Ergma: sinimustvalgel lipul on eriline tähendus Eesti rahvale

Täna, 4. juunil möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Foto: ERRTäna, 4. juunil möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas aastatetagust aega – 4. juunit 1884 – mil Otepää pastoraadi saalis õpetaja Rudolf Kallas, kutsus Eesti Üliõpilaste Seltsi oma lipu ümber koonduma.

Ajaloost on teada, et kui 1881. aasta sügisel Tartus, „Vironia” osakonna asutamiskoosolekul meie trikoloori värvid otsustati, siis leiti, et sinine väljendab usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; must pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, valge aga sümboliseerima eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid ja Eesti kaskede valget koort.

„Teame, et meie lipp on olnud ka võitluslipuks lahinguväljadel – Vabadussõjas ei olnud meie riigil ametlikult oma lippu, sinimustvalgete lippude all lahingusse läinud mehed valisid need omal tahtel võitlusvärvideks. Sini-must-valge kasutuselevõttu ei otsustanud keegi kusagilt kõrgemalt, see on kasvanud välja rahva enda tahtest,“ rõhutas Ergma. Seda poleks aga olnud sündmusteta, mis 1884. aasta 4. juunil Otepääl Eestile tema lipu õnnistamiseks võimaluse andsid. Sellel hetkel ei osanud ilmselt keegi aimata kui tähendusliku sündmusega on tegemist – 126 aastat on näidanud selle päeva olulisust meie rahvale, meenutas Ergma.

Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp esimest korda 34 aastat hiljem. Koidu ajal tõusid kolm Eesti sõjameest torni ja heiskasid sinimustvalge lipu. „See lipp sai rahvuslipuks. Ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” tõusis lihtsast laulust hümniks Eesti rahva, niisiis meie eneste tahtel,“ ütles Riigikogu esimees.

„Me peame meeles neid inimesi, kes ennastsalgavalt tegutsesid selle nimel, et okupatsioonidest räsitud Eesti saaks vabaks ja hinges hoitud lipu värvid võiks jälle vabalt ja uhkelt igas Eesti külas ja linnas lehvida,“ rõhutas Ergma. Tahe hoida ja kaitsta oma riiki elab meie inimestes edasi. Ka nendes noortes Eesti gaidides, kes väärikalt oma organisatsiooni sünnipäeva tähistavad, ütles Ergma.

„Hoidkem oma lippu, hoidkem oma riiki!“ rõhutas Riigikogu esimees oma kõne lõpetuseks.

Lipu auks kõneles ka Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Lippu õnnistas EELK peapiiskop Andres Põder. Auvalves olid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid, oma lippudega olid kohal mitmed seltsid ja ühingud.

Pika Hermanni torni jalamil mängis Kaitseväe orkester, laulsid Eesti Kooriühingu ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid.

Piduliku ürituse korraldasid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Riigikogu arutas Admiral Cowani saatmist NATO jõududesse

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Täna esimese lugemise läbinud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Riigikogu kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhiseadusest tulenevalt, kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Raidma kinnitusel on riigi julgeolek üks tervik ja seda ei saa jagada eraldi riigi kaitsmiseks välise agressori eest ja sisejulgeoleku tagamiseks, kuivõrd välised ja sisesed julgeolekuohud toimivad koosmõjus. Seetõttu on riigi kui terviku julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalik kaasata kogu ühiskond.

„Julgeoleku saavutamisel etendavad üha suuremat rolli kodanikuühiskonna toimemehhanismid ja inimeste endi aktiivne osalus. Nii näiteks saab igaüks arendada oma teadlikkust küberohtudest ja nende eest kaitsmise võimalustest, samuti saab igaüks ühiskonnaellu aktiivselt kaasudes panustada ühiskonna sidususse,“ ütles Raidma.

Positiivset signaali pakub Raidma sõnul ka julgeolekupoliitika alustes kinnitatud Eesti eesmärk saavutada ja hoida kaitsekulutuste tase 2% SKPst, mis viitab erakondadeülesele üksmeelele põhimõttelistes riigikaitse küsimustes.

„Ma loodan väga, et meil õnnestub selles valdkonnas välja kujunenud pikaaegset head poliitilist kultuuri viljeleda sama edukalt ka enne ja pärast parlamendivalimisi. Julgeolekuriskid on üha ebamäärasemad ja ohte on üha raskem ette näha ja tõrjuda, mistõttu on äärmiselt oluline kindlustada riigikaitse jätkusuutlikkus,“ kinnitas Raidma.

Eesti julgeolekupoliitika alused on dokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks. Algselt 2001. aastal heaks kiidetud ja 2004. aastal muudetud julgeolekupoliitika aluste uuendamine käesoleval aastal lähtus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu. Julgeolekupoliitika aluste kehtivus ei ole ajaliselt piiritletud, kuid hiljemalt kolme aasta pärast on kavas dokument algataja kinnitusel üle vaadata.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Kõuts: tõeline lahing piraatidega seisab alles ees

Kõuts toonitas ETV saatele “Terevisioon” antud intervjuus, et piraatluse põhjused on tegelikult sotsiaalmajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised.

Foto: ERR
Foto: ERR

Riigikogu kaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi sõnul seisab tõeline lahing Somaalia piraatidega alles ees.

Kõuts toonitas ETV saatele “Terevisioon” antud intervjuus, et piraatluse põhjused on tegelikult sotsiaalmajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised.

“Selles mõttes seisab tõeline lahing alles ees, kuna vastvalitud Somaalia president tegeleb praegu ka uue Somaalia konstitutsiooni ehk põhiseaduse moodustamisega, mille järel aastal 2011-2012 me loodame näha Somaalias juba legitiimselt, demokraatlikult valitud valitsust,” rääkis Kõuts.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-28_TR_k6uts.wmv[/videofile]


Allikas

ERR Uudised



Mikser annab Rasmussenile üle NATO Parlamentaarse Assamblee raporti

Teisipäeval, 13. aprillil kohtub Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Sven Mikser Brüsselis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja annab talle üle Parlamentaarse Assamblee ettepanekud NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas.

Foto: NATO
Foto: NATO

Teisipäeval, 13. aprillil kohtub Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Sven Mikser Brüsselis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja annab talle üle Parlamentaarse Assamblee ettepanekud NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas.

„Assamblee alustas arutelusid uue strateegilise kontseptsiooni üle juba enne seda, kui kontseptsiooni koostamise protsess mullukevadisel tippkohtumisel ametlikult algatati. Ühispositsiooni leidmine alliansile olulistel teemadel ei ole olnud kerge, sest vaatamata sellele, et erinevalt NATOst ei langeta Parlamentaarne Assamblee otsuseid konsensuse põhimõttel, üritasime kõigis sensitiivsetes küsimustes saavutada võimalikult laialdast üksmeelt,“ ütles Mikser.

Olulisemate teemadena, mida Parlamentaarne Assamblee oma raportis esile tõstab, tõi Mikser välja ühiskaitse põhimõtte rõhutamise NATO keskse funktsioonina, samuti uute julgeolekuohtude käsitlemise vajaduse Washingtoni leppe 4. artikli raames ja NATO heidutusfunktsiooni, sealhulgas usutava tuumaheidutuse säilimise.

„Eriti just liitlasriikide parlamendisaadikute ülesandeks on tagada, et kõigis liikmesriikides püsiks piisav avalikkuse toetus Alliansile ja tema tegevusele nii oma liikmesriikide territooriumil kui välisoperatsioonidel,“ rõhutas Mikser.

NATO Parlamentaarne Assamblee on NATO liikmesriikide seadusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1955. aastal. Sven Mikser on NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident ja Assamblee eriraportöör uue strateegilise kontseptsiooni osas.

Allikas:

Riigikogu



Riigikaitsekomisjon jagas kogemusi Moldova parlamendi liikmetele

Riigikogu konverentsisaalis toimus 1. ja 2. märtsil Moldova parlamendi riigikaitse- ja sisejulgeoleku komisjoni delegatsioonile seminar, mille eesmärgiks oli tugevdada parlamentaarse järelevalve võimekust Moldovas.

Riigikogu konverentsisaalis toimus 1. ja 2. märtsil Moldova parlamendi riigikaitse- ja sisejulgeoleku komisjoni delegatsioonile seminar, mille eesmärgiks oli tugevdada parlamentaarse järelevalve võimekust Moldovas.

Seminaril Tallinnas osalesid Moldova riigikaitse- ja sisejulgeolekukomisjoni esimees Igor Vremea, aseesimees Mihai Godea ja komisjoni teised liikmed ning ametnikud.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul kasvab Moldova riigiinstitutsioonides ja ametiasutuses nõudmine Eesti kogemuste ja oskusteadmiste järele. „Meil on hea meel, et saame aidata kaasa Moldova parlamendi ja selle komisjonide töö tõhustamisele.

Toimiv ja tasakaalus võimujaotus parlamentaarse ja täidesaatva võimu vahel on konsolideeritud demokraatia oluline osis,“ ütles Raidma. Eesti kogemuse ja oskusteabe jagamine Euroopa Liiduga lõimumisele orienteeritud riikidele on äärmiselt vajalik nii sihtriigile kui ka doonorile endale.

„Moldaaviale, kes püüdleb samuti Euroopa ühtsesse perre, on Eesti kogemus erilise väärtusega,“ sõnas Moldova riigikaitse- ja sisejulgeolekukomisjoni esimees Igor Vremea.

Seminaril tutvustasid Riigikogu liikmed ja Riigikogu kantselei ametnikud Eesti parlamentaarset korda, selle toimimise põhimõtteid ja tavasid, andes muuhulgas ülevaate riigikaitsekomisjoni, õiguskomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest. Eesti kogemust jagasid lisaks Raidmale ka Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Jaanus Rahumägi, Enn Eesmaa ja Nelli Privalova.

Eesti-Moldova parlamendirühma esimees Urmas Klaas andis seminari väliskülalistele lõuna. Seminari raames külastasid Moldova parlamendiliikmed ka siseministeeriumi, kus tutvusid ministeeriumi, kaitsepolitsei ning politsei- ja piirivalveameti ülesehituse ja töökorraldusega. Seminaril osalesid ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esindajad ning julgeolekusektori kodanikeühenduste kogemust tutvustas Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga.

Seminari „Parlamentaarse järelevalve tugevdamine Moldovas Eesti kogemuse näitel“ korraldasid koostöös riigikaitsekomisjon ja Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskus (DCAF) ning kaasrahastasid Riigikogu, Tšehhi Vabariigi välisministeerium ja DCAF. Vastavalt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava strateegiale 2006-2010 on Moldova üks Eesti arengukoostöö neljast prioriteetsest partnerriigist. Prioriteetsed valdkonnad Moldova toetamisel on hea valitsemistava ja demokraatia arendamine ning haridussektori, majandusarengu ja keskkonnasäästliku arengu toetamine.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Riigikogu väliskomisjoni kohtus Saksa kolleegidega

Saksamaal visiidil viibiv Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus Bundestagi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenzi ja teiste väliskomisjoni liikmetega. Arutelu all olid rahvusvahelise julgeolekupoliitika teemad, samuti Euroopa Liidu idapartnerlus, Euroopa Liidu ja NATO laienemine ning energiajulgeolek.

Foto: www.bundestag.de
Foto: www.bundestag.de

Saksamaal visiidil viibiv Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus Bundestagi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenzi ja teiste väliskomisjoni liikmetega. Arutelu all olid rahvusvahelise julgeolekupoliitika teemad, samuti Euroopa Liidu idapartnerlus, Euroopa Liidu ja NATO laienemine ning energiajulgeolek.

Kohtumisel keskenduti Afganistani stabiliseerimisoperatsiooni tulevikule ning massihävitus- ja tavarelvastuse piiramisele Euroopas. „NATO juhitava koalitsiooni edukus Afganistanis on ülioluline ka euro-atlantilise ruumi julgeolekule, seetõttu on Eesti väga rahul Saksamaa parlamendi otsusega suurendada Saksa väekontingenti Põhja-Afganistanis,“ ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Kõneldes relvastuskontrolli teemal, leidis Mikser, et Lääne-Euroopa riigid peaksid jääma kindlaks nõudmisele siduda Euroopa tavarelvastusleppe võimalik ratifitseerimine nn Istanbuli kohustuste täitmisega Venemaa poolt.

Bundestagi väliskomisjoni liikmed rõhutasid Saksamaa välispoliitiliste prioriteetide järjepidevust ka käesoleva valitsuskoalitsiooni ajal. Kohtumise käigus toodi esile senisest suurema tähelepanu pööramist suhetele väiksemate Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Delegatsioon kohtus ka Bundestagi Balti-Saksa sõprusgrupi esimehe Christel Happach-Kasani, Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika nõuniku Christoph Heusgeni ja Saksa välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Markus Edereriga. Samuti vahetati mõtteid erinevate mõttekodade esindajatega: the German Marshall Fund, Stiftung Wissenschaft und Politik ja Körber-Stiftung.

1.-3. märtsini toimuval Riigikogu väliskomisjoni visiidil osalevad komisjoni esimees Sven Mikser, liikmed Valdur Lahtvee, Silver Meikar, Marko Mihkelson ja Toomas Varek.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Mihkelson: “Kes pidurdab Eesti-Vene piirileppe vormistamist?”

Ikka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

22.02.2010

Marko MihkelsonIkka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine.

Kahjuks on selles loos paraja hulga segadust tekitanud ka mitme meie tipp-poliitiku ebakindel ja järeleandlik hoiak. Süüdistav nool visatakse Riigikogu suunal. Samas näib, et kritiseerijad pole isegi mitte ratifitseerimisseaduse preambulit ennast läbi lugenud.

Ajakirjanduses on aga väga tihti valesti väidetud, justkui oleks Riigikogu muutnud piirileppe enda teksti. Selline segadusekülvamine on mõistagi tulenev asjatundmatusest või pinnapealsusest, sest juba allakirjutatud rahvusvahelist lepingut ei saa ükski parlament muuta. Ta saab selle kas heaks kiita või tagasi lükata.

Ka Riigikogu viimasel välispoliitika arutelul kostus taas arvamusi, et ehk peaks meie parlament uuesti naasma selle küsimuse juurde ning eemaldama preambuli ratifitseerimisseadusest. Olen seda varem öelnud ning rõhutan veelkord ka siin – selline samm oleks täiesti arusaamatu ning tähendaks teataval määral ka Eesti riikluse põhialuste umbusaldamist.

Samas ei muudaks see järeleandmine mingil põhimõttelisel viisil Eesti-Vene suhete taustsüsteemi. Usaldusvälja laiendamine peab algama mitte järeleandmistest, vaid mõlemapoolsetest kompromissidest. Eesti on selleks valmis, kuid kas selleks on valmis ka Venemaa?

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Ergma: Kaitseliidu taastamine oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” ütles Ergma.

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” kõneles Ergma. Riigikogu esimehe arvates oli Kaitseliidule suur väljakutse Eesti kongressi valimiste turvamine ja istungite valve.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Ergma: „Täna tähistame Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Selle aja jooksul on Kaitseliit läbinud pika arengu ja pälvinud rahvalt kõrge usalduse. Vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes on Kaitseliit suurendanud rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Kaitseliitlaste valmisolek riigile raskel ajal appi tulla oli nähtav ka mõned aastad tagasi aprillis.”

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt. Neid inimesi seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. „Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks. Kuid mitte ainult – märkimisväärne on ka kaitseliitlaste panus meie välismissioonidel, mis näitab, et Kaitseliit on midagi enamat – ta moodustab olulise osa maaväe sõjaajastruktuurist. See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATOs ja Euroopa Liidus,” jätkas Ergma.

Riigikogu esimees tänas Kaitseliitu panuse eest meie riigi julgeolekusse: „Tänan inimesi, kes kirjutasid 1990. aasta 17. veebruaril siin, Järvakandis alla „Eesti Kaitseliidu konverentsi otsuse”. Mitmed neist inimestest pole enam meie seas, kuid peame meeles neidki. Soovin kõigile ilusat pidupäeva ja jätkuvat tublit tööd meie riigi ja kodude kaitsel ning noorte kasvatamisel patriootlikus vaimus”.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Sven Mikser: 2010 näitab, kas Afganistanis on võimalik saavutada Iraagi edu

“Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser täna Riigikogus.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser puudutas oma tänases ettekandes Riigikogus NATO uut strateegilist kontseptsiooni ja Eesti seisukohta alliansi uue juhtdokumendi osas. Lisaks käsitles Mikser muid Eesti välispoliitikas olulisi teemasid, sh Eesti osalust Afganistani missioonil.

Foto: SDE
Foto: SDE

Mikser rõhutas, et esmakordselt on NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisse kaasatud ka alliansi uued liikmed Kesk- ja Ida-Euroopast.  Seega tuleb kontseptsiooni koostamisel arvesse võtta väga erinevaid ohuhinnanguid.

“Eesti seisukohast on oluline, et NATO säiliks väärtuspõhise kaitsorganisatsioonina, mille tuumikfunktsiooniks on kõigi oma liikmete territooriumide ja riikliku iseseisvuse kaitsmine sõjalise agressiooni korral,” ütles Mikser Riigikogus. Mikseri sõnul peab kontseptsioon lähtuma julgeoleku avarast käsitlusest ja pakkuma usutavaid vastuseid ohtudele nagu ressursikonfliktid energiakandjate pärast, rahvusvaheline terrorism, küberrünnakud, piraatlus, kliimamuutused jne.

Eesti julgeolekupoliitikal peatudes ütles Mikser, et enne, kui NATO uue strateegia heaks kiidab, tuleb Riigikogul arutleda Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise üle. “Nii nagu NATO strateegiline kontseptsioon, peab ka see dokument vaatama avara pilguga tulevikku ja püüdma lahti mõtestama neid tegureid, mis meie julgeolekut eelseisvate aastate jooksul enim mõjutama hakkavad,” lisas Mikser, kelle sõnul kuuluvad Eestile prioriteetsete teemade hulka sarnaselt NATO-ga energiajulgeolek, keskkonnajulgeolek ja kliimamuutustega seotud ohud ning küberruumi julgeolek ja elutähtsate teenuste ning riigi infrastruktuuri toimepidevus.

Väliskomisjoni esimees ei läinud oma kõnes mööda ka Eesti osalusest Afganistani missioonil ning rõhutas, et Eesti julgeolek algab meie riigist kaugel ning kohati tuleb Eestit kaitsta kaugel meie endi piiridest. Eesti osalus rahvusvahelistel missioonidel annab võimaluse toota julgeolekut ja mitte piirduda selle tarbimisega ning luua endale usaldusväärne maine liitlaste ja partnerite silmis. “Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” rõhutas Mikser.

Kõneledes Afganistani valitsuse demokratiseerimisest tsiteeris Mikser USA keskväejuhatuse ülemat kindral David Petraeust, kes on öelnud, et Iraagi viis edule mitte vägede arvu järsk suurendamine, vaid õige mõtteviisis. “Eelolev aasta peab näitama, kas sarnane läbimurre mõtteviisis on võimalik ka Afganistanis,” ütles Mikser.

Sven Mikseri ettekannet on võimalik lugeda Riigikogu istungi stenogrammist.

Kokkuvõtte ettekandest tegi Eesti NATO Ühing



Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Foto: IRL
Foto: IRL

“Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega – rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel,” ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses “ajaloo ümberkirjutajate” vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

“Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud,” ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. “Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles”.

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

“Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks,” ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Loe Marko Mihkelsoni ettekannet parlamendis!

Allikas:

IRL



Välisminister Paet: NATO senised põhimõtted peavad püsima

Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine, ütles välisminister täna Riigikogus.

Välisminister Urmas Paet toonitas tänases välispoliitika aastaettekandes Riigikogus, et Eesti osaleb aktiivselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

„Eestile on oluline kasutada esmakordset võimalust osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel,“ ütles ta. „Et alliansi uut strateegilist kontseptsiooni arutav NATO välisministrite kohtumine toimub Tallinnas, kinnitab NATO nähtavust Balti riikides ning valmisolekut oma liikmete julgeolekut tagada,“ märkis Paet Riigikogus.

Välisminister Paet tõi esile, et NATO tegevuse alus on põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse ning sõjaline võimekus ja valmisolek selle kasutamiseks. „NATO uues strateegilises kontseptsioonis peavad senised põhimõtted jätkuma ja selles on liitlased ühel nõul,“ rääkis Paet. „Uue strateegilise kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Samas tuleb lisaks traditsiooniliste ohtude kõrval olla valmis ka uuteks, tegeleda näiteks energiakaitse ja küberjulgeolekuga,“ rõhutas ta.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk, et uus kontseptsioon tugevdaks allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. „Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel. Ja üksteise murede ning kohustuste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul,“ lisas Paet.

Välisminister toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO edasist avatust uutele liitujatele, nimetades Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Makedoonia ning Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel.

Paet peatus ka NATO ja NATO juhitava ISAFi missioonipartnerite ühistel pingutustel Afganistani stabiliseerimisel. „Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kelle otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandi provintsis. Sellega anname panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusse rahvusvahelise terrorismiga,“ ütles Paet. „Eesti on küll jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, kuid töö selleks, et julgeolekuvastutus Afganistanis afgaanide endi kätte saaks antud, peegeldab Eesti empaatiavõimet ning kindlustab rahvusvahelist, sealhulgas Eesti julgeolekut ka pikemas perspektiivis,“ toonitas Eesti välisminister Riigikogus.

Jätkuvalt soovib Eesti tugevdada häid partnersuhteid Ameerika Ühendriikidega. Paet tõi näiteks koostöö tihendamist Afganistanis, aga ka aktiivseid suhteid Ameerika Ühendriigi administratsiooniga. Paet toonitas vajadust edasiliikumiseks ka Euroopa Liidu ja USA suhetes nii energia- kui arengukoostöö valdkonnas, idapartnerite aitamisel ning majanduskriisist ülesaamisel. Eesti välisminister tõi esile, et atlandiülestes suhetes on lähiminevikus tehtud märgatavaid edusamme.

Rääkides viimase aasta jooksul tõstatatud aruteludest Euroopa julgeolekuarhitektuurist märkis Paet, et jalgratta leiutamise asemel tuleb efektiivsemalt kasutada olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidada rahvusvahelistest kokkulepetest. „Tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet,“ toonitas välisminister Riigikogus. „Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames,“ kinnitas ta.

Loe ministri ettekannet Välisministeeriumi kodulehel!


Allikas:

Välisministeerium



Riigikaitsekomisjon on töövisiidil Afganistanis

Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline delegatsioon on alates 29. jaanuarist nädalasel töövisiidil Afganistanis. Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kandaharis kohtuti ISAF lõunapiirkonna väejuhatuse ülema kindralmajor Nick Carter’iga ja staabiülem brigaadikindral Davis’ega. Delegatsioonile tutvustati isevalmistatud lõhkekehade uurimiskeskust. Praegu moodustavad nende lõhkekehade plahvatused enamuse traagiliste hukkumiste põhjustest. Kohtumisel sealses staabis töötavate Eesti ohvitseridega tõdeti, et taoline teenistus mitmerahvuselises keskkonnas omab suurt väärtust ja annab tõsise panuse Eesti kaitseväe ohvitserkonna professionaalsuse kasvule.

Lashkar Gah’is andis ülevaate olukorrast ja lähiplaanidest Task Force Helmandi ülem brigaadikindral James Cowan, kellele allub ka Eesti kaitseväe kontingent. Samas baasis kohtuti ka Helmandi provintsi tsiviilülesehitustööd korraldava piirkondliku ülesehitusmeeskonna (Provincial Reconstraction Team) juhtide ja selles meeskonnas töötava Helmandi tervishoiusüsteemi ülesehitust korraldava Eesti eksperdi Anu Raisma’ga.

Camp Bastionis, kus asub Eesti kaitseväelaste põhibaas, saadi ülevaade Eesti kaitseväelaste tööst ning teenistuskeskkonnast.

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon tunnustas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivaid Eesti kaitseväelasi äärmiselt olulise panuse eest Afganistani ja üleilmse julgeoleku tagamisse.

„Kuigi Eesti ja teised liitlasriigid on pidanud korduvalt teatama valusatest inimkaotustest ja langetama leinas pea, anname endale aru, et Afganistanist lahkumine ei ole lahendus – meie tegevusest sõltub tegelikult selle rahva enda julgeolek ja samas me ei soovi siit lähtuvate ohtude jõudmist Euroopasse oma ukselävele. Lisaks on sõjakoldes kujunenud relvavendlus ja sõjalise koostöö kogemus liitlastega meie endi riigikaitse tagamiseks ülioluline,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Raidma sõnul on visiidi praktiliseks tulemuseks mitu lehekülge tähelepanekuid ja ideid, mida saaks ja võiks parandada, et Eesti meeste ja naiste töö ning teenistus Afganistani kriisikoldes oleks veelgi turvalisem ja efektiivsem.

Täna, teisipäeval 2. veebruaril, algavad erinevad kohtumised Afganistani pealinnas Kabulis.

Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti kaitseväelaste tegevusega Lõuna-Afganistanis ja saada ülevaade olukorrast Afganistani julgeolekujõudude, sealhulgas Afganistani armee ja politsei väljaarendamisest, ning ISAF ja rahvusvaheliste tsiviilmissioonide tegevusest Afganistanis.

Riigikogu delegatsiooni kuuluvad kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Toivo Tootsen ning komisjoni liikmed Tarmo Kõuts ja Tõnu Juul.

Fotosid riigikaitsekomisjoni visiidist Afganistani saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist!

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Mailis Reps määrati raportööriks Ukraina küsimuses

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps määrati 28. jaanuaril ENPA monitooringukomitee poolt raportööriks Ukraina kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohustuste täitmise küsimuses.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps määrati 28. jaanuaril ENPA monitooringukomitee poolt raportööriks Ukraina kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohustuste täitmise küsimuses.

Foto: ERR
Foto: ERR

Repsi sõnul jälgitakse monitoorimise protsessi ajal riigi demokraatia arengut, õigusriigile vastavust ning inimõiguste küsimusi. Mailis Reps vahetab Ukraina raportööri kohal välja Sabine Leutheusser-Schnarrenbergeri, kes sai Saksamaa justiitsministriks. Repsi kaasraportöör Ukraina raporti koostamisel on Liechtensteini delegatsiooni liige Renate Wohlwend. ENPA monitooringukomitee järgmine istung toimub märtsi keskel Pariisis.

ENPA raportööride ülesandeks on jälgida Ukrainas toimuvaid reforme, riigi üldisi kohustusi, mis kaasnevad Euroopa Nôukogu liikmestaatusega ning konkreetseid kohustusi, mille Ukraina vôttis enda kanda aatal 1995 Euroopa Nôukogu liikmeks saamisel. Raportöörid on kohustatud vähemalt iga kahe aasta tagant esitama riigi kohta raporti. Aastast 1995 on ENPA vastu vôtnud 10 Ukrainat puudutavat raportit (http://assembly.coe.int) ENPA jaanuarisessioonil valiti Mailis Reps ka liberaalide grupi aseesinaiseks ning migratsiooni alakomitee asepresidendiks.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Riigikogus avati Tartu rahu 90. aastapäevale pühendatud näitus

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Foto: Riigikogu
Foto: Riigikogu

Riigiarhiivi esindajate sõnul keskendub näitus eelkõige Rahulepingu elluviimisele. „2. veebruar oli väga märgiline päev uuele Eesti riigile – sõlmiti leping Venemaa ja Eesti riigi vahel,” ütles Ergma. Marge Tiidus märkis, et kõige suurem tunnustus nende tööle on see, kui keegi arhiivimaterjalide vastu huvi tunneb. Mahuliselt on näitusel kõige rohkem eksponeeritud arhiivist pärit dokumentide koopiaid, aga ka fotodokumente.

Näituse koostasid Eeri Kessel ja Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Eesti ja Venemaa rahuleping on suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega leping. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Leping sedastab peale sõjaseisukorra lõpetamise ja Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi. Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Allikas:

Kalev meedia



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Riigikogu asub pikendama kaitseväe välismissioone

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist  kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas parlamendi pressiesindaja.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni «Kestev vabadus» (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis näeb ette suurendada riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

Eelnõude juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas:

Postimees