Kes ütleb, et tal stressi pole, see valetab

Dr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Leitnant Lauri LemmingDr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Mis on meie poiste hädad, mida teil ravida tuleb?

Lahinguvigastused muidugi, õnnetused, traumad, äpardused tehnikaga. Siberi katk, raskekujulised soolenakkused, malaaria. Putukate poolt edasikantavad nakkused, mis jätavad kehale võikad armid.

Kui profid Eesti sõdurid muidu USA või Briti omadega võrreldes tunduvad?

Eesti sõdur on vana rahu ise, teda ei loksuta miski. Ja kui loksutab, peab olema midagi väga karmi juhtunud.


Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Eesti meedikud Afganistanis abistavad kohalikke elanikke

Helmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.

„Me oleme valmis oma oskusi kasutama, et kohalikke elanikke aidata ja see on ka meie panus aitamaks kaasa koalitsiooni ja kohalike elanike teineteisemõistmisele,“ ütles Estcoy-10 meedik vanemveebel Ülle Pomerants. „Loodame, et kohalikud meie abi vastu võtavad, sest me oleme valmis neile võimalust mööda meditsiinilist abi pakkuma.“

Estcoy-10 meedikud andsid abi patrulli käigus, mille kompanii allüksus sooritas Luycheki alasse, et selgitada välja kohalike meditsiinilise abi vajadus. Samuti soovis kompanii näidata, et eestlaste üksuses on naismeedikud, mis tähendab, et ümbruskonna naistele on meditsiiniline abi olemas.

„See patrull on osa suuremast eesmärgist kohalikega parema koostöö saavutamisel, näitamaks neile, et me oleme siin nende turvalisuse tagamiseks,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Meie peamiseks sihtgrupiks on naised ja lapsed ning soovime kaasata ka meie alal elavat afgaanist apteekrit.“

Kohaletulnud külaelanikele anti esmatasandi abi nagu erinevate haavade sidumine ja salvidega määrimine. Eesti meedikud on aidanud ka neid külaelanikke, kes on oma muredega tulnud patrullbaasi Wahid lähedale.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Paldiski võttis vastu Afganistani kontingendi

Eile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Eile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.

Paldiski linnapea Kaupo Kallas ütles oma tervituskõnes, et Paldiski elanikud on uhked seal teenivate kaitseväelaste üle. „Olen kindel, et te tundsite koduigatsust. Ka meie igatsesime teie järgi,“ ütles Kallas.

1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm ütles, et samalaadsed üksuse vastuvõtmise üritused on näiteks Suurbritannias väga levinud. „Me tahame olla osa Paldiski igapäevasest elust,“ ütles kolonelleitnant Tamm. „Samuti on rahval nüüd võimalus näha kontingenti ühtsena koos, mida muidu oli võimalik näha vaid vahetult enne Eestist lahkumist ja tagasitulekul lennujaamas.“

Piduliku kojumarsi käigus marssisid Eesti kontingendi moodustanud jalaväekompanii Estcoy-9, logistilise toetuselemendi NSE-8 ja staapides teeninud kaitseväelased Kaitseväe Orkestri muusika saatel Paldiski raudteejaama juurest linna keskväljakule. Pärast lühikest rivistust sai linnarahvas tutvuda kontingendi kasutuses olnud tehnika ja varustusega, maitsta sõdurisuppi ja kuulata Kaitseväe Orkestri kontserti.

1.jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Tamme sõnul soovitakse sellisest kojumarsist välja kujundada traditsioonilise ürituse.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



NATO kindral: Afganistanis kiiret võitu oodata ei ole

NATO ja USA vägede komandör rõhutas pühapäeval, et tõeline stabiilsus saavutatakse Afganistanis pikkamööda, rahvusvaheliste vägede kurnava võitlusega toetuse eest elanikkonnas, kuhu kuuluvad ka tema vaenlased ja need, kes valitsust eriti ei usalda.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO ja USA vägede komandör rõhutas pühapäeval, et tõeline stabiilsus saavutatakse Afganistanis pikkamööda, rahvusvaheliste vägede kurnava võitlusega toetuse eest elanikkonnas, kuhu kuuluvad ka tema vaenlased ja need, kes valitsust eriti ei usalda.

NATO tegevus Afganistanis kulgeb juba mõnda aega kahes mõõtkavas: üks on ametnike oma, kes manitsevad kannatlikkusele rahu saavutamisel ja hoiatavad, et selleks kulub aastaid, teine aga lähtub USA presidendi Barack Obama lubadusest hakata 2011. aasta juulis vägesid välja viima.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Jaak Aaviksoo: Eesti sõduri kaitseks

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Äsja, teisipäeva varajastel hommikutundidel saabus Afganistanist 153 Eesti kaitseväelast, keda oli lennuväljal ootamas vähemasti paar korda rohkem nende lähedasi ja sõpru.

Oodata tuli öö läbi, sest tuhapilvede tõttu hilines kojulend ligi pool päeva. Samal varahommikusel ajal algas uus päev enam kui 3500 kaitseväelasele Pärnu- ja Viljandimaa metsades õppusel Kevadtorm 2010.

Meie turvatunne sõltub palju rohkem kui me vahest igapäevaselt tajume neist ligi 40 000 kaitseväelasest tegevteenistuses ja reservis, kes seisavad koos meie liitlastega meie vabaduse kaitsel. Eesti sõdur kaitseb Eestit. Hommikune ootamine andis järjekordse võimaluse mõelda sellelegi küsimusele „Kes kaitseb Eesti sõdurit?“

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Vabatahtlikud läkitavad Afganistani meeleoluka kingituse

Homme annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Homme annab käsitööfoorum Isetegija Kaitseväe Logistikakeskusele üle omatehtud kingitused, mis saadetakse Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele.

Internetikeskkonnas tegutseva käsitööfoorumi Isetegija (www.isetegija.net) esindajad kingivad Afganistanis teenivale Eesti kontingendile neli omatehtud meelelahutusliku sisuga raamatut, mis sisaldavad pilte, mõistatusi, koomikseid, anekdoote ja ristsõnu.

„See on järjekordne näide sellest, et Eesti inimesed hoolivad meie sõduritest, et nad mõtlevad neile ning on valmis neile pühendama oma aega ja oskusi,“ ütles leitnant Ivi Prits Kaitseväe Logistikakeskusest. „Sellised isikupärased ja südamest tulnud kingitused on sõjapiirkonnas väga teretulnud.“

Kingitused võtab vastu Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa, kes tänutäheks annab vabatahtlikele kaitseväepoolse meene.

Kingitavate raamatute koostamisel osales 25 Isetegija käsitööfoorumi liiget, kellest kahel teenib ka endale lähedane inimene Afganistanis.

Isetegija käsitööfoorum ühendab enam kui 14 000 kasutajat ning haldab ligi 800 käsitööblogi.

Pilte jaanipäevaks Afganistani jõudvatest raamatutest saab vaadata siit.

Viimati tegid sarnase annetuse MTÜ Loodusajakiri, Ühinenud Ajakirjad ja Lehepunkt, läkitades märtsikuus Afganistani Eesti kontingendile erinevaid eestikeelseid ajakirju.

Kaitseväe Logistikakeskus korraldab lisaks Eesti kontingendi logistilisele toetamisele ka lähedaste poolt sõjalisse operatsioonipiirkonda sõduritele tervituspakkide saatmist.

Kaitseväe Logistikakeskuse missiooniks on tagada pühendunult ja professionaalselt Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Sissid ründasid Afganistanis olulist sõjaväebaasi

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosa

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosas.

Raketi- ja suurtükirünnakus Kandahari sõjaväebaasile sai viga mitmeid sõdureid, kuid keegi siiski surma ei saanud, vahendas uudisteagentuur AFP.

Ametnike sõnul püüdsid ründajad tungida sõjaväebaasi territooriumile, kuid julgeolekujõud lõid nad tagasi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Analüüs: On Talibanist suuremgi vaenlane – PowerPoint

PowerPointi-naljad tekitavad elevust kontoris, kuid Afganistanis kasvab probleemikuhi liitlastel üle pea ja võiduretsepti varnast võtta ei ole.

PowerPointi-naljad tekitavad elevust kontoris, kuid Afganistanis kasvab probleemikuhi liitlastel üle pea ja võiduretsepti varnast võtta ei ole.

„Kui me sellest slaidist aru saame, on meil sõda võidetud,” naljatas Afganistanis asuvate välisvägede ülemjuhataja Stanley McChrystal mullu, kui ühel seminaril ilmus seinale arvutiprogrammiga PowerPoint koostatud slaidiesitlus probleemidest, mis vaja Afganistani sõjas lahendada. See spagetilik illustratsioon on tekitanud küll üksjagu naeru, aga paraku on seis kurb. „Me oleme vaenlase tuvastanud, selleks on PowerPoint,” märkis New York Times ilmse irooniaga.

Lihtsustatud slaidiseeriad sõjaväebriifingutel loovad küll illusiooni, et kõik on kontrolli all, kuid pigem petavad ka sõjaväelasi endid. Iraagis asuvad USA väed keelasid PowerPointiga koostatud skeemide näitamise sõduritele juba viis aastat tagasi. See „spagetihunnik” kajastab ometi ilmekalt seisu Afganistanis, kus probleemid on kasvanud üle pea isegi maailma kõige võimsamatel armeedel.

Jätkuv „muruniitmine” (USA või tema liitlaste väed on mõne piirkonna mässulistest, terroristidest või röövlijõukudest puhtaks teinud, kuid oht taastub kohe, kui operatsioon on võidetuks kuulutatud) käib mööda kitsaskohti sellel skeemil. Paraku kordab skeem peaaegu detailides sama ummikut, millesse jõudis Nõukogude armee veerand sajandit tagasi.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti kontingent Afganistanis vahetus

Selle nädala lõpul andis Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis teenistuse lõpetanud Eesti kontingent Estcon-8 vastutuse üle uuele kontingendile.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Selle nädala lõpul andis Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis teenistuse lõpetanud Eesti kontingent Estcon-8 vastutuse üle uuele kontingendile.

„Siia tulemise eesmärgid said täidetud ja te andsite endast parima. Olite hingega asja juures, selle tulemiks on väljasurutud vastane ja kontrollitav ala, mis peab muutuma turvaliseks ja elamisväärseks“ ütles rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg.

„Estcon-8 on lati kõrgele tõstnud ja nüüd seisab meie ees tõsine väljakutse hoida seda vähemalt sama kõrgel. Lahkuval kontingendile soovin aga head koju jõudmist“ ütles uue kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.

Helmandi Väekoondise ülem brigaadikindral Richard Felton tänas rivistusel Eesti kaitseväelasi tehtud töö eest ja andis neile üle NATO medalid teenistuse eest Rahvusvaheliste Julgeolekujõudude ISAF koosseisus.

Eesti kontingendi jalaväekompanii Estcoy-9 alustas teenistust Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas patrullbaasis Wahid 17. novembril 2009, võttes üle vastutuse kahe lähestikku asuva baasi ja ligi 30 ruutkilomeetri suuruse vastutussala eest.

Estcoy-9 viis oma vastutusalal läbi neli operatsiooni, mille käigus leidis isevalmistatud lõhkekehade (IED) komponente, samuti märkimisväärse koguse oopiumit, tegi kahjutuks juba paigaldatud lõhkekehasid ning arreteeris kaks lõhkekehade paigaldamises kahtlustatavat isikut, kelle süü on praeguseks ka tõestatud. Kokku tegi Estcoy-9 oma teenistuse jooksul kahjutuks üle 40 isevalmistatud lõhkekeha.

Kogu missiooniperioodi olulisim operatsioon oli Eesti kompanii jaoks suuroperatsioon Moshtarak. Operatsiooni tulemusena loodi Eesti üksuse vastutusalas kaitstud rahvastikukeskused ning tagati liikumisvabadus kohalikele elanikele ja koalitsioonijõududele teede puhastamise ja hoidmise läbi, samuti ning loodi neli lisakontrollpunkti kohalikes külades ning oluliste teede ääres. Operatsiooni Moshtarak raames alustas Estcoy-9 koostööd Afganistani Rahvuslike Julgeolekujõududega (ANSF) üksusega, kes teenivad meie kompaniiga koos ka antud hetkel.

„Estcoy-9 kõige suuremaks saavutuseks tuleb pidada eelkõige paranenud julgeolekusituatsiooni meie vastutusalas asuvates külades, tänu millele on juba alustatud infrastruktuuri ülesehitustööd läbi erinevate Sõjaväe Toetus -ja stabiliseerimisprojektide,“ ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement saabuvad Eestisse tagasi eeldatavalt homme õhtupoolikul.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Helmandi vägede juht: afgaanid tõid NATO sõduritele silmad

Helmandi väekoondise juht brigaadikindral Richard Felton, kellele alluvad ka seal teenivad Eesti sõdurid, usub, et Afganistani enda sõdurite sinnasaabumine andis NATO vägedele silmad, mis kaitsevad neid pommide eest.

Richard FeltonHelmandi väekoondise juht brigaadikindral Richard Felton, kellele alluvad ka seal teenivad Eesti sõdurid, usub, et Afganistani enda sõdurite sinnasaabumine andis NATO vägedele silmad, mis kaitsevad neid pommide eest.

Kuidas näib teile kohalike suhtumine? Mil moel nad käituvad, kui näevad lähenemas ISAFi masinaid?

Me üritame näidata Lashkar Gah linnas väga vähest kohalolekut. Lashkar Gah julgeolekut tagab politsei. See on protokoll, sest keegi ei taha näha sõdureid südalinnas. Mina kohe kindlasti ei taha saata oma sõdureid südalinna – nende soomukeid ja kuuliveste ja muud.

Minu arvates saadab väga hea sõnumi see, kui vägede juht läheb linna ja peab koosolekut kuulivesti ja kiivrita ja suhtleb kohalikega. Ma arvan, et see avaldab neile muljet, nad uurivad meilt, mida me teeme, mina küsin neilt, nende poes oleva kauba kohta, kuidas nad seda saavad.

Üks mees, kellega ma rääkisin, peab vürtsipoodi ja tal on vürtse kaheksast-üheksast riigist. Ta püüdis mulle selgitada, kuidas ta need sai – tal peab nende saamiseks olema väga palju kontakte. Need vürtsid pärinevad Pakistanist, Indiast, Hiinast…

Ning kohalik turg on väga-väga rahvarohke.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Peatselt koju jõudev Estcoy-9 pärandab järgmisele kompaniile eestlastele tuttava vastutusala

Kõige raskem oli siis, kui ajakirjanikud kuulutasid nii Eestis kui mujal maailmas igal pool, et tulemas on suuroperatsioon «Moshtarak» ja kodused hakkasid liiga palju muretsema, meenutab oma teenistusaega nüüd juba Camp Bastionis kodulendu ootav Estcoy-9 esimese jalaväerühma jaoülem veebel Margo Metsar.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kõige raskem oli siis, kui ajakirjanikud kuulutasid nii Eestis kui mujal maailmas igal pool, et tulemas on suuroperatsioon «Moshtarak» ja kodused hakkasid liiga palju muretsema, meenutab oma teenistusaega nüüd juba Camp Bastionis kodulendu ootav Estcoy-9 esimese jalaväerühma jaoülem veebel Margo Metsar.

«Muidu on lihtne: nad teavad küll, et me käime igal pool patrullides, me ei räägi sellest, me ei tohi sellest rääkida,» kõneleb Metsar. «See oli ka meestele kõige raskem, sest kõik vanemad juba ootasid, küsimused, millal te lähete, tulid juba enne seda, kui meiegi seda täpselt teadsime.» Tema hinnangul tuleb suuroperatsioonidest küll rääkida, aga seda võiks teha pigem takkajärgi.

Tagantjärele hindavad sõjaväelased selles rohkelt reklaamitud pealetungis osalemise aga edukaks. «Me suutsime ära turvata päris suure ala, mida me praegu hoiame edukalt ning see ala on põhimõtteliselt valmis selleks, et sinna saaks sisse minna ülesehitustöö,» räägib Estcoy-9 kompaniiülema abi leitnant Meelis Loik.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Peaminister ja peastaabi ülem kohtusid Afganistanis teenivate kaitseväelastega

Peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.

“Abistades teisi aitate te kaitsta Eesti Vabariiki. Kuigi teenistus Afganistanis on raske, on lihtsam lahendada probleeme seal, kus nad tekivad ja mitte lasta neil levida regioonist väljapoole,” sõnas peaminister kohtudes Estcon-8 ja Estcon-9 kaitseväelastega. “Kas te tunnistate seda või mitte, kuid igaühes teis on Eesti patrioot. Võttes enda kanda Eesti liitlaskohustuste täitmise on teie panust Eesti riigi julgeolekusse raske alahinnata. Tänan, et te olete enda kanda võtnud Eesti julgeolekukohustuste täitmise.”

Estcon-8 ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg tutvustas peaministrile lähemalt kontingendi missioonipiirkonda, üksuste tegevust, koosseisu ja varustust. Camp Bastionis toimub praegu Eesti kontingentide vahetus ning kohapeal viibib ligi 300 sõdurit. Klettenbergi sõnul on operatsioonialal jätkuvalt kõige suuremaks ohuks isetehtud lõhkeseadeldised.

“Improviseeritud lõhkeseadeldised on koalitsioonivägede põhiprobleem, sest piiratud liikumisvabadus pärsib sõjaliste üksuste manööverdamise võimet,” ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Pärast kontingendiga tutvumist liikusid peaminister Ansip ja brigaadikindral Väli treeningväljale, et jälgida uue kompanii treeningut isetehtud lõhkekehade avastamisel ja kahjutukstegemisel ning Eesti jalaväekompanii miinipildujate treeninglaskmist.

Estcon-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Iraagi-teemaline fotonäitus jõudis Kilingi-Nõmmele

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Näitusel saab näha 35 parimat fotot aastatel 2003 kuni 2008 Iraagis teeninud sõduritelt. Näitus on pühendatud Iraagis langenud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile ning kõigile Iraagis võidelnud kaitseväelastele.

“Näitus on olnud üleval vaid pool päeva ja vara on rääkida külastajate arvust. Kindlasti on kahe nädala jooksul kohalikel inimestel hea võimalus rändnäitust külastada,” ütles klubi administraator Galina Rannama. „Hommikul vaatasid näitust Saarde valla ametnikud ja lähiajal on kavas mitme lasteringi üritus, mille osalejad kindlasti näituse ekspositsiooni vaatavad.“

Näitus on Kilingi-Nõmmel avatud 14. maini tööpäeviti kell 12.00-18.00.


Allikas:

Eesti Kaitsevägi



President Ilves: käesolev aasta on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt otsustava tähtsusega

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

“Käesolev aasta ja sealhulgas teie pooleaastane missiooniperiood on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt üsnagi otsustava tähtsusega,” ütles president Ilves ESTCOY-10 ja NSE-9 liikmetele peetud kõnes. “Teatavasti suurendasid Ameerika Ühendriigid ja veel mõned liitlased märgatavalt oma sõdurite arvu

missioonipiirkonnas. See tekitab teatud lootust, et edu on saavutatav. Väikeseid märke edust juba ka on, kuid praeguses faasis on see kõik ikkagi väga habras. Seda tähtsam on ka teie missioon järgmise poole aasta jooksul,” sõnas Ilves.

President märkis ühtlasi, et koos sõjalise panuse suurendamisega peab kasvama ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.

Eesti riigipea nentis, et möödunud nädalal, kui Tallinna kogunesid NATO liikmesriikide välisministrid, räägiti palju alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ning selle tuginemisest kollektiivsele kaitsele ja kollektiivsele heidutusele.

“NATO kollektiivne kaitse 21. sajandil ei tähenda sama, mida külma sõja ajal näiteks 40 aastat tagasi, kui Euroopa oli raudse eesriidega jagatud kaheks,” ütles president Toomas Hendrik Ilves. “Kollektiivne kaitse, õigem oleks siin öelda NATO territoriaalkaitse, tähendab praegu oma kodanike ja riikide kaitsmist kaugemal kui

ainult NATO riikide territooriumil. Näiteks Afganistanis, kust on lähtunud terrorirünnakud tuhandete kilomeetrite taha ja kus on jätkuvalt pinnast ohtliku äärmusluse edasitungiks. Ka Pakistani, kes on teatavasti tuumariik,” lisas Ilves.

President soovis kõikidele jalaväekompanii ESTCOY-10 ja toetusüksuse NSE-9 liikmetele jõudu ja sõduriõnne ning nende lähedastele kannatlikkust.

“Teie missioon Afganistanis on ohtlik. Aga seda teate te isegi. Ent tahan, et sama hästi teaksite ka seda: teie missioon Afganistanis on möödapääsmatu mitte ainult Eestile ja NATO-le, vaid kõigile neile, kes on huvitatud maailma stabiilsusest ja heaolust,” rõhutas president Ilves.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Estcoy-9 pidas kinni isevalmistatud lõhkekehade paigaldajad

Täna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.

Foto: Niklas Meltio
Foto: Niklas Meltio

Täna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.

Eesti kaitseväelased pidasid kahtlusalused kinni Estcoy-9, Afganistani armee ja Ühendkuningriigi ühisoperatsiooni käigus, mille eesmärk oli Nad-e Ali piirkonnas tegutsevate isevalmistatud lõhkekehasid paigaldavate rühmituste vastane tegevus. Kahtlusalused anti üle rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) uurimisorganitele. Sama operatsiooni käigus leidsid kaitseväelased hulgaliselt lõhekehade valmistamiseks vajalikke komponente ja tegid kahjutuks kolm isevalmistatud lõhkekeha.

Isevalmistatud lõhkekehad on Afganistanis suurim ohuallikas kohalikule elanikkonnale ja ISAF sõduritele. 2009 aastal oli kokku 7228 lõhkekehadega seotud intsidenti, milles sai kannatada 6037 inimest.

Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Michito Tsuruoka: NATO peab otsustama, mida Aasiaga peale hakata

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest?

Foto: NATO
Foto: NATO

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest? Jaapani kaitsepoliitika asjatundja Michito Tsuruoka käsitleb asju Aasia vaatevinklist.

Viimastel aastatel on NATO suhted riikidega väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda kiirelt arenenud. Asjade käiku on veelgi õhutanud koostöö Afganistanis. ISAF-i (rahvusvahelised julgeolekujõud) missioonil osalevad sõduritega Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapur ning Jaapan ja Lõuna-Korea panustavad alliansi tegevusse Afganistanis muude vahenditega.

Neid riike nimetatakse NATO „uuteks partnerriikideks üle maailma“. Kuid miks otsivad need riigid tihedamaid suhteid NATO-ga? Milline partner on NATO nende silmis ja mida NATO-lt Aasias oodatakse?

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Helsingin Sanomat tegi reportaaži Eesti sõduritest Afganistanis

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Eestlaste patrullibaasist Wahidist saadetud loos «Tõeliselt kaugel Tallinast» kirjutab ajakirjanik Heikki Aittokoski, et eestlased võitlevad Talibani vastu Afganistani kõige karmimas piirkonnas ning kirjeldab, kuidas rühm Eesti sõdureid koos afgaanidega eile hommikul Wahidi lähistel patrullil käisid.

Mässuliste tule alla jäämine on Helmandis eestlaste sõnul üpris tavaline, kuid kuna taliibid tulistavad kaugelt ja mitte eriti täpselt, ei kujuta need nii suurt ohtu kui tee äärde paigutatud isevalmistatud pommid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Admiral Mullen näeb Kandaharis sõja pöördepunkti

Lähikuudel käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lähikuudel, tõenäoliselt juuni alguses, käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen uudistevõrgu AFP teatel täna reporteritele Kabulis.

«Praegu vaatame me Kandaharile. See on nurgakivi pööramaks Talibani edu tagasi,» märkis Mullen. «Kandahar on valitsusvastase võitluse sõdameks. Järgmised operatsioonid toimuvad seal.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Afganistani naasmiseks valmistuv Lõuna-Korea õpib leedulastelt

Leedulaste 11. provintsi ülesehitusmeeskond (PRT) peab Kairiais viimaseid õppusi enne Afganistani Ghori provintsi läkitamist, vahendab uudistevõrk ELTA.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Leedulaste 11. provintsi ülesehitusmeeskond (PRT) peab Kairiais viimaseid õppusi enne Afganistani Ghori provintsi läkitamist, vahendab uudistevõrk ELTA.

Leedulaste õppust lähevad vaatama ka Lõuna-Korea kaitseministeeriumi esindajad. Soul tõi oma väed Afganistanist välja 2007. aastal, pärast viis aastat kestnud osalemist NATO rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes. Sel aastal saadab Lõuna-Korea väed tagasi Afganistani ning võtab enda hoolde Parwani provintsi ülesehitusmeeskonna.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



USA annab Eestile Afganistanis sõdimiseks „miljoneid dollareid“

Eesti kaitsejõududele määratud raha kulub mehitamata luurelennukite ja miinipildujate soetamiseks.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Eesti kaitsejõududele määratud raha kulub mehitamata luurelennukite ja miinipildujate soetamiseks.

USA kaitseministeerium teatas möödunud reedel, et toetab kuue Ida-Euroopa riigi relvajõudusid eriprogrammide vahendusel jagatava rahaga, mis on mõeldud kasutamiseks Afganistani missioonidel, vahendavad Radio Free Europe ja Reuters.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht!



Kolm pilku Afganistanile: Kabul, Helmand ja Kandahar

Ellu jäämiseks peavad Afganistani inimesed rabama korraga mitmel töökohal ja ega neil Talibani peale mõtlemiseks eriti enam aega jäägi.

Holger Roonemaa

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Ellu jäämiseks peavad Afganistani inimesed rabama korraga mitmel töökohal ja ega neil Talibani peale mõtlemiseks eriti enam aega jäägi. 

Kui eestlastele seostub Afganistani nimi Talibani, al-Qaida ja Osama bin Ladeniga, siis kohalike jaoks on olukord palju proosalisem. Talibani või bin Ladeni peale mõtlemiseks pole neil ellu jäämise mure kõrvalt lihtsalt mahti. 50-aastase Kabuli elaniku Mahmudi tööpäev algab hommikul kell kaheksa. Alustuseks sõidab ta ühte pealinna kooli, kus annab inglise keele tunde. Kuna aga ainult õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa, peab ta pedagoogi töö kõrvalt ka ühes kohalikus ajalehes ajakirjaniku ametit. Tema tööpäev ajalehes lõpeb õhtul kella 21–22 paiku, seejärel sõidab ta pool tundi koju, joob tassi teed ja tavaliselt tegeleb umbes kella üheni öösel tõlketööga. „Mu aju on sellisest tempost väga väsinud,” ütleb ta, kuid lisab, et säärane tamp pole sealmail midagi harukordset. Kui, siis on ebatavaline ainult see, et õnneks on tal mitu töökohta olemas.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



AFGANISTANI PÄEVIK: Demoniseeritud maa helgus

Kui ma peale esimest Kabulis veedetud päeva meie külalistemaja hoovi peal õitsva granaatõunapuu alla murule pikali viskasin ja mahedas õhtupäikeses pikutasin, siis mõtlesin, et sellel demoniseeritud maal ja põletusarmidega linnas valitseb mingi helge… rahulikkus.

Maari Ross, Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti koordineerija

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kui ma peale esimest Kabulis veedetud päeva meie külalistemaja hoovi peal õitsva granaatõunapuu alla murule pikali viskasin ja mahedas õhtupäikeses pikutasin, siis mõtlesin, et sellel demoniseeritud maal ja põletusarmidega linnas valitseb mingi helge… rahulikkus. Aga nüüd kõlan ma juba nagu afgaanid ise.

Afgaanid on läbi ja lõhki poeedid. Nagu rääkis öösel minu kõrval lennukis istunud Abdul Bashir Khaliqi – suure mittetulundusühingu juht, kes külades inimestele kirjaoskust õpetab ning täiskasvanuharidust edendab – algavad talle saadetud aruanded koolitustest tihti umbes nii: “Puhus mahe kevadbriis, siisike siristas ja lehekene liugles. Esimeses reas istus gasellisilmadega naine…” ja nii edasi umbes pool lehekülge, kuni unelemise lõpetab üksik lause selle kohta, mis siis tegelikult toimus.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Väli nimetas suuroperatsiooni tulemusi lootustandvateks

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli nimetas suuroperatsiooni Mushtarak esialgseid tulemusi lootustandvateks, kuid märkis, et edu sõltub sellest, kui hästi suudab keskvalitsus end piirkonnas kehtestada.

Foto. Kaitseväe peastaap
Foto. Kaitseväe peastaap

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli nimetas suuroperatsiooni Mushtarak esialgseid tulemusi lootustandvateks, kuid märkis, et edu sõltub sellest, kui hästi suudab keskvalitsus end piirkonnas kehtestada.

Brigaadikindral Väli ütles usutluses BNSile, et hinnangud suuroperatsiooni Mushtarak tulemustele on esialgsed, sest operatsioon veel kestab. Samas nimetas ta esialgseid tulemusi lootustandvaks. «Algus on olnud väga paljutõotav, aga see on alles algus,» ütles peastaabi ülem. «Minu hinnangul on kaalukausid praegu võrdsed.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy vastutusalale on jäänud umbes 15 aktiivset taliibi

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Suuroperatsiooni Mushtarak ajal toimunud puhastusoperatsiooni käigus ei osutanud vastane Nad-e-Ali piirkonnas, sealhulgas ka Eesti kompanii vastutusalal, tõsist vastupanu.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Mario Lementa: sõdurid Afganistanis ei ole tapamasinad

Afganistanis missioonil viibiv leitnant Mario Lementa kirjutab, et see, kui kuskil mõni endine või praegune kaitseväelane rumalusi teeb, ei tähenda veel, nagu oleks kogu kaitsevägi verejanulisi mõrtsukaid täis. Inimesetapjaid on hoopis rohkem näiteks Tallinna-Tartu maanteel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Afganistanis missioonil viibiv leitnant Mario Lementa kirjutab, et see, kui kuskil mõni endine või praegune kaitseväelane rumalusi teeb, ei tähenda veel, nagu oleks kogu kaitsevägi verejanulisi mõrtsukaid täis. Inimesetapjaid on hoopis rohkem näiteks Tallinna-Tartu maanteel.

Estcoy-9 on Afganistanis missioonil alates 2009. aasta novembrist. Nüüd on üle poole missiooni juba läbi ja seega käime gruppide kaupa väljateenitud puhkusel.

Puhkusel viibides nägin ühe poe vaateaknal Eesti ajalehe suurt pealkirja, mis kuulutas, et Afganistanis käinud sõdurid pidavat muutuma tapamasinateks. Istusin autosse ja sõitsin perega tuttavatele külla, teel arutlesin seda teemat abikaasaga. Olin üsna nördinud ja mõtlesin, kas mina ja minu kaasvõitlejad ongi nüüd meedia ja rahva arvates potentsiaalsed tapamasinad ja mõrtsukad, kes kunagi reaalsusesse tagasi ei tule.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



GALERII: 30 päevaga läbi Afganistani

Kohtumistest kohalike elanikega ja sõduritega baasides on valimunud väärtuslik fotogalerii.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaks USA õhuväelast, Ken Raimondi ja Nathan Gallahan, rändasid viimase kuu jooksul läbi Afganistani ja dokumenteerivad oma retke jooksvalt videote, fotode ja blogisissekannete vahendusel. Meeste kohtumistest kohalike elanikega ja sõduritega baasides on valimunud väärtuslik fotogalerii.

Vaata galeriid!

Allikas:

30days.isaf.nato.int



Uued üksused harjutavad Afganistani operatsiooniks

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-10, tagalatoetuselement NSE-9 ja lahingpioneerid omavahelist koostööd ning sooritatavad laskeharjutusi. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Õppuse esimene osa, laskelaager kaitseväe keskpolügoonil kestab tänasest 22. märtsini. Seejärel alustavad BAMil osalevad kaitseväelased Ida – Virumaal Sirgalas taktikalist osa, kus harjutavad Afganistani operatsioonile iseloomulikke elemente.

Kahe nädala pikkune õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille käigus kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.

Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa Õhuväe kopterimeeskond, Briti üksuse kontaktmeeskond, Tagalapataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis. Esimene grupp (17 masinat) alustab liikumist 16. märtsi pärastlõunal ja teine grupp (26 masinat) 17. märtsi hommikul marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Kaitseväe keskpolügoon. Kolmas grupp (18 masinat) liigub alates 22. märtsi hommikust marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Montenegro saatis esimesed sõdurid Afganistani

Montenegro sõjaväelased suundusid täna esmakordselt missioonile Afganistani, kus nad ühinevad NATO juhitavate koalitsioonivägedega.

Montenegro sõjaväelased suundusid täna esmakordselt missioonile Afganistani, kus nad ühinevad NATO juhitavate koalitsioonivägedega.

2006. aastal iseseisvunud Montenegro kaitseministeeriumi esindaja Vidak Latkovici teatel ühineb Rahvusvahelise Julgeolekuabijõududega (ISAF) 26 sõdurit, kes liituvad juba Afganistanis missiooni ette valmistava viie ohvitseriga, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet: Hollandi panus Afganistani olukorra stabiliseerimisse on olnud väga vajalik

Välisminister Urmas Paet arutas Eestis visiidil viibiva Hollandi välisministri Maxime Verhageniga olukorda Afganistanis. Paeti sõnul tuleb lähikuudel luua eeldused julgeolekualase vastutuse järk-järgulise üleandmise alustamiseks Afganistani võimudele.

Hollandi välisminister Maxime VerhagenVälisminister Urmas Paet arutas Eestis visiidil viibiva Hollandi välisministri Maxime Verhageniga olukorda Afganistanis. Paeti sõnul tuleb lähikuudel luua eeldused julgeolekualase vastutuse järk-järgulise üleandmise alustamiseks Afganistani võimudele.

„Riigi julgeoleku eest vastutamise üleandmine kohalikele võimudele on oluline samm Afganistani riigi ülesehitusel. Afgaanide suurem kaasamine riigi julgeolekuolukorra stabiliseerimisse, näiteks NATO ja teiste rahvusvahelistes julgeoleku tagamise jõudude ning Afganistani julgeolekujõudude koostöö Moshtareki suuroperatsioonil on toonud tänaseks juba häid tulemusi,“ lausus välisminister Paet. Paeti sõnul on Hollandi panus Afganistani olukorra stabiliseerimisse olnud väga vajalik.

Paeti sõnul suurendab Eesti tsiviilpanust Afganistanis. „Käesoleval aastal on meil plaanis lähetada veel viis tsiviilpolitseinikku Kandaharis asuvasse Afganistani politsei väljaõppekeskusesse. Samuti kahekordistame oma panust Euroopa Liidu politseimissioonis,“ ütles Paet. Ka on Eestil plaanis toetada Afganistani reintegratsiooni fondi.

Allikas:

Välisministeerium



Brown: Iraagi sõda oli õige otsus

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Foto: Suurbritannia peaministri büroo
Foto: Suurbritannia peaministri büroo


Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Iraagi sõja ajal rahandusministrina töötanud Gordon Browni sõnul eelnes sõjalisele konfliktile hulk rahumeelseid katseid panna Iraak rahvusvahelisi seadusi järgima ja kohustusi täitma, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-05_AK_brown.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Kivirähk: vastuolud uuringus tuleb lahendada

Kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk märkis täna riigikaitset puudutava uuringu tulemuste tutvustamisel, et kui inimesed toetavad osalemist NATO-missioonidel, kuid ei toeta osalemist Afganistani-missioonidel, siis see on vastuolu, mis tuleb lahendada.

Kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk märkis täna riigikaitset puudutava uuringu tulemuste tutvustamisel, et kui inimesed toetavad osalemist NATO-missioonidel, kuid ei toeta osalemist Afganistani-missioonidel, siis see on vastuolu, mis tuleb lahendada.

Kivirähk juhtis tähelepanu avaliku arvamuse vastuolulisusele ja tõi näiteks selle, et kui 70 protsenti küsitlusel osalenuist arvab, et NATO missioonidel tuleb osaleda, siis 49 protsenti arvab, et Afganistani-missioonile osalema ei peaks.

Loe edasi Postimehest!



Allikas:

Postimees



Eesti arst Afganistanis: abi tulevad otsima ka kohalikud

Afganistanis asuva Eesti väekoondise arst leitnant Lauri Lemmingu sõnul tuleb Helmandi provintsis olevatel arstidel peale Eesti sõdurite tegeleda ka kohalike elanike tervisemuredega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Afganistanis asuva Eesti väekoondise arst leitnant Lauri Lemmingu sõnul tuleb Helmandi provintsis olevatel arstidel peale Eesti sõdurite tegeleda ka kohalike elanike tervisemuredega.

Vastavalt võimalustele, mis meil on, nii saame kohalikke aidata. Prioriteet on ikkagi meie oma mehed ja kui jääb võimalust aidata kohalikke, siis me neid jõudumööda ka aitame. Kui vigastused on siin aitamiseks liiga rasked, siis peame nad edasi saatma kohalikesse haiglatesse. Minu eriala on lastekirurgia, siis tegelikult on siin tegemist ka palju lastega, kes on saanud põletushaavu või kusagilt miinikillust kätte või jalga haavata. Mõni vanem härrasmees on käsipidi vahele jäänud ja saame siin välikirurgiat harrastada,” ütles leitnant Lemming Eesti Päevalehele.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht




Leedu kaalub NATO sõjalise varustuse transiiti Afganistani

Vilnius asub arutama küsimust, kas hakata läbi oma territooriumi, Valgevene ja Venemaa vedama NATO Afganistani saadetavat sõjalist varustust, ütles asevälisminister Evaldas Ignatavicius teisipäeval.

Foto: ERR
Foto: ERR

Vilnius asub arutama küsimust, kas hakata läbi oma territooriumi, Valgevene ja Venemaa vedama NATO Afganistani saadetavat sõjalist varustust, ütles asevälisminister Evaldas Ignatavicius teisipäeval. 

«Endine Leedu välisminister Vygaudas Ušackas sai tähtsa ametikoha seoses Afganistaniga, mille ühe provintsi eest vastutab Leedu ning kus meie sõdurid paiknevad. Ta on täiesti teadlik sõjalise varustuse transiidi probleemist läbi Valgevene ja Venemaa. Seetõttu me arutame NATO varustuse transiiti läbi meie riigi, Valgevene Vabariigi ja Venemaa Afganistani,» ütles Ignatavicius.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Riigikogu väliskomisjoni kohtus Saksa kolleegidega

Saksamaal visiidil viibiv Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus Bundestagi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenzi ja teiste väliskomisjoni liikmetega. Arutelu all olid rahvusvahelise julgeolekupoliitika teemad, samuti Euroopa Liidu idapartnerlus, Euroopa Liidu ja NATO laienemine ning energiajulgeolek.

Foto: www.bundestag.de
Foto: www.bundestag.de

Saksamaal visiidil viibiv Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus Bundestagi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenzi ja teiste väliskomisjoni liikmetega. Arutelu all olid rahvusvahelise julgeolekupoliitika teemad, samuti Euroopa Liidu idapartnerlus, Euroopa Liidu ja NATO laienemine ning energiajulgeolek.

Kohtumisel keskenduti Afganistani stabiliseerimisoperatsiooni tulevikule ning massihävitus- ja tavarelvastuse piiramisele Euroopas. „NATO juhitava koalitsiooni edukus Afganistanis on ülioluline ka euro-atlantilise ruumi julgeolekule, seetõttu on Eesti väga rahul Saksamaa parlamendi otsusega suurendada Saksa väekontingenti Põhja-Afganistanis,“ ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Kõneldes relvastuskontrolli teemal, leidis Mikser, et Lääne-Euroopa riigid peaksid jääma kindlaks nõudmisele siduda Euroopa tavarelvastusleppe võimalik ratifitseerimine nn Istanbuli kohustuste täitmisega Venemaa poolt.

Bundestagi väliskomisjoni liikmed rõhutasid Saksamaa välispoliitiliste prioriteetide järjepidevust ka käesoleva valitsuskoalitsiooni ajal. Kohtumise käigus toodi esile senisest suurema tähelepanu pööramist suhetele väiksemate Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Delegatsioon kohtus ka Bundestagi Balti-Saksa sõprusgrupi esimehe Christel Happach-Kasani, Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika nõuniku Christoph Heusgeni ja Saksa välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Markus Edereriga. Samuti vahetati mõtteid erinevate mõttekodade esindajatega: the German Marshall Fund, Stiftung Wissenschaft und Politik ja Körber-Stiftung.

1.-3. märtsini toimuval Riigikogu väliskomisjoni visiidil osalevad komisjoni esimees Sven Mikser, liikmed Valdur Lahtvee, Silver Meikar, Marko Mihkelson ja Toomas Varek.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Afganistanis ründas enesetapuründaja NATO konvoid

Enesetapuründaja sõitis Afganistani lõunaosas lõhkeaineid täis autoga NATO konvoisse, tappes kohalike võimude andmeil neli tsiviilisikut.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Enesetapuründaja sõitis Afganistani lõunaosas lõhkeaineid täis autoga NATO konvoisse, tappes kohalike võimude andmeil neli tsiviilisikut.

Tosina kilomeetri kaugusel Kandaharist Tarangi viival maanteesillal toimunud rünnak oli viimase 24 tunni jooksul juba teine pommirünnak Afganistani lõunaosas. Rünnaku eest võttis vastutuse sissisõda pidav islamistlik Taliban, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 28. veebruaril: Taliban ootab NATO väsimist

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.


Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.

Nenditi, et Talibani mässuliste eesmärk ei ole tekitada suurt relvakonflikti, vaid pidevate väikeste rünnakute abil muuta riik üldsuse ja välisinvestorite silmis ebausaldusväärseks ja süstida kohalikesse elanikesse hirmu, kuni liitlasväed avalikkuse toe puudumisel lõpuks väsivad.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser, diplomaat Clyde Kull ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

28. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Brigaadikindral Väli: „Tähtis on panustada Afganistani julgeolekujõudude arendamisse“

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega, kellega arutas suuroperatsiooni Moshtarak käiku ning Afganistani armee ja politsei edasise väljaõppega seotud küsimusi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

„NATO treeningmissioon on suurendanud Afganistani politseinike väljaõpet Lõunaregioonis poole võrra, kuna operatsiooni Moshtarak käigus mässulistest puhastatud alad vajavad julgeoleku ja korra tagamiseks korrakaitsejõudude kohalolekut,“ ütles brigaadikindral Väli. Ta kinnitas, et NATO Afganistani treeningmissiooni juhid on Eesti kui ka kõigi NATO riikide panusest hiljuti alustanud treeningmissiooni tegevusse huvitatud.

NATO Treeningmissioon Afganistanis on möödunud aastal loodud NATO missioon, mille eesmärgiks on on iseseisva ja jätkusuutliku Afganistani armee ja politsei arendamine ja toetamine.

Eile kohtus brigaadikindral Väli Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah´s Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Cowaniga. „Eesti tegutseb vaatamata oma väiksusele seal, kus alliansil on kõige raskem ja kus on esindatud vaid väga vähesed riigid,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Tunnustan Eestit ja Eesti kaitseväelasi nende vapra valiku ja professionaalsuse eest.“

Brigaadikindral Cowanit seovad Eestiga lisaks ühisele teenistusele Afganistanis perekondlikud sidemed. Vabadussõjas Briti laevastikku juhtinud kontradmiral Walter Cowani järgi on nimetatud üks Eesti miinijahtijatest.

Afganistanis teenib praegu pea 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Brigaadikindral Väli: tavaliste Afganistani inimeste jaoks on oluline tunnetada riigi kohalolekut

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

„Praegu on kõige olulisem, et Afganistani armee ja politsei üksused on kohapeal olemas ja keskvalitsuse kontrolli all,“ ütles brigaadikindral Väli „Sõjaväelaste ülesanne on tagada piirkonnas julgeolek, kuid niisama oluline on, et tsiviilvõim alustaks julgeolekusituatsiooni paranedes arenguabi ja arendusprojektidega,“ lisas ta.

Väli sõnul on heaks algatuseks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste algatatud truupide parandamist projekt teedel, mida rasked sõjaväemasinad on lõhkunud. Samuti on Eesti lahingpioneerid aidanud puhastada teid isevalmistatud lõhkekehadest, mis kergendab nii sõjaväetranspordi kui kohalike elanike liikumist.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja Afganistani armee üksuse ülesandeks on takistada Talibani imbumast piirkonda, kus praegu ainsateks keskvõimu esindajateks on Afganistani politsei ja armee üksused.

Umbes 12 ruutkilomeetri suuruses Luy Checki piirkonnas elab pea 20 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajandus.

Täna ja homme kohtub Kaitseväe Peastaabi ülem Helmandi Väekoondise juhtide ning Camp Bastioni ja Kandahari sõjaväebaasides teenivate Eesti kaitseväelastega.

Brigaadikindral Väli jõuab Eestisse tagasi selle nädala lõpul.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eesti saadab Afganistani kaks politseieksperti

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Minister Paet vastas, et selles suunas peaks minema. «Kui me vaatame tsiviilpanustamise poolt, siis meil on kavas saata lähikuudel kaks politseieksperti lisaks politsei väljaõppemissiooni. Mis puudutab sõjaväe tegevust seal, siis jah, üks võimalikke arenguid ka meie sõjalises panuses Afganistanis on just nimelt võimalike väljaõpetajate ehk väljaõpetajate väljaõpetajate saatmine,» rääkis Paet.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Viimane Eesti luurerühm jõudis Kosovost koju

„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“

Täna pärastlõunal jõudis kodumaale pool aastat Kosovos teeninud luurerühm Estrif-6, mis oli viimane Eesti üksus NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos.

Foto: Kaitseväe peastaap„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“

Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif-6 teenis Põhja-Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus alates eelmise aasta augustist. Poole-aastase missiooni jooksul olid rühma ülesanneteks luurepatrullid ja läbiotsimised ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid 8. veebruaril Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s korraldatud pidulikul lipulangetamistseremoonial Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos ( Kosovo Force, KFOR) alates 1999. aasta novembrist. Mitmeotstarbelised sõjaväepolitseirühmad Estpatrol-1 kuni Estpatrol-14 osalesid Kosovos NATO rahutagamisoperatsioonil Itaalia karabinjeeride juhitud rahvusvahelise eriotstarbelise üksuse koosseisus (Multinational Specialized Unit) koosseisus 1999. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Balti luureeskadronid Baltsqn-7, Baltsqn-10 ja Baltsqn-13 osalesid Taani pataljoni koosseisus missioonidel 2003. aasta märtsist kuni 2006. aasta augustini. Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühmad Estrif-1 kuni Estrif-6 osalesid Kosovos 2007. aasta veebruarist kuni 2010. aasta veebruarini.

Tänaseks on Kosovos teeninud peaaegu 800 Eesti kaitseväelast.

Eesti kaitseväge jääb Kosovosse esindama allohvitser KFORi peakorteris Pristinas.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Kaitseminister Aaviksoo lõpetas Kaitseliidu luurerühma missiooni Kosovos

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Foto: www.nato.int/kfor
Foto: www.nato.int/kfor

„Lõppenud on enam kui kümme aastat kestnud Kosovo missioon, milles Eesti koos teiste liitlastega on andnud väärika panuse andnud julgeoleku tagamisse maailmas, mis kokkuvõttes on võimaldanud oluliselt vähenda välist kohalolekut ja asendada sõjaline toetus kasvavalt tsiviilpanusega,“ ütles kaitseminister Aaviksoo tseremoonial. „Kosovo missioon näitab NATO tegevuse tulemuslikkust ja Eesti tublit kogemust julgeoleku tagajana,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega. Samuti sõid Aaviksoo ja kolonelleitnant Lumiste rühma liikmetega koos lõunat.

Kosovosse NATO juhitud rahutagamisvägede KFOR koosseisu jääb edasi teenima paar Eesti staabiohvitseri. Eesti kaitsevägi osales Kosovo missioonil alates 1999. aasta lõpust.

Täna hommikul kohtus kaitseminister Pristinas KFOR-i ülema Saksa kindralleitnant Markus Bentleriga, kellega arutati julgeolekuolukorda Kosovos.

Täna õhtustavad kaitseminister ja Kaitseliidu ülem KFOR-i peakorteris ja Euroopa Liidu EULEX-missioonis töötavate eestlastega. Homme kohtub Aaviksoo EULEX-i juhtkonnaga ning kohtub Kosovo välisministri ja julgeolekujõudude ministriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseminister Aaviksoo osales NATO kaitseministrite kohtumisel Istanbulis

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Foto:NATO
Foto:NATO

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on viimastel aastatel suurenenud nii Afganistani operatsiooniga seotud kulud kui ka investeeringud liikmesriikide territooriumil olevatesse objektidesse. „Seetõttu otsustati Istanbulis ühest küljest suurendada liikmesriikide panust ühisesse kassasse ning samas vajadusel reformide ka seniseid rahastamismudeleid. Kõik need sammud tagavad ühest küljest nii kollektiivkaitseks vajalike investeeringute jätkumise kui ka piisavad ressursid operatsioonide tarbeks,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid ka NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku ning leiti, et lähi-aastatel hakatakse senisest enam korraldama kollektiivkaitsele suunatud ühisõppuseid. „NATO reageerimisjõudude õppused liikmesriikides muudavad terve alliansi nähtavamaks ja tõsiseltvõetavamaks ning seejuures on ka Eesti valmis võõrustama oma pinnal NRF-i allüksuste õppuseid,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Afganistani osas kuulasid kaitseministrid ära Afganistanis tegutsevate liitlasvägede juhataja kindral Stanley McChrystali ettekande olukorrast, samuti viibisid kohtumisel ka Afganistani kaitse- ja siseminister.

„2010. aasta kujuneb Afganistanis kindlasti raskeks, kuid tagasihoidlikku optimismi tekitab möödunud aastal loodud tugevad eeldused olukorra parandamiseks. Esikohale jäävad siiski endiselt afgaanide enda omanikutunde suurenemine ning Afganistani julgeolekujõudude suutlikkus turvalisuse tagamist oma õlule võtta,“ ütles Aaviksoo.

Istanbulist suundub kaitseminister edasi Münchenis toimuvale iga-aastasele julgeolekukonverentsile Wehrkunde. Pühapäeval alustab kaitseminister koos Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega kahepäevast visiiti Kosovos.

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO kaitseministrid leppisid kokku eelarvemuudatustes

NATO kaitseministrid arutasid eile Istanbulis alanud mitteametlikul kohtumisel kaitse-eelarvet ja vajalikke ümberkujundusi.

NATO kaitseministrid arutasid eile Istanbulis alanud mitteametlikul kohtumisel kaitse-eelarvet ja vajalikke ümberkujundusi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ministrid leppisid kokku alliansi operatsioonide rahastamises ja oluliste strateegiliste investeeringute tegemises. Ühtlasi otsustati leida alliansi eelarves lisavahendeid NATO tegevuse moderniseerimisesk ja optimeerimiseks.

“Säästlik eelarve eeldab rohkem koostööd, mis ühtlasi süvendam liitlastevahelist solidaarsust,” rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Rasmusseni sõnul tagavad uuendused, et tänu strateegilistele investeeringutele on operatsioonil viibivatele vägedele vajalikud  tugisüsteemid alati olemas. “Solidaarsus NATO-s peab olema kõige nähtavamal kohal, kuid peab tulema esile ka kokkuvõtetes ning siin, Istanbulis, oleme näidun külladast solidaarsust.”

Kaitseministrid otsustasid eelnenud kokkuleppeid silmas pidades keksenduda kolmele prioriteetsele suunale operatsioonides: võidelda isevalmistatud lõhkekehadega, parandada arstiabi kättesaadavst sõduritele ja varustada baase rohkemate missioonivalmis helikopteritega.

NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse juht kindral Stéphane Abrial esines oma nägemusega NATO tegevuse, väljaõppe ja tehnika arendamisest ja operatsioonil viibivate sõdurite kaitsmisest.

Ministrid leppisid kokku, et tuleb parandada arstiabi kättesaadavust lahingtegevuse piirkonnas. Nõustuti, et helikopterite arvu suurendamiseks tuleks tihendada koostööd riikide, kelle on helikopterid ja nende, kellel on rahalised võimalused, vahel.

Allikas:

NATO



President autasustab teenetemärgiga mitmeid kaitseväelasi

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President andis Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi möödunud aastal Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-E ülemale kapten Ain Tiidrusele.

Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-8 rühmaparameedik seersant Herman Kilk, kes vastaste tule all korduvalt haavatuid abistas ning Estcoy-8 kompaniiveebel vanemveebel Toomas Leets ja Estcoy-8 miinipildujarühma tulejuht veebel Olavi Tonska mitmes lahingus ilmutatud leidlikkuse ja otsustusvõime eest.

Sama teenetemärgi saavad jalaväekompaniis Estcoy-8 teeninud ja Afganistanis raskelt haavata saanud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa. Kapral Mikk teenis Afganistanis laskurina, kapral Piirimägi granaadiheituri abina ning kapral Viirmaa kuulipildurina.

Lisaks välismissioonidel teeninud sõduritele andis riigipea välja veel mitu Kotkaristi teenetemärki.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saavad presidendilt kaitseväe peastaabi protokollijaoskonna ülem kolonelleitnant Kaupo Kiis ja politseiametnik Marek Unt.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad Elmar Kivipõld ja Lembit Samel, kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, politseiametnik Marina Paddar ja piirivalvekordoni ülem Tarmo Uusorg.

Kotkaristi kuldristi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Evald Leppmets ning Kotkaristi hõberisti kaitseliitlane Jaak Põldma.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Estcoy-9 korraldas külavanemate kokkusaamise

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kokkusaamisel ilmnes, et kohalikud on üha enam mõistmas, et Estcoy-9 on nende külades stabiilsuse loomiseks. Valdava enamuse kohalike külaelanike ja Estcoy-9 vahel on tekkinud vastastikune austus. Jäänud on vaid veel vähesed vastase elemendid, kes üritavad pärssida korra loomist ning püüavad lõhestada ning eraldada kohalikke elanikke Afganistani valitsusest ja rahvusvahelistest julgeolekutagamisjõududest (ISAF).

„Erinevalt Talibanist on teiega alati hea suhelda. Te kuulate alati meie mured ära ja püüate võimalusel aidata,“ ütles üks kohalviibinud külavanematest Estcoy-9 kaitseväelastele.

Kohalike sõnul ei taha nad Talibani kohalolu, ent iseseisvaks vastupanuks pole kohalikul kogukonnal piisavalt jõudu. Samas on hiljutised Afganistani jõustruktuuride ja ISAF-i operatsioonid Wahidi ümbruses märgatavalt vähendanud Talibani mõjuvõimu kohalike üle, mida osalt näitab ka shura õnnestumine, sest Talibani kontrolli all olevatest küladest oleks külavanemad tõenäoliselt peljanud shural osalemist.

Olulisima aspektina jäi kõlama turvalise keskkonna loomise vajalikkus, kui esmatingimus kõigele muule. Seejuures väljendasid kohalikud selget veendumust, et lisaks ISAF-i üksustele on nende külades korra tagamisel rohkem kui teretulnud Afganistani jõustruktuurid, eriti Afganistani rahvuslik armee. See näitab kohalike usaldust armee ja Afganistani teiste jõustruktuuride üksuste vastu.

Kohtumisel said kohalikud võimaluse vabalt ja põhjalikult arutada küsimusi ning probleeme otse oma kuberneriga. Paljude asjaolude hulgas toonitasid kohalikud hariduse võimaldamise olulisust oma järglastele, et neist ei saaks tulevikus lihtsad sihtmärgid valitsusvastaste jõudude manipulatsioonidele. Lisaks rõhutati, et kohalikku elu elavdaks ebastabiilsel perioodil hääbunud turgude taasavamine.

Lisaks kubernerile osales koosviibimisel ka Afganistani rahvusliku armee pataljoni ülem, kes kutsus külasid panustama julgeoleku tagamisse saates oma noormehi nende ridadesse. Kokkusaamise lõpus kingiti külavanematele rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude poolt vaipu, tekke ning lastele joonistamisvahendeid.

Arvestades, et Estcoy-9 tegutseb Helmandi provintsi äärealas, kujunes shura edukaks – kokku osales 50 mõjukat külaelanikku. Kuigi tegemist oli eelkõige kohalike omavahelise kokkusaamisega, oli Estcoy-9 roll kahtlemata oluline. Estcoy-9 on alates operatsioonide algusest novembris 2009 püüdnud oma tegevuses alati arvestada selle keeruka konflikti kõikide aspektidega – iseäranis kohalike elanikega. Rohkearvulise shura õnnestumist võib pidada üheks seni olulisimaks verstapostiks, milleni Estcoy-9 oma tegevusega jõudnud. Lisaks operatsioonidele, mis aitavad tagada julgeolekut, on selleni jõudmiseks ka pidevalt abistatud kohalikke, kas siis näiteks arstiabi andmise, erinevate ülesehitusprojektide algatamise või lihtsalt vaba ja pideva suhtlemise ning inimnäolise joone hoidmisega.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Rohkem fotosid shurast saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Bildt ja Miliband: Afganistani aitamine on kõigi asi

28. jaanuaril võtavad Põhjamaade ja Balti välisministrid koos kogu maailma esindajatega osa Londonis peetavast Afganistani konverentsist.

28. jaanuaril võtavad Põhjamaade ja Balti välisministrid koos kogu maailma esindajatega osa Londonis peetavast Afganistani konverentsist.

Foto: Suurbritannia Välisministeerium
Foto: Suurbritannia Välisministeerium

President Karzai novembrikuine ametisse astumise kõne määratles selgelt riigi ees seisvad ülesanded. President Obama on pannud paika USA sammud, eriti julgeoleku osas. Kuid 2010. aasta alguskuudel tuleb meil ühendada kõigi 43 koalitsiooniriigi ressursid Afganistani juhtkonna toetuseks.

Afganistani missiooni põhjendus on endine: tagada Afganistanile stabiilsus, mis kindlustaks, et see maa ei muutu enam kunagi rahvusvahelise terrorismi kasvulavaks.

Londoni konverentsi eesmärk ongi koondada pingutused ja pakkuda välja selge plaan, kuidas jagada tugevdatud tsiviil- ja militaarressursse. See oli ka EL-i tegevusplaani tuum, mille me võtsime vastu möödunud sügisel ja mida me oleme tasapisi ellu rakendanud.

Esimene ülesanne on mõista meie ees seisvaid väljakutseid. Sissid kujutavad endast lõdvalt seotud isikuid, kes ei võitle pelgalt ideoloogia, vaid raha, võimu, au või ellujäämise nimel. Nad on enda ridadesse kaasanud välismaiseid võitlejaid, kohalikke hõime ja narkokaubandusega tegelevaid isikuid. Afganistani valitsus peab meie toetusega saavutama tavaliste elanike poolehoiu, lõhestama vaenlased ning kindlustama Afganistani naabrite osalemise lahenduste leidmises.

Selleks tuleb rahvusvahelisi pingutusi tugevada eelkõige kolmes valdkonnas.

Esiteks peavad tavalised afganistanlased olema kindlad, et kui rahvusvahelised relvajõud lahkuvad, jääb võim riigis Afganistani võimude, mitte Talibani kätte.

Seepärast keskendub konverents küsimusele, kuidas rahvusvahelised jõud saaksid olla juhendajaks ja partneriks Afganistani riiklikele julgeolekujõududele ning neid arendada. Me teeme selles osas edusamme. Afganistani riiklikud julgeolekujõud osalevad 90% sõjalistes operatsioonides. Kuid ka teha on veel palju. Me soovime eriliselt, et Afganistani valitsus oleks valmis paigutama ja paigutaks rohkem sõjaväelasi ja politseinikke võtmetähtsusega provintsidesse ja ringkondadesse, mida sissid kõige enam ohustavad.

Sisside jaoks, kes tunnevad tugevnevat survet, kui tavalised afganistanlased pöörduvad nende vastu ning sõjavägi tegutseb aktiivsemalt, tuleb meil välja töötada tõsiselt võetav reintegratsiooniprogramm, mis aitaks neil taas liituda tavaeluga. Me loodame, et rahvusvaheline üldsus teatab Londoni konverentsil valmisolekust heldelt rahastada Afganistani enda juhitavat reintegratsiooniprogrammi.

Teine ja sama tähtis väljakutse on tugevdada meie tsiviilpingutusi, mis aitavad Afganistanil luua toimiva riigi, mis suudab kindlustada õigusriigi ja abistada rahvast.

Riigi tasandil peab Afganistani valitsus võitlema korruptsiooniga ning tagama afganistanlastele kõigi vajalike teenuste kättesaadavuse. Kõige tähtsam reform on siiski kohaliku omavalitsuse struktuuride rajamine, mis kindlustaks keskvõimu tõhusa ja kohalikke huve arvestava esindatuse. President Karzai ettepanek korraldada 2010. aastal loya jirga ehk piirkondlike juhtide ja hõimupealike nõupidamine oleks tähtis samm õiges suunas.

Afganistani sisemiste struktuuride ülesehitus puudutab eelkõige afganistanlasi endid, kuid rahvusvaheline kogukond peab olema valmis abistama ning kindel on see, et võitlus riigi valitsemise pärast ei tule kerge ega odav.

Kolmas element sissiliikumise nõrgestamisel on uute suhete sisseseadmine Afganistani ja kõigi tema naabrite vahel. Terrorism, kuritegevus, narkootikumid ja migrandid valguvad aina üle Afganistani piiride. Ometi suudaksid kõik naaberriigid anda palju suurema panuse Afganistani stabiliseerimisse ning terroristide välismaise rahastamise ja toetamise kärpimisse. Selleks peab aga suurenema piirkonna riikide vaheline usaldus. Seepärast ongi Londoni konverentsile kutsutud kõik Afganistani naabrid ja teised tähtsamad piirkondlikud partnerid.

Põhja- ja Baltimaade osalemist Londoni konverentsil hinnatakse kõrgelt ning nende toetus aitab kujundada selgemad ja ühtsemad rahvusvahelised seisukohad.

Kuid lõppude lõpuks ei sõltu edu ainuüksi täna võetud kohustustest ja antud lubadustest, vaid strateegiast ja tegevustest, mida iga riik võtab ette järgnevatel kuudel ja aastatel. Afganistani-Pakistani piirialad on endiselt rahvusvahelise terrorismi kasvulava. Kõik riigid peavad etendama oma osa stabiilsuse tagamisel Afganistanis ja kogu piirkonnas.

Otse-ülekanded Londoni konverentsilt:

[videofile]http://www.flyonthewall.com/FlyBroadcast/fco.gov.uk/Afghanistan2010/video/1/live.php[/videofile]

Veel videosid…

Allikad:

Postimees

afghanistan.hmg.gov.uk



Julgeolekueksperdid arutlesid naiste rolli üle rahu tagamisel

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid  Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Osalejate hulgas olid ka Hispaania asepresident  Maria Teresa Fernández de la Vega, endine USA riigisekretär Madeleine Albright ning mitmed kodanikuühenduste esindajad, armeeametnikud ning poliitikud.

Osalejad leidsid, et kõik Euroopa Liidu ja NATO poolt juhitud missioonid peavad olema vastavuses ÜRO võrdõiguslikkuse resolutsioonidega ning organisatsioonid peavad tagama vastavate ametnike asjakohase väljaõppe ja järelvalve.


[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2010/03/A003772_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

Security and Defence Agenda



Saksamaa saadab Afganistani 850 lisasõdurit

Saksamaa kantsler Angela Merkeli sõnul saadab riik Afganistani 850 lisasõdurit, praegu on Afganistanis umbes 4500 Saksamaa sõdurit.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Saksamaa kantsler Angela Merkeli sõnul saadab riik Afganistani 850 lisasõdurit, praegu on Afganistanis umbes 4500 Saksamaa sõdurit.

Merkeli kinnitusel liituvad 500 sõdurit kohe sealse väekontingendiga, ülejäänud 350 jäävad reservi ning lähevad Afganistani erakorraliste ürituste ajal nagu sügisel toimuvad parlamendivalimised, vahendas The Earth Times.

NATO liitlasväed on avaldanud korduvalt Saksamaale survet saata rahvusvaheliste julgeolekujõudude hulka lisasõdureid.

Allikas:

ERR Uudised



NATO peasekretär vastas avalikkuse küsimustele Afganistani kohta

Jaanuari lõpul Londonis toimuva Afganistani-teemalise konverentsi eel vastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen videoteates avalikkuse küsimustele rahvusvahelise Afganistani operatsiooni kohta ja Londoni konverentsilt oodatavate tulemuste kohta.

Foto: NATO
Foto: NATO

Jaanuari lõpul Londonis toimuva Afganistani-teemalise konverentsi eel vastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen videoteates avalikkuse küsimustele rahvusvahelise Afganistani operatsiooni kohta ja Londoni konverentsilt oodatavate tulemuste kohta.

Londoni konverents toimub 28. jaanuaril Ühendkuningriigi peaministri Gordon Browni kutsel. Kohale tulevad rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) tegevusse panustavate riikide välisministrid, Afganistani naaberriikide ja teiste Lähis-Ida riikide esindajad, ÜRO, Euroopa Liit, Maailmapank. Osaleb ka Eesti välisminister Urmas Paet.

Konverentsil on kavas töötada välja afgaanide poolt juhitud riigi strateegia ja arutada sõjaliste ja tsiviiljõudude rakendamist eesmärgi saavutamisel.

Kirjalikult on esitatud küsimus ja nende vastuseid võimalik lugeda NATO kodulehel.



Allikad:

NATO

http://afghanistan.hmg.gov.uk

Välisministeerium



Möödunud aastal käis välismissioonidel 650 kaitseväelast

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi.

Tänavu osales välismissioonidel suurusjärgus 650 kaitseväelast, kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi. Ajutiselt saadetud üksusi arvestamata teenis Afganistanis korraga 150-165 kaitseväelast.

Afganistani-missioonil osaleb motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy, miinipildujarühm, toetusüksus NSE, lähikaitsemeeskond, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Tänavu lõpetas Eesti lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna lähetamise Afganistani.

Valimiste ajaks saatis Eesti Afganistani ajutiselt jalaväekompanii Estcoy-E ja toetusüksuse NSE-E. Kahest kompaniist koosnev pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus teenib Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif, mille suuruseks on 26 kaitseväelast. Lisaks teenivad Kosovos üks meditsiiniõde, kaks staabiohvitseri ja üks staabiallohvitser. Praegu Kosovos teeniv luurerühm Estrif-6 jääb viimaseks üksuseks, mille Eesti Kosovosse saadab, tuleva aasta veebruarist jätkab Eesti missioonil osalemist staabiohvitseride ja staabiallohvitseridega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.

Eesti osaleb Euroopa Liidu juhitud operatsioonis Althea Bosnias ja Hertsegoviinas staabiohvitseri ja staabiallohvitseriga. Eesti üksused on osalenud Bosnia ja Hertsegoviina rahutagamismissioonidel alates 1996. aastast.

Iraagis NATO väljaõppemissioonil teenib praegu üks Eesti staabiohvitser.

Samuti osaleb Eesti alates 1997. aasta märtsist sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis-Idas.

Allikas:

Postimees



Aaviksoo uusaastatervituses missioonisõduritele: olete meil kõigil meeles

Aaviksoo saatis välismissioonidel viibivatele sõduritele tervituskirja, millega soovis head vana aasta lõppu ning tänas meie kaitseväelasi hindamatu panuse eest riigi julgeoleku tagamisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas oma uusaastatervituses välismissioonidel viibivatele sõduritele, et kaugel meie vabaduse eest võitlejad on meeles nii Eesti riigijuhtidel kui rahval.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Aaviksoo saatis välismissioonidel viibivatele sõduritele tervituskirja, millega soovis head vana aasta lõppu ning tänas meie kaitseväelasi hindamatu panuse eest riigi julgeoleku tagamisel.

«Kaitseministrina tunnen vastutust Teie käekäigu eest missioonil ja kinnitan, et peame meeles kõiki kaitseväelasi, kes täna seisavad Eesti ja meie liitlaste vabaduse eest kodumaast kaugel. Usun, et siinkohal liituvad minuga kõik meie riigijuhid, samuti kogu Eesti rahvas,» seisab kaitseministri läkituses.

Oma kirjas rõhutas Aaviksoo, et Eesti kaitseväelaste poolt missioonipiirkondades tehtav raske töö on kogu meie väikese riigi ülioluline panus turvalisuse tagamisse maailmas, mille raskuspunkt on lahinguväljal võitlevate sõdurite kanda.

«Eesti sõdurite töö rasketes ja ohtlikes tingimustes õlg-õla kõrval oma liitlastega on väikese rahva vabaduse ja püsimajäämise kohustus ja ühtlasi ka suurim julgeolekugarantii. 90 aastat tagasi vaikisid relvad Eesti Vabadussõjas, mille võitmine tugines eestlaste vabadusihale ja meie sõdurite vaprusele, aga ka liitlaste hindamatule toetusele. Me teame vabaduse hinda ja liitlaste toe väärtust. Teie teete selle teadmise tegudeks,» kirjutas kaitseminister.

Allikas:

Postimees



NATO peasekretäri aastalõpu pöördumine rahvusvahelistel operatsioonidel sõidvatele vägedele

“Teie, relvajõud, ja arvukas toetav tsiviilpersonal, olete eredaimad näited alliansi solidaarsusest ja kestvast pühendumusest julgeolekule, rahule ja stabiilsusele,” sõnas Rasmussen pöördumises kodust kaugel sõdivatele vägedele.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni pöördumine 22. detsembril 2009:

Pühade ja 2009. aasta lõpu lähenedes tahaksin avaldada oma siirast tänu kõigile, kes võitlevad NATO poolt juhitavatel missioonidel, ja imetlust teie professionaalsuse, vapruse ja pühendumuse üle

Foto: NATO
Foto: NATO

Teie, relvajõud, ja arvukas toetav tsiviilpersonal, olete eredaimad näited alliansi solidaarsusest ja kestvast pühendumusest julgeolekule, rahule ja stabiilsusele. Teie vaprus, raske töö ja isiklik kohusetunne on omadused, mis tõstavad teid esile, mis ühendatult suudavad muuta paljut ning on hindamatu panus rahvusvahelisse julgeolekusse.

Ma mõistan täiesti, et alliansi pühendumusel on hind. Mõned teie kolleegid on jätnud oma elu või saanud töökohustuste täitmisel tõsiseslt viga. Olen mõtetes peredega, kelle lähedased on maksnud kõige kõrgemat hinda, haavatutega ning nende eest hoolitsejatega.

Peasekretär Anders Fogh Rasmusseni pöördumist kogupikkuses on võimalik lugeda NATO kodulehel.

Allikas:

NATO



Afganistanis hukkus Eesti kaitseväelane

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Jaoülema abi nooremseersant Kristjan Jalakas langes, kui tema allüksus hõivas Wahidi patrullbaasist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel ühte hoonetekompleksi, eesmärgiga panna välja vaatluspost. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud.

1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Kristjan Jalaka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.

Nooremseersant Kristjan Jalakas alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal Vahipataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Jalakas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis, kus teenis jaoülema abina.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 155 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Gruusiast saab suurim panustaja Afganistanis

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.


Foto: www.geoarmy.info
Foto: www.geoarmy.info

Thbilisi püüab hoida end USA vaateväljas ja tekitada Washingtonis võlgu olemise tunnet.

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.

Otsus tuli Thbilisist pärast seda, kui USA president Barack Obama lubas suurendada Ameerika sõdurite arvu Afganistanis 30 000 võrra ning pöördus NATO ja teiste liitlaste poole palvega läkitada sinna veel 7000 sõdurit. Gruusia on küll oma NATO-ambitsioonides frustreeritud, kuid lubas sõdureid sellegipoolest.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Brown plaanib kontrolli üleandmist Afganistanis

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kavandab NATO kohtumist, et arutada Afganistani piirkondade järkjärgulist üleandmist kohalike võimude kontrolli alla.

Foto: Briti peaministri kantselei
Foto: Briti peaministri kantselei

Brown sõnas, et ta tahab jaanuaris toimuval kohtumisel panna paika üleandmise ajakava, mis peaks algama 2010. aastal ning võib lõppeda briti üksuste väljaviimisega Afganistanist, vahendas BBC.

Peaministri sõnul on terrorivõrgustik al-Qaida loobunud aktiivsest võitlusest Afganistanis, kuid jätkab uute liikmete värbamist ja treenimist Pakistanis.

Eeldatavasti tutvustab välisminister David Miliband Edinburghis toimuval NATO parlamentaarsel assambleel kava üksikasju lähemalt.

Suurbritannia on alates NATO operatsiooni algusest 2001. aastal kaotanud Afganistanis 234 sõjaväelast.

Allikas:

ERR Uudised



Afganistanis teeninud kirurg: tsiviilarstidel on võimalus panustada Eesti riigikaitsesse

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Reedel, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.

Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitseväe peastaap
Doktor Tiit Meren tutvustamas residentidele ja tudengitele sõjameditsiini. Foto: Kaitsejõudude peastaap

„Meie noored arstid saavad ülikoolis hea hariduse ja võimalus oma kirurgioskused proovile panna konfliktipiirkonnas, ei anna neile mitte ainult hindamatuid kogemusi, vaid on neile ka võimaluseks panustada Eesti riigikaitsesse,” ütles doktor Meren. „Iga kirurg maailmas tahab konfliktipiirkonnas töötada, sest sealsed kogemused on kirurgi professionaalsuse kohapealt hindamatud ja neid saab tsiviilmeditsiinis rakendada.”

Oma loenguga jagas doktor Meren kirurgiaalaseid kogemusi teenistusest Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastioni haiglas ning andis ülevaate sealsest olukorrast.

„Meie kokkusaamise initsiatiiv tuli tudengite endi poolt ja lisaks minu loengu akadeemilisele ja erialasele poolele oli eesmärgiks kohale tulnutele tutvustada kuidas tsiviilmaailmas kirurgidena töötavad arstid saavad olla kasulikud kaitseväele,” ütles Meren.”Loomulikult on lisaks arstioskustele vaja omandada ka kaitseväe poolt pakutavad sõjalised teadmised.“

Kohtumisele Magdaleena haiglas oli ennast kirja pannud üle kuuekümne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residendi ja tudengi. Kohapeal tutvustas noortele arstidele kaitseväes teenimise võimalusi ka Kaitseväe Värbamiskeskuse esindaja.

Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren teenis Camp Bastioni haiglas 2008. aasta juulist novembrini. Camp Bastioni laiendatud välishospidalis ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid aga ka kohalikke elanikke.

Hetkel teenib Camp Bastionis arstina leitnant Lauri Lemming, kes on erialalt lastekirurg. Leitnant Lemming on lõpetanud reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse. Enne välisoperatsiooni läbis ta Ühendkuningriigi välihaigla missioonieelse koostööharjutuse.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Uuring ennustas USA sõdurite enesetappude märgatavat tõusu

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Ühendriikide sõjajõudude avaldataud raporti kohaselt on Afganistanis teenivate USA sõdurite moraal madal, samuti ennustas uuring enesetappude märgatavat sagenemist teenistuses.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Oktoobri seisuga on sel aastal vabasurma läinud 133 ameerika sõdurit, neist 90 puhul on enesetapp leidnud ka kinnitust. Mullu oli sama näitaja 115, vahendas CNN News.

Armee esindajate sõnul on sõjaväelaste enesetappe tsiviilisikute enesetappudega raske võrrelda. Siiski on vabasurmade põhjustena armee toonud välja ebaõnnestunud suhted, finantsprobleemid ja tööstressi.

Kaitseametnikud tunnistavad, et pikad ja korduvad lahingmissioonid on üheks peamiseks põhjuseks sõdurite stressile ja vaimsele tervisele.

Lisaks sellele leidis raport, et intensiivistunud sõjategevus Afganistanis on mõjunud halvasti konfliktipiirkondadesse sattunud Ühendriikide sõdurite moraalile.

21,4 protsenti Afganistanis teeninud USA sõduritest kannatab traumajärgse stressi ja depressiooni all. Kahe aasta eest oli sama näitaja 23,4 protsenti, 2005. aastal aga vaid 10,4 protsenti.

Iraagis teeninud sõduritest võitleb stressiga 13,3 protsenti sõduritest, 2007. aastal oli see näitaja 18,8 protsenti ja veel aasta varem 22 protsenti.

Allikas:

Postimees



Priit Simson: NATO kaitseplaan on vaataja silmades

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Kas NATO-l on plaan Balti riikide sõjaliseks kaitseks või ei ole? Arvestades kui erinevaid vastuseid sellele lihtsale küsimusele saada võib, paistab, et see on justkui maitse asi.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Leedu presidendi Dalia Grybauskaite maitsmismeele põhjal plaani ei ole. „Alliansi piiririikidena ei ole meil seni erakorraliste olukordade puhuks kaitseplaane,” ütles Grybauskaite oktoobri lõpus Riias Balti riikide presidentide kohtumisel. Ta võiks olla piisavalt kõrge inimene, et teada tõde. Läti kaitseminister Imants Liegis rääkis suve lõpul, et sellist plaani alles tehakse. Kui Leo Kunnas kahe aasta eest lahkus Eesti kaitseväe operatiivülema kohalt – ja operatiivülem on inimene, kes peaks antud plaani ellu viima –, siis tema sõnul kaitseplaani veel polnud.

Kuid on ka teistsuguse maitsega inimesi. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitavad, et NATO kaitseplaan Eesti tarbeks on küll olemas ja vähe sellest, kindral on seda koguni käes hoidnud. 2008. aasta sügisel kinnitas ka NATO abipeasekretär Martin Erdmann pärast mu arvukaid küsimusi eri nurga alt, et „NATO-l on oma kaitseplaanid”. Jällegi väga pädevad tegelased, kelle autoriteedis poleks ju põhjust kahelda. Tundub, et isegi välisminister Urmas Paet paistab sinna ringkonda kuuluvat, sest septembris USA-s käies toonitas ta seisukohta, et sellised kaitseplaanid peavad olema kõigil NATO liikmesriikidel, kes seda soovivad. Kui kaitseplaanid „peavad” olema, siis järelikult neid välisministrile teadaolevalt veel pole. Isegi Eesti välis- ja kaitseminister ei suuda meie iseseisvuse garantiide kindluses kokku leppida.

Kas üks pooltest ajab meile jama? Või on tõesti võimalik, et õigus on mitmetel korraga? Äkki võiks erinevad tegelased lõpuks kokku saada ja kindral Laaneots näitaks neile seda plaani oma näppude vahelt? Meile, lihtsurelikele, ta saladokumente näidata ei saa, kuid näiteks Grybauskaitel võiks ju vastava taseme luba olemas olla.

Lahendada selline olukord aga tuleks, sest praegu tõmbab ühtede jutt teiste püüdlustele vee peale. „Plaan on olemas” koolkond ei saa veenvalt maalida Balti riikidest pilti kui paigast, mis ongi osa „päris-NATO-st” ja mille kaitsele tõttavad lääne vägevad ainsagi kõhkluseta. „Plaani pole” koolkond seevastu ei saa mõjutada NATO-t ühtsena tegema konkreetsemaid plaane, kui mingid tegelased räägivad, et praegu on asi niigi hea.

Ühest küljest sõltub vastus sellest, mida plaaniks nimetada. Kui kaitseplaan on see, et helistame mure korral „hädaabinumbril” ja lisame sinna juurde veel mõned kriisikogunemised, siis võib ka hädapärast öelda, et keegi pole otseselt valetanud. Et olemasolevatel plaanidel pole kuigi suurt detailsust, tunnistab ka „plaan on olemas” koolkond ise. „See, mida Leedu president silmas peab, on see, mille kohta öeldakse, et „Poolal on, Türgil on, Norral on, aga Balti riikidel ei ole”,” rääkis Aaviksoo. „Need on tegelikult niisugused külma sõja aegsed konventsionaalsele konfliktile vastuhakkamise plaanid, mis hõlmavad endas tõepoolest väga laialdast sõjalist planeerimist.” (ETV „Välisilm” 26.10) Lihtsas keeles tähendab see jutt, et mingit täpsemat kava sisevoolavate tankidega hakkama saada tõesti pole, küll aga on mingi muu, moodsam kava.

Samas aga on üsna palju loota, et „plaan” saaks töötada, kui suur osa selle eeldatavaid täideviijaid ütleb, et seda pole. Kui teda teatud kriitilise hulga inimeste peas olemas pole, kui teda pole läbi harjutatud, siis võime öelda, et plaani sisuliselt ei eksisteeri, hoidku Laaneots käes mida iganes.

Ameeriklaste kavad

See kõik ei tähenda, et teatud NATO liikmesriikidel poleks konkreetsemaid plaane Balti riikide kaitseks. Ameeriklased mängivad üldjuhul läbi väga erinevad potentsiaalsed lahingutandrid ja raske on uskuda, et nad saadaksid oma eelpaiknemislaevu Läänemerele ilma stsenaariume läbi kaalumata. Juba 1992. aastal puhkes USA-s skandaal, kui tuli välja, et asekaitseminister Paul Wolfowitz oli Bush seeniori administratsiooni koosseisus tegelenud värskelt iseseisvuse taastanud Leedu kaitsmise plaanidega. USA avalikkus polnud nõnda uudseteks kohustusteks tollal veel valmis.

Oleks siiski kummaline, kui praeguseks ajaks ameeriklastel need plaanid puuduksid. Kollektiivne planeerimine NATO raames on keeruline ja nõuab poliitilist kompromissitamist. Kuid ühe riigi sees on see võimalik märksa vähem valuliselt. Kuid millist rolli nendes plaanides mängib Eesti enda tegevus, teavad ilmselt vähesed.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Anne Applebaum: NATO lõpp?

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Anne Applebaum kirjutab, et pole tunda, nagu oleks Afganistanis toimuva näol tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised huvid.

Foto: www.anneapplebaum.com
Foto: www.anneapplebaum.com

See on pühalik hetk nii sellele kojale kui ka meie maale, sõnas Briti peaminister Gordon Brown ülemöödunud nädalal alamkojas esinedes. Saali tekkis täielik vaikus ning parlamendiistungite ülevaadete kirjutaja sõnul rahvaesindajad «lakkasid nihelemast, mis on alamkojas tõega erakordne juhtum». Seejärel asus Brown ette lugema 37 Briti sõduri nimesid, kes on langenud sel suvel Afganistanis.

Vaid nädal varem oli midagi samasugust toimunud teisel pool La Manche’i. Pariisi haiglas suri sõjaväelane, kes oli saanud suvel Afganistanis haavata. Prantsuse peaminister François Fillon avaldas mehele austust ning kõneles «meie sõjameeste vaprusest, pühendumusest ja professionaal­susest», mis tema sõnul on väärt «rahva ja riigi» tunnustust. Ühendriikides andis CNN samal ajal eetrisse saate Ameerika emast, kes tõi koju Afganistanis langenud poja surnukeha. Ta oli langenud lahingus, mille kohta öeldi, et see on «USA relvajõudude kõige raskemate kaotustega lahing alates 2008. aasta juulist».

Kui hukkuvad Poola või Hollandi või Saksa sõdurid, kulgeb asi enamasti samamoodi. Poliitikud ja sageli ka ajakirjandus ülistavad nende kangelaslikkust ning väljendavad rahva ja riigi tänu. Matustel kõlavad isamaalised laulud, mõnikord leiavad need kajastamist ka uudistes. Tavaliselt mainitakse ka arve: alates 2001. aastast on Afganistanis hukkunud 221 Briti sõjaväelast, 804 ameeriklast, 131 kanadalast, 36 prantslast, 34 sakslast, 21 hollandlast, 22 itaallast, 26 hispaanlast, 15 poolakat ja nii edasi.

Vahel järgneb ka poliitilisi kähmlusi. Viimastel päevadel on Browni rünnanud üks tema poliitiline vastane, kes kinnitab, et Briti sõdurid «võitlevad ja surevad läbinisti korrumpeerunud Afganistani valitsuse eest». President Nicolas Sarkozy oli samuti äsja sunnitud teatama, et kuigi Prantsuse sõjaväelased jäävad praegu Afganistani, ei saadeta sinna edaspidi «mitte ühtki meest». Suviste ohvrite kasvav arv on toonud kaasa vaidluste ägenemise Hollandis. Loomulikult kestab edasi ka debatt Ameerikas.

Ainult äärmiselt harva jõuavad mõne maa ohvrid teise riigi ajakirjandusse, poliitilistesse vaidlustesse või peaministrite kõnedesse. Afganistanis on alates 2001. aastast tegutsenud rahvusvaheline koalitsioon. Alates 2003. aastast on seda juhtinud NATO.

Aga kui lugeda Briti ajakirjandust, võiks arvata, et seal võitlevad ainult britid – sõjas, milles neil pole mängus mingeid riiklikke huve. Sama kehtib Prantsusmaa ja Hollandi kohta. Ameerika ajakirjandus mainib haruharva teiste riikide osalust, ehkki mõned, näiteks Suurbritannia ja Kanada, on välja pandud meeste hulka arvestades kandnud suhteliselt suuremaid kaotusi kui Ühendriigid.

Pea kuskil pole tunda, et tegemist on rahvusvahelise operatsiooniga või et mängus on rahvusvahelised panused või et välja pandud mehed esindavad üldse midagi muud kui oma riigi lippu ja relvajõude.

Enamik eurooplastest Afganistani sõja kriitikuid esitab ikka küsimuse, miks nende mehed võitlevad «ameeriklaste eest», mitte NATO eest. Enamik Ameerika kriitikuid peab Euroopa panust täiesti kasutuks või ei pööra sellele üldse tähelepanu. Jackson Diehl nentis ajalehes The Washington Post, et peamine arutelu tulevase Afganistani-poliitika üle käib Washingtonis, ilma et sellesse annaks õieti panust keegi teine.

Ma ei asetaks aga siinkohal süüd ainuüksi USA administratsioonile. Paraku pole ju ka Euroopa esitanud mõnda alternatiivset plaani, ehkki praeguse administratsiooni algusajal oli kahtlemata hetk, mil see oleks olnud väga teretulnud.

Selge on see, et «lääne» idee on juba pikemat aega mõlemal pool Atlandit hääbumas, nagu on näidanud järjepidevalt viimase kümnendi seminarid teemal «Millist allianssi me tahame». Selle tagajärjed on nüüd kätte jõudnud: kuigi NATO peab esimest sõda pärast selle ühenduse loomist, ei innusta see enam kedagi.

NATO liikmesriigid ei tunne kohustusi ei alliansi ega üksteise suhtes. Kodumandril ei korralda NATO isegi erilist sõjalist planeerimist, eelistades sellele tippkohtumisi. Mis aga peamine, alliansil puudub kindel ja tugev liider, kes tahaks või suudaks osaleda eri liikmesriikides käivates aruteludes, et kinnitada vajadust Afganistani või mis tahes muu missiooni järele. Teoreetiliselt võiks seda teha president Obama, aga ma usun, et see mõte ei tekita temas just vaimustust.

Miski eelöeldust ei tähenda kuigi palju Afganistani suhtes, sest praeguste arutelude tulemus võib üsna tõenäoliselt olla mingisugune status quo. Kuid ma kahtlen selles, et NATO on olemas ka siis, kui teda peaks järgmine kord vaja minema.

Anne Applebaum on Washington Posti ja Slate’i (www.slate.com) kolumnist, kus ilmus algselt ka siinne kirjutis. Ta on kirjutanud muu hulgas teose «Gulag», mille eest pälvis 2004. aastal Pulitzeri preemia.
©  The New York Times Syndicate


Allikas:

Postimees



Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees