Ergma: sinimustvalgel lipul on eriline tähendus Eesti rahvale

Täna, 4. juunil möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Foto: ERRTäna, 4. juunil möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas aastatetagust aega – 4. juunit 1884 – mil Otepää pastoraadi saalis õpetaja Rudolf Kallas, kutsus Eesti Üliõpilaste Seltsi oma lipu ümber koonduma.

Ajaloost on teada, et kui 1881. aasta sügisel Tartus, „Vironia” osakonna asutamiskoosolekul meie trikoloori värvid otsustati, siis leiti, et sinine väljendab usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; must pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, valge aga sümboliseerima eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid ja Eesti kaskede valget koort.

„Teame, et meie lipp on olnud ka võitluslipuks lahinguväljadel – Vabadussõjas ei olnud meie riigil ametlikult oma lippu, sinimustvalgete lippude all lahingusse läinud mehed valisid need omal tahtel võitlusvärvideks. Sini-must-valge kasutuselevõttu ei otsustanud keegi kusagilt kõrgemalt, see on kasvanud välja rahva enda tahtest,“ rõhutas Ergma. Seda poleks aga olnud sündmusteta, mis 1884. aasta 4. juunil Otepääl Eestile tema lipu õnnistamiseks võimaluse andsid. Sellel hetkel ei osanud ilmselt keegi aimata kui tähendusliku sündmusega on tegemist – 126 aastat on näidanud selle päeva olulisust meie rahvale, meenutas Ergma.

Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp esimest korda 34 aastat hiljem. Koidu ajal tõusid kolm Eesti sõjameest torni ja heiskasid sinimustvalge lipu. „See lipp sai rahvuslipuks. Ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” tõusis lihtsast laulust hümniks Eesti rahva, niisiis meie eneste tahtel,“ ütles Riigikogu esimees.

„Me peame meeles neid inimesi, kes ennastsalgavalt tegutsesid selle nimel, et okupatsioonidest räsitud Eesti saaks vabaks ja hinges hoitud lipu värvid võiks jälle vabalt ja uhkelt igas Eesti külas ja linnas lehvida,“ rõhutas Ergma. Tahe hoida ja kaitsta oma riiki elab meie inimestes edasi. Ka nendes noortes Eesti gaidides, kes väärikalt oma organisatsiooni sünnipäeva tähistavad, ütles Ergma.

„Hoidkem oma lippu, hoidkem oma riiki!“ rõhutas Riigikogu esimees oma kõne lõpetuseks.

Lipu auks kõneles ka Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Lippu õnnistas EELK peapiiskop Andres Põder. Auvalves olid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid, oma lippudega olid kohal mitmed seltsid ja ühingud.

Pika Hermanni torni jalamil mängis Kaitseväe orkester, laulsid Eesti Kooriühingu ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid.

Piduliku ürituse korraldasid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Järvakandis rõhutati Kaitseliidu olulisust

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

“Kindlasti on vaja vastu võtta uueneneud Kaitseliidu seadus, mille ettevalmistamisega me kaitseministeeriumis tegeleme,” lisas minister.

“Kaitseliit on rahvuslik kaitsetahe tegelikkuses ehk siis laiapõhjaline riigikaitse tegudes, mitte sõnades,” lausus Aaviksoo.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas Kaitseliidu ees seisvatest peaülesannetest rääkides kolme aspekti.

Esiteks tõi kaitseväe juhataja välja Kaitseliidu rolli peamise kaitsetahte ja isamaalisuse kasvatajana. “Selles vallas peab töö olema veelgi tõhusam,” toonitas ta. Teiseks lähiaja tähtsaks ülesandeks nimetas ta Kaitseliidu liikmeskonna kasvatamist ning kolmandaks infrastruktuuri ja logistika väljaarendamist.

“Kaitseliit peab jääma oma algsete ülesannete juurde ehk maakaitseväeks või üleriigiliseks turvavaibaks, mis tagab inimestele kõikvõimalikku abi kõikjal üle maa nii rahu-, kriisi- kui sõjaolukorras,” sõnas kindralleitnant.

Kaitseväe juhataja sõnul peitub Kaitseliidu kui organisatsiooni tugevus sõjalise ja seltsilise külje sümbioosis.

“Kaitseliit on tänapäevase lääneliku ja mugava ratsionaalse mõtlemise vaatenurgast midagi erakordset. Aga samas on Kaitseliit Eesti riigi ja rahva jaoks nii loomulik, ilma Kaitseliiduta ei kujuta me ette Eesti riigikaitset ja hästi toimivat Eesti riiki. Tegemist on organisatsiooniga, mis kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja seista oma vabaduse kaitsel,” ütles kindralleitnant Laaneots.

Riigikogu esimees Ene Ergma märkis, et Kaitseliidu taastamine poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus.

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt, keda seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. “Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks,” sõnas ta.

Ergma tõi esile ka Kaitseliidu panuse välismissioonidele. “See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATO-s ja Euroopa Liidus,” märkis ta.

Kaitseliidu Vanematekogu konverentsil esinesid sõnavõttudega lisaks Aaviksoole, Laaneotsale ja Ergmale ka president Arnold Rüütel, Kaitseliidu auliige Enn Tarto, ajaloolane Merike Jürjo, erukolonel Einar Laigna ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed.

Kaitseliidu taasasutamise aastapäeval avati Järvakandi kultuurihalli ees mälestuskivi. Järvakandi rahvas ja külalised said näha Kaitseliidu lippude rivistust, relvade- ja tehnikanäitust ning maitsta sõdurisuppi.

Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. 17. veebruaril 1990. aastal otsustasid 125 Järvakanti kogunenud inimest taastada Kaitseliidu üleriigilise organisatsioonina ning vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri.

Praegu on Kaitseliidul pea 12.000 liiget, koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkastega kuulub Kaitseliitu 20.000 inimest.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_kaitseliit_20.wmv[/videofile]

Allikas:

Kaitseliit



Riigikogus avati Tartu rahu 90. aastapäevale pühendatud näitus

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Foto: Riigikogu
Foto: Riigikogu

Riigiarhiivi esindajate sõnul keskendub näitus eelkõige Rahulepingu elluviimisele. „2. veebruar oli väga märgiline päev uuele Eesti riigile – sõlmiti leping Venemaa ja Eesti riigi vahel,” ütles Ergma. Marge Tiidus märkis, et kõige suurem tunnustus nende tööle on see, kui keegi arhiivimaterjalide vastu huvi tunneb. Mahuliselt on näitusel kõige rohkem eksponeeritud arhiivist pärit dokumentide koopiaid, aga ka fotodokumente.

Näituse koostasid Eeri Kessel ja Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Eesti ja Venemaa rahuleping on suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega leping. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Leping sedastab peale sõjaseisukorra lõpetamise ja Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi. Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Allikas:

Kalev meedia



Võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati Vabadussõjas langenuid

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Vabadussõja võidusamba jalamil toimunud tseremoonial meenutati 90 aasta eest Eesti vabaduse eest langenud kaitseväelasi ja meie liitlasi.

Foto: www.vabadusemonument.ee
Foto: www.vabadusemonument.ee

Sõnavõtuga esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela, palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma kõnes 90 aasta eest Vabadussõjas saavutatud ajaloolise võidu tähtsust.

“See võit andis meie rahvale esmakordselt võimaluse hakata arendama oma riiki. Võit tagas meie keele ja kultuuri säilimise. On arusaadav, et aina suureneva ajaloolise vahemaa tõttu võib mälestus Vabadussõjas sõdinutest vaikselt kustuma hakata. Selle juhtumist ei tohi me aga endale lubada – nii keeraksime selja nendele, tänu kellele Eesti rahvas säilinud on,” lausus Ergma.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sai Eesti rahvas tänu võidule Vabadussõjas esmakordselt kirjutatud ajaloos peremeheks omal maal.

“Esmalt, 24. veebruaril 1918 oli sõna, millega kuulutati vabadust kõigile Eestimaa rahvastele, Vabadussõda tegi sõna teoks. Just see tegu tõstis Eesti riigi võrdsena teiste riikide kõrvale ja võitis tunnustuse esmalt Nõukogude Vene ka seejärel kõigi teiste riikide poolt. Sellele tunnustusele rajanes ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 71 aastat hiljem,” lausus Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul tugines Vabadussõjas saavutatud võit ühtsele rahvuslikule eneseteadvusele ja kaitsetahtele ning oskusele liita rahvuslik tahe meie liitlaste huvidega.

“Teadkem, et kõrvuti eesti soost võitlejatega seisid vaenlase vastu kõik Eestimaa rahvad – venelased ja juudid, sakslased ja lätlased, ingerlased ja poolakad ning paljud teised. Liitlasena abistasid meid Soome, Rootsi, Taani ja USA vabatahtlikud, merelt toetas Ühendkuningriigi laevastik. See on meie jaoks oluline ka täna, ütles Jaak Aaviksoo.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu. 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena hinnanguliselt 3600 – 4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest.

Lisainfo Eesti Vabadussõja kohta:

http://www.laidoner.ee/projektid/4/ylevaade.html

Allikas:

Kaitseministeerium