Vabatahtlikud reservohvitserid said kätte auastmed

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

„Reservohvitser on kahekordne kodanik, sest ta täidab oma kohustusi olles kodanik ja täidab ka oma kohustusi teenides riiki ohvitserina,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Teie võtsite endale kohustuse kaitsta Eesti riiki see tahe hoiab meie riiki tugevana.“

Brigaadikindral Saar tõstis esile reservohvitseride tahet õppida ja areneda koos kaitseväega.

„Ohvitseri identiteedi peasümboliks on au ning isamaa vabatahtlik ja tingimusteta teenimine, “ ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek. „Võidelge igal ajal ja igal pool julgelt, ärge mitte kunagi lahkuge oma väe ja lippude juurest.“

Neljast etapist koosnenud kaheksanädalase reservohvitseride baaskursuse põhieesmärgiks oli anda reservväelastele sõjaväelisi teadmisi ja oskuseid sellisel tasemel, mis võimaldaks neil täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid.

Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus korraldati Kaitseväe Võru Lahingukoolis läbi 1997. aastal.

Allikas:

Kaitsevägi



Õhutõrje reservõppekogunemisel osaleb oodatust rohkem reservväelasi

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Täna viiakse keskpolügoonil läbi lahinglaskmised eri tüüpi sihtmärkidele ja täidetakse püstitatud taktikaline ülesanne. Seni on reservüksuse juhtkond värskendanud reakoosseisu teadmisi ja oskusi meeskonna- ja rühmataktikas.

„Vaatamata sellele, et reservväelased teenisid aega aastaid tagasi, pole nende põhiteadmised ja –oskused oluliselt vähenenud,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülema major Mati Tikerpuu. „Seda tõestasid ka eelmisel nädalal Nõval Liivase rannal toimunud laskmised, kus õhusihtmärkideks olid väikesed mudellennukid. Nii väikese lennuki tabamist võiks nimetada õnnelikuks juhuseks. Et aga tabatud sai kaht lennukit, võib kindlusega öelda, et reservväelaste väljaõppetase on õnnefaktorist sõltumata kõrge.“

Lisaks reservväelaste headele laskeoskustele näitasid Nõval toimunud lahinglaskmised ka seda, et kaitsevägi suudab isegi looduskaitsealal tegutseda keskkonnale mõju avaldamata.

Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.

Õhutõrjujate reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Aaviksoo: reservohvitseridel on riigikaitses ka edaspidi oluline roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Eesti Reservohvitseride Kogu üldkoosolekul esinedes, et reservohvitseridel on ka tulevikus oluline roll nii kaitseväe reservstruktuuri mehitamisel kui ka riigikaitselise mõtte edasikandmisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Eesti Reservohvitseride Kogu üldkoosolekul esinedes, et reservohvitseridel on ka tulevikus oluline roll nii kaitseväe reservstruktuuri mehitamisel kui ka riigikaitselise mõtte edasikandmisel.

Kaitseminister tuletas meelde, et aasta eest kinnitas valitsus üksmeelselt Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018, mis muuhulgas näeb ka ette Eesti sõja-aja operatiivstruktuuri suurendamise ning reservarmee- ja mobilisatsioonisüsteemi korrastamise. „Siinkohal on reservohvitseridel täita oluline roll, kuna just eriti mitmetel erialaametikohtadel ei kaitseväel otstarbekas või võimalik rahuajal palgata vastavat personali,“ nentis kaitseminister.

Samuti tõstis kaitseminister esile, et tänapäeval ei tähenda reservteenistus tingimata vaid õppustel ja õppekogunemistel käimist, vaid ka näiteks osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. „Nii näiteks on sõjaväearstidena Afganistani missioonil osalenud kaptenid Tiit Meren, Jaan Kirss ja leitnant Lauri Lemming, teabeohvitserina major Ülo Isberg,“ sõnas Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on Kaitseministeerium töötamas riigikaitse laiapõhjalise lähenemise kallal. „Ka laiapõhjalise riigikaitse põhimõtte elluviimisel peab reservohvitseridel olema oma roll, kuna just teie saate oma kogemustele viidates kanda laiali arusaama sellest, et riigi kaitsmine on laiem kui vaid sõjaline kaitse,“ ütles kaitseminister.

„Eesti reservohvitseride panus Eesti riigikaitsesse on oluline täna, homme ja ettenähtavas tulevikus. Soovin tänada nii teid kui ka teie lähedasi selle panuse eest, mis te seni olete andnud. Olen veendunud, et Eesti julgeolek on täna suurem kui kunagi varem, aga kindlasti ei tohi me senistele loorberitele puhkama jääda,“ ütles Aaviksoo.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suurendatakse järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, samuti korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem. Kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuri suurus suureneb 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti reservohvitserid võitsid maineka militaarvõistluse

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

 

Foto: T. Rütman, Kaitseliit
Foto: T. Rütman, Kaitseliit

 

Eesti võistkonda kuulusid maailmanäituse „Expo 2010” Eesti asekomissar Riisalo, müügi- ja meeskonnatöö koolitaja Alar Nigul ning kaks pangaanalüütikut, Raul Hindov ja Kaido Ruul. Ükski neist pole päevagi olnud Eesti kaitseväe tegevteenistuses. Ometi oli eesltaste võit ülekaalukas. Ka varem koos tegutsenud meeskond on kahel korral võitnud Erna retke, kaks aastat tagasi eelmisel Swiss Raid Commandol jäädi viiendaks.

Allikas:

Eesti Päevaleht

Eesti Reserohvitseride Kogu