Eesti riigipea Soome presidendile: me oleme hõimuvelled, head naabrid

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt,” ütles president Ilves Soome presidendile.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt. Nii võime täna alanud president Haloneni riigivisiiti Eestisse võrrelda oma tihedate ja justkui iseenesestmõistetavate suhete pidupäevana, mil tõuseme argipäevast kõrgemale ning olevat eriliselt väärtustame,” ütles president Ilves, kes koos Evelin Ilvesega võõrustas kahepäevasele riigivisiidile saabunud Soome riigipead Tarja Haloneni ja tema abikaasat Pentti Arajärvit.

Soome on kujunenud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks ning on Rootsi järel teine välisinvestor Eestis, meenutas president Ilves, lisades: “Meie tiheda majandusliku seotuse tõttu tunneme samamoodi ka praeguse majanduskriisi mõjusid ja mõlemad riigid on pidanud tegema hädavajalikke otsuseid oma eelarve osas.”

Soome riigipea avaldas lootust, et Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid ja ühineb järgmise aasta 1. jaanuaril euroalaga.

President Ilves huvitus Soome kui finantsiliselt vastutustundliku riigi arvamusest viimaste arengute kohta eurotsoonis ja Kreekaga seotud sündmustest. Riigipead nentisid, et kuigi Kreeka aitamine on keeruline ja raske paljudele riikidele, on see ometi möödapääsmatu, et vältida probleemide levimist eurotsoonis laiemalt.

“Kreeka finantskriis näitab, et tugev euroala ja stabiilne euro vajavad liikmesmaade vastutustundlikku rahanduspoliitikat, läbipaistvust ja korruptsiooni mõjusat ohjeldamist,” ütles Eesti riigipea.

Soome esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel 11 riigis, neljandat aastat toimub kahe maa diplomaatide vahetusprogramm, ning kogemustevahetusele ja ühisprojektidele tuginev Eesti-Soome humanitaar- ja arengukoostöö hõlmab Euroopa Liidu mitmeid idanaabreid. Samuti on meie kaitsealane partnerlus tihe ja mitmekülgne – alates eestlaste õpingutest Soome sõjakoolides kuni kahe riigi ühishanke lepinguni 3D keskmaa õhuseireradarite ostmiseks. Sellele lisandub koostöö sise- ja justiitsasjades, Soome lahe kasvava laevaliiklusega seonduvate riskide ärahoidmisel ning hariduse-, teaduse-, innovatsiooni-, infotehnoloogia- ja kultuuri-alane tihe läbikäimine.

Eesti ja Soome riigipead rääkisid Läänemere strateegiast kui Euroopa Liidu ametlikust makro-regionaalsest strateegiast.

President Ilves rõhutas, et praeguses Läänemere strateegia rakendusfaasis on ülimalt tähtis Euroopa Liidu Läänemere-äärsete riikide juhtiv osa erinevate valdkondade nö vedamisel, kuid säilima peab ka Euroopa Komisjoni juhtroll.

“Eestile on tähtis siseturu valdkonna tulevik, sealhulgas digitaalne siseturg,” ütles president Ilves. “Meile on oluline, et lisaks neljale põhivabadusele toimiks ka “e-vabadus”, pean silmas e-teenuste vabadust, mis annaks meile võimaluse kasutada näiteks digiallkirja ja e-autentimist lõpptulemusena kogu Euroopa Liidus.”

Soome riigipea kordas oma maa toetust Eestisse Euroopa Liidu IT-agentuuri asutamiseks.

Presidendid Ilves ja Halonen avaldasid lootust, et Euroopa Liidu välisteenistus luuakse võimalikult kiiresti. “Otsuse venimine on kahjulik kõigile, kes soovivad tugevamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat,” lausus president Ilves.

Euroopa Liidu laienemisest kõneldes pidasid presidendid Ilves ja Halonen oluliseks, et ühenduse mitmes riigis märgatav laienemisväsimus pöörata tagasi laienemisusuks.

“Euroopa Liidu praegused naabrid, kes teevad tõsist kodutööd ühendusega liitumiseks ning süvendavad oma riikides demokraatiat, majandusreforme, läbipaistvust ja kodanikuühiskonda, peavad olema kindlad, et me näeme ja hindame nende pingutusi,” ütles president Ilves. “See on Euroopa Liidu vastutus nii iseenda, oma naabrite kui ka Euroopa ees. Mitmel puhul tuleb üle olla minevikulisest vastuoludest ja pidada tähtsamaks ettepoole vaatamist, tuleviku mõistmist.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Jarmo Mäkelä: raketikilp Euroopa kohale

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Vene Iskander-tüüpi raketidJarmo Mäkelä, YLE välistoimetaja

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Pärast seda oleks võinud tarbetuks muutunud tuumarelvad lammutada. Rahvasuu nimetas Reagani visiooni tolle aja populaarseima filmi järgi «Starwars» (e.k «Tähesõjad»).

Euroopast koguti paarkümmend ajakirjanikku, kes saadeti kolmeks nädalaks USAsse tutvuma raketikilbi ettevalmistusega. Olin selle rühma ainus soomlane. Ma pole kunagi nii lühikese aja sees kohanud nii paljusid Ameerika tippmõjutajaid ja asjatundjaid. Kui suurvõim pani ratta pöörlema, siis vaeva ega rahaga ei koonerdatud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Helsingin Sanomat tegi reportaaži Eesti sõduritest Afganistanis

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Eestlaste patrullibaasist Wahidist saadetud loos «Tõeliselt kaugel Tallinast» kirjutab ajakirjanik Heikki Aittokoski, et eestlased võitlevad Talibani vastu Afganistani kõige karmimas piirkonnas ning kirjeldab, kuidas rühm Eesti sõdureid koos afgaanidega eile hommikul Wahidi lähistel patrullil käisid.

Mässuliste tule alla jäämine on Helmandis eestlaste sõnul üpris tavaline, kuid kuna taliibid tulistavad kaugelt ja mitte eriti täpselt, ei kujuta need nii suurt ohtu kui tee äärde paigutatud isevalmistatud pommid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Talvesõja püsiv tähendus

Soome jalaväekompanii ülem, reservleitnant ja luuletaja Yrjö Jylhä (1903–1956) kirjeldas oma Talvesõja-eeposes „Puhastustuli” (eesti keelde tõlkinud Tiina Pappel, Huma 2005) sõja viimaseid hetki ja rahu sõlmimist 13. märtsil 1940.

Soome sõdurid TalvesõjasSoome jalaväekompanii ülem, reservleitnant ja luuletaja Yrjö Jylhä (1903–1956) kirjeldas oma Talvesõja-eeposes „Puhastustuli” (eesti keelde tõlkinud Tiina Pappel, Huma 2005) sõja viimaseid hetki ja rahu sõlmimist 13. märtsil 1940.

Juba 1939. aasta suvel ja sügisel hakkas kujunema vaimne õhkkond, millest kasvas välja „Talvesõja vaim”. See lõi sõja puhkedes aluse „Talvesõja imele”. Talvesõja vaimul on vaieldamatult oluline tähtsus ka nüüdisaja Soomele, nagu Eesti jaoks on tähtsad 1939.–1940. aasta sündmused. Soome praeguse sõjaliste blokkidega liitumatuse juured on Talvesõjas ellujäämises, nii nagu Eesti NATO-liikmesuse taustaks on 1939. aastal sõlmitud sõjaväebaaside leping ja 1940. aasta suvel toimunud okupatsioon. Ka eestlasel on ajaloolist tausta tundmata Soome neutraalsust raske mõista.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kaitseliidu peastaabis näitus Soome Talvesõjast

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu peastaabis on üleval näitus “70 aastat Soome Talvesõja lõpust”.

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldunud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus „välksõjast“ sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel.

Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn „kohaliku aktsioonina“ vaid Leningradi sõjaväeringkonda, kujunes tegelikult kogu riiki kurnavaks sõjaks, mis sidus suure osa Nõukogude Liidu relvajõududest. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana.

Näituse Talvesõjast Kaitseliidu peastaabis koostas Tanel Lään

Allikas:

Kaitseliit



Eesti suursaadik Rootsis külastas Põhjala lahingugrupi peakorterit

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Operatsioonide ülema asetäitja kindralmajor Anders Brännström, lahingugrupi ülem brigaadikindral Stefan Andersson, rügemendi ülema asetäitja kolonel Mikael Åkerström, lahingugrupi staabiülem kolonel Mikael Frisell ja teised Põhjala lahingugrupi juhid andsid ülevaate lahingugrupi ettevalmistuste käigust.

Lahingugrupi juhtriik on Rootsi, kes vastutab lahingugrupi ettevalmistuste eest ning koordineerib koostööd Põhjala lahingugrupis osalejate ning Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikidega. Enköpingis asub Põhjala lahingugrupi peakorter, mis korraldab lahingugrupi ettevalmistusi ning vastutab võimaliku operatsiooni planeerimise ja juhtimise eest.

2009. aastal tööd alustanud staabis esindab Eestit major Andres Noole, käesoleva aasta aprillis saadab Eesti Enköpingisse veel kolm staabiohvitseri. Kokku osaleb Eesti Põhjala lahingugrupis umbes 50 kaitseväelasega.

Rootsi on lahingugrupi juhtriik juba teist korda. Eelmine Põhjala lahingugrupi valmisolekuperiood jäi 2008. aasta esimesse poolde ning selles oli Eesti panus samuti 50 kaitseväelast ja lisaks üks tsiviilnõunik.

Enköpingis toimus ka Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud Eesti suursaadiku poolt korraldatud vastuvõtt. Suursaadik kõneles oma sõnavõtus Eesti iseseisvuse saavutamise ajaloost.

Allikas:

Välisministeerium



Imbi Palju ja Sofi Oksaneni “Kõige taga oli hirm” ilmus eesti keeles, raamatuesitlused Tallinnas ja Tartus

Raamatus otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed hirmuvalitsuse all hakkama said.

Maalehe intervjuu raamatu “Kõige taga oli hirm” ühe autori, Imbi Pajuga.

Imbi Paju ravib ajaloo abil hinge.

Kirjanik ja filmilooja Imbi Paju leiab, et möödunud sündmuste peegeldamine sünnitab kaastunnet ja ligimesearmastust.  Ka Imbi Paju vastilmunud artiklikogumik, Soome kirjaniku Sofi Oksaneniga kahasse koostatud “Kõige taga oli hirm” on pühendatud minevikule.

Foto: www.hs.fi
Foto: www.hs.fi

Raamatus räägitakse Balti riikide olukorrast okupatsiooniaegse raudse eesriide taga ning otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks Nõukogude terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed toonase hirmuvalitsuse all hakkama said.

Miks te kogu aeg minevikuga tegelete?

Me peame minevikku lahkama selleks, et saada aru oma minevikust ja sellest, kust me pärit oleme. Nõukogude võim oli töötanud välja n-ö Nõukogude inimese mudeli, mille juurde kuulus eelmise elu ehk mälu hävitamine, terrori abil ligimesearmastuse purustamine.

Arvan, et kui me püüame minevikku emotsionaalselt peegeldada ja mälu taastada, siis sünnib ka empaatia ja ligimesearmastus kujuneb loomulikuks väärtuseks. Olin pärast Brüsselis toimunud filmi “Soome lahe õed” linastust väga liigutatud, kui noored inimesed tulid minu juurde, pisarad silmis, ja tahtsid neil teemadel edasi rääkida.


Loe intervjuud Imbi Pajuga edasi 10. jaanuari Maalehest!

Raamatu “Kõige taga oli hirm” ühe autori, Imbi Pajuga on võimalik kohtuda raamatuesitlustel:

28. jaanuaril kell 16.oo Tartu Tasku keskuse 2. korrusel, Rahva Raamatu kaupluses

29. jaanuaril kell 15.oo Viru keskuse 4. korrusel, Rahva Raamatu kaupluses ja kell 17.00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes.

Esitluse päeval on poodides müügil piiratud koguses eritiraaž.

Allikad:

Maaleht

Apollo

Rahva Raamat




Imbi Paju: Hirm rääkida ajaloost

Soome filmitegijad rääkisid, kui raske on neil olnud oma töös seda osa soome naiste ja sõja ajaloost käsitleda, sest lotade ühendus oli Kremli nõudel pärast sõda kuulutatud fašistlikuks organisatsioonik, kirjutab Imbi Palju oma arvamusloos.


Foto: http://imbipaju.wordpress.com
Foto: http://imbipaju.wordpress.com

Kirjanik Jürgen Rooste ütles mulle ühes jutuajamises: “Imbi, mõned Eestis peavad su ajaloolis-psühholoogilisi dokumantaalfilme ja raamatuid teraapiliseks ja seetõttu ei pea nad neid tõsiselt võetavateks.”

Samal ajal kirjutas Jürgen Rooste ise Sirbis mu dokumentaalfilmist „Tõrjutud mälestused” minu jaoks huvitavama artikli, mida võib iseloomustada sõnadega „intellektuaalselt emotsionaalne”.

Jürgeni kommentaarile eelnes minu poolt talle jutustatud lugu möödunud aasta lõpus Helsingis Soome filmiarhiivi kinos Orion toimunud filmiseminarist, mis käsitles II maailmasõda ja Soome naiskodukaitsjate ehk lotade saatust. Seminari lõpetas minu uus dokumentaalfilm „Soome lahe õed”, mis pani saalitäie rahvast nutma. Ja see oli tõepoolest üsna teraapiline olukord.

Loe arvamusloo täisversiooni laupäevasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Telesari “Tuulepealne maa” jõuab Soome ekraanidele

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Foto: ERR
Foto: ERR

Initsiatiiv sarja hankimiseks tuli Yleisradio programmitellijalt Mari Koivuhovilt, kelle sõnul olid tema poole pöördunud Soome televaatajad, kes juhtusid sarja nägema ETV-st. Saanud kirja soomlaselt, kellele sari väga meeldis, palus Mari Koivuhovi ETV-lt koopiat ja pärast “Tuulepealse maa” äravaatamist kinnitas soovi seda YLE Teema kanalil näidata.

“Meil on erakordne võimalus tutvustada soomlastele Eesti ajalugu. Usun, et läbi “Tuulepealse maa” mõistavad nad meie mõtteid ja tundeid kasvõi näiteks Venemaa suhtes palju paremini,” ütles ETV lavastuslike saadete toimetuse juht Gerda Kordemets.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Esilinastus Imbi Palju film Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda.

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Foto: imbipaju.wordpress.com
Foto: imbipaju.wordpress.com

Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus.

Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis ”Soome lahe õed” esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.

Režissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused”

(Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.“

Filmi treiler:

Allikas:

Sirp