Eesti riigipea Soome presidendile: me oleme hõimuvelled, head naabrid

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt,” ütles president Ilves Soome presidendile.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

“Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt. Nii võime täna alanud president Haloneni riigivisiiti Eestisse võrrelda oma tihedate ja justkui iseenesestmõistetavate suhete pidupäevana, mil tõuseme argipäevast kõrgemale ning olevat eriliselt väärtustame,” ütles president Ilves, kes koos Evelin Ilvesega võõrustas kahepäevasele riigivisiidile saabunud Soome riigipead Tarja Haloneni ja tema abikaasat Pentti Arajärvit.

Soome on kujunenud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks ning on Rootsi järel teine välisinvestor Eestis, meenutas president Ilves, lisades: “Meie tiheda majandusliku seotuse tõttu tunneme samamoodi ka praeguse majanduskriisi mõjusid ja mõlemad riigid on pidanud tegema hädavajalikke otsuseid oma eelarve osas.”

Soome riigipea avaldas lootust, et Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid ja ühineb järgmise aasta 1. jaanuaril euroalaga.

President Ilves huvitus Soome kui finantsiliselt vastutustundliku riigi arvamusest viimaste arengute kohta eurotsoonis ja Kreekaga seotud sündmustest. Riigipead nentisid, et kuigi Kreeka aitamine on keeruline ja raske paljudele riikidele, on see ometi möödapääsmatu, et vältida probleemide levimist eurotsoonis laiemalt.

“Kreeka finantskriis näitab, et tugev euroala ja stabiilne euro vajavad liikmesmaade vastutustundlikku rahanduspoliitikat, läbipaistvust ja korruptsiooni mõjusat ohjeldamist,” ütles Eesti riigipea.

Soome esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel 11 riigis, neljandat aastat toimub kahe maa diplomaatide vahetusprogramm, ning kogemustevahetusele ja ühisprojektidele tuginev Eesti-Soome humanitaar- ja arengukoostöö hõlmab Euroopa Liidu mitmeid idanaabreid. Samuti on meie kaitsealane partnerlus tihe ja mitmekülgne – alates eestlaste õpingutest Soome sõjakoolides kuni kahe riigi ühishanke lepinguni 3D keskmaa õhuseireradarite ostmiseks. Sellele lisandub koostöö sise- ja justiitsasjades, Soome lahe kasvava laevaliiklusega seonduvate riskide ärahoidmisel ning hariduse-, teaduse-, innovatsiooni-, infotehnoloogia- ja kultuuri-alane tihe läbikäimine.

Eesti ja Soome riigipead rääkisid Läänemere strateegiast kui Euroopa Liidu ametlikust makro-regionaalsest strateegiast.

President Ilves rõhutas, et praeguses Läänemere strateegia rakendusfaasis on ülimalt tähtis Euroopa Liidu Läänemere-äärsete riikide juhtiv osa erinevate valdkondade nö vedamisel, kuid säilima peab ka Euroopa Komisjoni juhtroll.

“Eestile on tähtis siseturu valdkonna tulevik, sealhulgas digitaalne siseturg,” ütles president Ilves. “Meile on oluline, et lisaks neljale põhivabadusele toimiks ka “e-vabadus”, pean silmas e-teenuste vabadust, mis annaks meile võimaluse kasutada näiteks digiallkirja ja e-autentimist lõpptulemusena kogu Euroopa Liidus.”

Soome riigipea kordas oma maa toetust Eestisse Euroopa Liidu IT-agentuuri asutamiseks.

Presidendid Ilves ja Halonen avaldasid lootust, et Euroopa Liidu välisteenistus luuakse võimalikult kiiresti. “Otsuse venimine on kahjulik kõigile, kes soovivad tugevamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat,” lausus president Ilves.

Euroopa Liidu laienemisest kõneldes pidasid presidendid Ilves ja Halonen oluliseks, et ühenduse mitmes riigis märgatav laienemisväsimus pöörata tagasi laienemisusuks.

“Euroopa Liidu praegused naabrid, kes teevad tõsist kodutööd ühendusega liitumiseks ning süvendavad oma riikides demokraatiat, majandusreforme, läbipaistvust ja kodanikuühiskonda, peavad olema kindlad, et me näeme ja hindame nende pingutusi,” ütles president Ilves. “See on Euroopa Liidu vastutus nii iseenda, oma naabrite kui ka Euroopa ees. Mitmel puhul tuleb üle olla minevikulisest vastuoludest ja pidada tähtsamaks ettepoole vaatamist, tuleviku mõistmist.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Naispoliitikute ühisavaldus: naiste rolli rahu tagamisel tuleb tugevdada

Nii Soome kui ka Libeeria naispresidendid, Euroopa Komisjoni volinik ning asepresident leiavad, et püüdlused seostada naiste vastu suunatud vägivalda julgeoleku teemaga lükati aastakümnete kestel tagasi pea kõikides diplomaatilistes ringkondades, vahendas Eesti Päevaleht.

Nii Soome kui ka Libeeria naispresidendid, Euroopa Komisjoni volinik ning asepresident leiavad, et püüdlused seostada naiste vastu suunatud vägivalda julgeoleku teemaga lükati aastakümnete kestel tagasi pea kõikides diplomaatilistes ringkondades, vahendas Eesti Päevaleht.

 

Foto: Soome Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Soome Vabariigi presidendi kantselei

 

Tarja Halonen, Soome Vabariigi president
Ellen Johnson-Sirleaf, Libeeria president
Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident ja naisjuhtide nõukogu ministrite tasandi algatuse eesistuja
Benita Ferrero-Waldner, välissuhete ja naabruspoliitika eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik:

Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik rääkida julgeolekust ja jätta kõrvale naiste õiguste olukorra hindamine konkreetses piirkonnas.

Selline kannapööre on saavutatud tänu Ühinenud Rahavaste Organisatsioonile. Julgeolekunõukogu tunnustas oma resolutsioonis 1325 seost relvastatud konfliktides naiste vastu suunatud vägivalla ja naiste rolli vahel rahu tagamisel. Resolutsioonis 1820 kinnitati ametlikult, et naiste vastu suunatud vägivald võib endast kujutada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

Pärast kümme aastat kestnud ootamist on aeg saada aru, et naised ei ole mitte probleem, vaid lahendus.
2010. aasta oktoobris tähistab rahvusvaheline kogukond ÜRO resolutsiooni 1325 kümnendat aastapäeva. Eelmisel aastal, pärast meie ettepanekut, nõustus ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon pidama ÜRO resolutsiooni läbivaatamise konverentsi ministrite tasandil, et kõnealust sündmust tähistada. On aeg suurendada jõupingutusi, et konfliktiolukordades naisi paremini kaitsta ja tagada nende osalemine rahu tagamisel. On viimane aeg kooskõlastada jõupingutused ja kehtestada ühtsed eesmärgid ühes kõrgetasemelises komitees.

Me teeme aastapäeva tähistamiseks kõvasti tööd ja kutsume ÜROd ja kõiki maailma riike üles tooma naiste, rahu ja julgeoleku teema kõikide oma tegevuste keskmesse.

Loe kogu artiklit siit.

Allikas:

Eesti Päevaleht