Tallinnas kogunesid õhutõrjerakettide Mistral spetsialistid

Tallinnas algas Mistral-tüüpi lähimaa õhutõrjesüsteeme käsitlev kolmepäevane seminar, millest võtavad osa spetsialistid nendest riikidest, kus Mistral-tüüpi õhutõrjesüsteem kasutusel on.

Foto: Eesti KaitsevägiTallinnas algas Mistral-tüüpi lähimaa õhutõrjesüsteeme käsitlev kolmepäevane seminar, millest võtavad osa spetsialistid nendest riikidest, kus Mistral-tüüpi õhutõrjesüsteem kasutusel on.

Igal aastal toimuva seminari eesmärk on vahetada kogemusi ning tihendada koostööd Mistralidega seonduva väljaõppe ja varustuse valdkonnas.

Eesti delegatsiooni seminaril juhib õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu, kelle sõnul osaleb Eesti sellel üritusel küll juba neljandat korda, kuid teisi Mistrali kasutajaid võõrustatakse Tallinnas esimest korda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Jarmo Mäkelä: raketikilp Euroopa kohale

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Vene Iskander-tüüpi raketidJarmo Mäkelä, YLE välistoimetaja

Elati aastat 1985. Paar aastat varem oli Ronald Reagan lubanud vabastada inimesed tuumasõja hirmust ja teha tuumarelvad tarbetuks. USA oleks pidanud ehitama endale sellise raketikaitsesüsteemi, et ükski Nõukogude Liidu rakett sellest läbi poleks pääsenud.

Pärast seda oleks võinud tarbetuks muutunud tuumarelvad lammutada. Rahvasuu nimetas Reagani visiooni tolle aja populaarseima filmi järgi «Starwars» (e.k «Tähesõjad»).

Euroopast koguti paarkümmend ajakirjanikku, kes saadeti kolmeks nädalaks USAsse tutvuma raketikilbi ettevalmistusega. Olin selle rühma ainus soomlane. Ma pole kunagi nii lühikese aja sees kohanud nii paljusid Ameerika tippmõjutajaid ja asjatundjaid. Kui suurvõim pani ratta pöörlema, siis vaeva ega rahaga ei koonerdatud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rasmussen eestlastele: ühiskilp Venemaaga on kasulik

Koostöös Venemaaga saab NATO luua tõhusama raketikilbi ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub nii olukord Euroopas turvalisemaks, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Tallinnas.

 

Foto: NATO
Foto: NATO

Koostöös Venemaaga saab NATO luua tõhusama raketikilbi ning kuna sel juhul ei võta meie idanaaber kilpi enam enda vastu suunatud ohuna, muutub nii olukord Euroopas turvalisemaks, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Tallinnas.

 Postimees.ee palus NATO välisministrite Tallinna kohtumise kokku võtnud pressikonverentsil, et Rasmussen, kes tahab kaasata Venemaad plaanitavasse Euroopa ühtsesse raketikaitsesüsteemi, põhjendaks tavalisele eestlasele selle idee positiivseid külgi. Ministrid otsustasid nimelt Tallinnas, et hakkavad Venemaaga selles küsimuses läbi rääkima.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Jaak Aaviksoo: Venemaa sõnad kõmisevad

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab esialgu retoorikaks Venemaa plaani paigutada Eesti piiri äärde moodsad lühimaaraketid, mille tegevusulatus katab kogu Eesti.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab esialgu retoorikaks Venemaa plaani paigutada Eesti piiri äärde moodsad lühimaaraketid, mille tegevusulatus katab kogu Eesti.

“Esialgu on see retoorika – kõmisevad sõnad. Vaatame, mis hakkab praktikas juhtuma ja ega see üllatusena kellelegi ei tule, et niisuguse retoorikaga sealt poolt esinetakse. Me võtame seda asja rahulikult,” sõnas minister Päevaleht Online`ile.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Vene Iskanderid suunatakse ikkagi NATO vastu

Näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

26.02.2010

Foto: IRL
Foto: IRL

Venemaa päevaleht Kommersant avaldas täna artikli, mida ei saa kindlasti jätta tähelepanuta. Täpsemini ei saa jätta tähelepanuta Vene Föderatsiooni maavägede ülema kindralpolkovnik Aleksandr Postnikovi avaldust, mille kohaselt paigutatakse kõige kaasaegsemad mobiilsed ballistilised raketid Iskander Eesti piiri vahetusse lähedusse Luugasse.

Teatavasti on Iskanderidega ähvardatud varemgi, kui president Dmitri Medvedev lubas vastukaaluks USA raketikilbi plaanidele paigutada raketid Kaliningradi. Hiljem loobuti sellest plaanist, kuid nüüd näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule.

Luuga lähistel asuvad metsad on koduks 26. raketibrigaadile, kus siiani on relvastuses 100-kilomeetrise tegevusraadiusega taktikalised raketikompleksid Totška. Iskanderide tulek muudaks tegevusraadiuse korraga viis korda suuremaks, mis võimaldaks kirbul hoida kõiki Balti riikide sihtmärke.

Pole sugugi väheoluline, et Kommersandis rõhutati just nimelt Balti riikide jäämist Luugasse kavandatud Iskanderide laskeulatusse. Kommersant ka viitas, et Balti riikide, seega NATO reaktsiooni ei pruugi kaua oodata. Seega justkui ettekavandatud provotseerimine.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Venemaa paigutab Eesti piiri äärde raketid

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Iskandrid suudavad lennata kuni 500 kilomeetri kaugusele ning seega suudaksid Leningradi oblastisse Luugasse paigutatavad raketid katta terve Eesti, Läti ja Leedu territooriumi, kirjutas Kommersant.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Vene kindral: raketikaitsesüsteemid ohustavad Venemaad

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.


Tuumarakett

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.

Sama asjaolu tõi Venemaa välja ka reedel avalikustatud uues sõjalises doktriinis, milles nimetati NATO laienemist üheks peamiseks ohuks riigi julgeolekule.

Loe edasi Postimehes!

Allikas:

Postimees



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Putin: Venemaa peab vastama USA raketikaitsele

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.


Vladimir Putin

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.

“Et säilitada tasakaalu, me peame arendama ründerelvastuse süsteeme, mitte raketikaitsesüsteeme nagu USA teeb,” vahendas BBC Putini sõnu.

“Ehitades niisuguse kaitse, võivad meie USA partnerid tunda end täielikult kaitstult ja saavad teha, mida vaid tahavad. See aga viib tasakaalust välja,” lisas ta. Samas ei teatanud Putin, missuguseid relvi Venemaa arendama hakkab.

Loe edasi ERRi Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



USA ja Venemaa pikendasid ajutiselt START-lepingut

Läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut.

.

Iskander raketidLäbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ühendriikide riigipea Barack Obama on varem korduvalt avaldanud lootust, et uus tuumarelvastuse piiramise lepe õnnestub sõlmida juba selle aasta jooksul, vahendas Reuters.

Uue tuumarelvastuse piiramise leppega tahetakse tuumalõhkepeade hulka vähendada allapoole 2002. aastal määratud arvust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO kaitseministrid saavutasid üksmeele reageerimisjõudude ja raketikaitse vallas

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

USA kaitseminister Robert Gates esitas ministeriaalil tervele Euroopale laieneva raketikilbi uue kava, mis hinnati kaitseministrite poolt sisult heaks ning millest tulenevad detailsed ettepanekud tulevad arutusele järgmise aasta jooksul.

„Üksmeele leidmine raketikaitse küsimustes on oluline kõikidele NATO liikmesriikidele ning uks koostööks on avatud ka Venemaale, kes saab oma koostöötahet nüüd kindlasti ka tegudega kinnitada,“ sõnas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

NATO kaitseministrid arutasid ka NATO reageerimisjõududega (NATO Response Force, NRF) seonduvaid küsimusi. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral James Stavridise sõnul on NRF-i uue mudeli kasutuselevõtt osutunud edukaks ning täies mahus loodetakse uut mudelit rakendada 2010. aastal. Uue mudeli kohaselt saab NRF-i tuumikuks edaspidi olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratakse liikmesriikide poolt täiendavad 10-30 päevases valmisolekus olevad väeüksused. Eesti kavatseb lähi-aastatel NRF-i panustada kuni 40-liikmelise üksustega.

„Reageerimisjõudude ümberkujundamisel saavutatud edu on Eestile äärmiselt oluline ja see on osa Eesti kollektiivkaitsest,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid NATO tegevuste rahastamist, kus kasvavate operatsioonikulude juures on eelarve muutunud pingeliseks. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ettepanekul kiideti heaks ametnike töörühma loomine, mis 2009. aasta lõpuks peab tegema ettepanekud eelarveprobleemide lahendamiseks.

Kohtumisel kiideti ühiselt heaks ka Afganistani julgeolekuabijõudude (ISAF) juhataja kindral Stanley McChrystali esitatud raporti järeldused ja ettepanekud ning leiti, et otsused Afganistanis tegutsevate vägede arvu suurendamiseks tuleb langetada lähiajal.

Bratislavas kohtusid ka Lõuna-Afganistani panustavate riikide kaitseministrid, kes tõdesid, et Afganistani konflikti võitmise võti peitub lahenduse saavutamises riigi lõunaosas.

Allikas:

Kaitseministeerium