalalt vastu suurriigile. Ja me võitsime!

20. augustil 1991 kuulutas Eesti välja iseseisvuse. See on kuupäev, millal meie jaoks tegelikult lõppes teine maailmasõda ning Eesti võitis sõja suure türanni vastu. Saage aru kallis rahvas, me oleme võitnud maailma ühte võimsamat riiki, me elasime üle sõja kõige raskemad ajad ja me saime vabaks.

Teine maailmasõda oli meie jaoks raskete tagajärgedega, meie kõigi pered on seda tundnud, kuid me võiks sellel nüüd minna lasta. Me saime oma riigi, nii nagu soovisid paljud need, kes hukkusid Eesti iseseisvuse eest.

Jätaks selle ajalookäsitluse ja teadvustamise ajaloolaste pärusmaaks ning laseks oma hingest valu välja. Me ju ikkagi lõpuks võitsime ja laulev revolutsioon oli kaunis viimane võit selle kohutava sõja lõpus.

 

Allikas:

Delfi