Kivirähk: vastuolud uuringus tuleb lahendada

Kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk märkis täna riigikaitset puudutava uuringu tulemuste tutvustamisel, et kui inimesed toetavad osalemist NATO-missioonidel, kuid ei toeta osalemist Afganistani-missioonidel, siis see on vastuolu, mis tuleb lahendada.

Kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk märkis täna riigikaitset puudutava uuringu tulemuste tutvustamisel, et kui inimesed toetavad osalemist NATO-missioonidel, kuid ei toeta osalemist Afganistani-missioonidel, siis see on vastuolu, mis tuleb lahendada.

Kivirähk juhtis tähelepanu avaliku arvamuse vastuolulisusele ja tõi näiteks selle, et kui 70 protsenti küsitlusel osalenuist arvab, et NATO missioonidel tuleb osaleda, siis 49 protsenti arvab, et Afganistani-missioonile osalema ei peaks.

Loe edasi Postimehest!



Allikas:

Postimees



Kadri Liik: Venemaa reageeris veidi üle

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.

Liigi arvates reageeris Venemaa Eesti otsusele mitte anda nõusolekut Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele tugevamalt, kui olukord seda nõudis.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaarel Kaas: Gallia jäälõhkuja

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

Põhja poolt saabunud iilid koguvad jõudu Rhône’i ja Durance’i jõe orgudes, muutuvad seejärel külmaks ja kuivaks, ühtlaseks tugevaks tuuleks, mis pühib üle Lõuna-Prantsusmaa lauskmaade ja Vahemere ranniku.

Tihtilugu ulatub selle päevi lõõtsuva tuule kiirus 50 kilomeetrini tunnis, mõnikord ka 80–90 kilomeetrini. «Puhub või eeslil kõrvad pea küljest,» lausuvat kohalik kõnekäänd. Vahemerel tekitab see Prantsusmaal mistraaliks kutsutav tuul aga ootamatuid ja tugevaid torme.

Mistraali nimetus viitab läbi provanssaali keele isandale, valitsejale, ülemvõimule. Ning alates mullu augustist võimalikule relvatehingule, mille käigus Venemaa soovib Prantsusmaalt osta ühe kuni neli Mistral-klassi nime kandvat suurt dessant- ja staabilaeva.

Kuid kui mistraal toovat enesega Vahemerel rannikualadele tavaliselt kaasa ka selge ja puhta vee, siis Mistrali-tehingu ümber on vesi olnud jätkuvalt sogane.

Loe edasi!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



“Välismääraja” 28. veebruaril: Taliban ootab NATO väsimist

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.


Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.

Nenditi, et Talibani mässuliste eesmärk ei ole tekitada suurt relvakonflikti, vaid pidevate väikeste rünnakute abil muuta riik üldsuse ja välisinvestorite silmis ebausaldusväärseks ja süstida kohalikesse elanikesse hirmu, kuni liitlasväed avalikkuse toe puudumisel lõpuks väsivad.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser, diplomaat Clyde Kull ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

28. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 14. veebruaril: Väärtusi järgides tuleb ellu ka jääda

Tänases “Välismäärajas” olu luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” oli luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Välisminister tegi saates lühiülevaate kõnes puudutatud teemadest ning saatekülalised arutlesid eeloleva aasta ootustest Eesti välispoliitikale.

2010. aasta välispoliitiliste eesmärkidena nähti eelkõige liitumist eurotsooni ja OECD-ga, EL-i infotehnoloogia agentuuri võimalik loomist Eestisse ja EL-i idapartnerluses kaasa töötamine. Erilist tähelepanu pälvis ka NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis on Eestile esimene võimalus oma välispoliitilisi väärtusi NATO juhtdokumenti kirjutada.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisminister Urmas Paet, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

14. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Lucas: Lääs mängis Ukraina lõimumise võimaluse maha

Lääne-Euroopa on maha mänginud oranži revolutsiooniga tekkinud võimaluse lõimida Ukraina kiiresti Euroopale olulistesse struktuuridesse, arvab ajakirja Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.


Foto: ERR
Foto: ERR

Lääne-Euroopa on maha mänginud oranži revolutsiooniga tekkinud võimaluse lõimida Ukraina kiiresti Euroopale olulistesse struktuuridesse, arvab ajakirja Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kutsel Tallinnas viibinud Edward Lucas ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et on oodata Lääne-Euroopa ja Ukraina suhete keerulisemaks muutumist.

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-09_AK_ukraina.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



“Välismääraja” 7. veebruaril: “NATO on Venemaa suurim julgeolekuoht”

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Saatekülalised leidsid, et doktriin ise on suhteliselt üldsõnaline, kuid jätab siiski võimaluse sõnastust tõlgendada viisil, mis annab Venemaale õiguse kasutada tuumarelva.  Dokument, mis on juba pälvinud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni nördimuse, peab NATO laienemist ja alliansi infrastruktuuride paigutumist Vene piiride lähedale ohtlikuks Venemaa julgeolekule.

Nenditi, et kuigi Venemaa välispoliitiline retoorika on viimasel ajal muutunud malbemaks, nähakse ametlikes dokumentides NATO-t jätkuvalt peamise ohuna.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik, diplomaat Harri Tiido ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

7. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 31. jaanuaril: “Tuumarelvata oleks Venemaa USA jaoks lihtsalt nagu Saudi-Araabia””

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama, seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Saatekülalised nentisid, et riigi kahe tähtsaima esindaja kõned olid märkimisväärselt kontrastsed, ning Clintoni kõnet võib vaadelda kui kompensatsiooni Obama kõnele.

Stuudios viibinud juurdlesid selle üle, kuidas mõjutab USA välispoliitika julgeolekut Euroopas, kuid leidsid, et uudsust oli eelmainitud kõnedes vähe. Arvati, et USA näeb praegu suurimate probleemidena sõdu Afganistanis ja Iraagis ning võimalikku tuumaohtu Iraanis, jättes nende taustal tahaplaanile Euroopa ja ka Venemaa.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Kaitseministeeriumi ametnik Jonatan Vseviov ja Riigikogu liige Sven Mikser.

31. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 24. jaanuaril: “Humanitaarabi andmine ei ole iludusvõistlus”

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendi

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendis. Samuti tulid jutuks Euroopa strateegilised tulevikuplaanid.

Saatekülalised arutlesid, kas ja kuivõrd peaks Euroopa Liidu uus strateegia tegelema majandusruumi reguleerimisega ning millised on teised teravad probleemid Euroopas.

Räägiti ka Haiti maavärinast ja hetkel palju kõneainet pakkuvast humanitaarbi efektiivsusest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Riigikantselei Euroopa-ekspert Keit Kasemets.

24. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Välismääraja” 17. jaanuaril: “Kiievis valitseb eluterve künism – rahvas on poliitikutes pettunud””

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko, valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Selle nädala “Välismäärajas” oli kõne all tänased presidendivalimised Ukrainas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Nenditi ka, et ukrainlased on pettunud praeguses presidendis, Viktor Juštšenkos, ning reformides, mida pärast oranži revolutsiooni rahvale lubati. Saatejuht Kadri Liik leidis, et kuigi  praegune president ei ole suutnud läänelikke reforme läbi viia, näitas Ukraina rahvas juba eelmistel presidendivalimistel küpsust valida riigipead ideoloogia mitte karismaatiliste juhiomaduste järgi.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios NATO kiievi esinduse asejuht Mari Tomingas ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre, saatesse helistas ERR korrespondent Ukrainas, Krister Paris.

17. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



“Vabariigi kodanikud” sel teisipäeval – Venemaa mõjuvõim naaberriikides tõuseb?

Analüüsikeskus Stratfor näeb oma algava aasta ülevaates Venemaa aktiivsuse kasvu oma naabruskonnas. Teisipäeval, 12. jaanuaril, arutletakse ETV saates “Vabariigi kodanikud” kas sellel ennustusel on alust.

Analüüsikeskus Stratfor näeb oma algava aasta ülevaates Venemaa aktiivsuse kasvu oma naabruskonnas. Teisipäevases saates arutletakse, kas sellel ennustusel on alust ja mida oodata valimistest Ukrainas.

Foto: ETV
Foto: ETV

Stuudios on Riigikogu liige Marko Mihkelson, ajakirjanik Igor Taro, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre ja välispoliitikaekspert Mart Helme. Saadet juhib Aarne Rannamäe.

Televaatajad saavad aadressil www.etv.ee/vabariigikodanikud või telefonil 628 4477 arutelus oma sõna sekka öelda.

“Vabariigi kodanikud” on ETV eetris teisipäeviti kell 20:05 ja kordusena kolmapäeviti 15:35.

Allikas:

ETV



Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika «humanitaarsesse dimensiooni”?

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”, kirjutab Juhan Kivirähk Diplomaatias.

Artikkel Diplomaatiast nr 74-75

On üsna tavapärane, et suured riigid peavad oma missiooniks levitada maailmas oma keelt ja kultuuri. Eestis on hästi tuntud selli sed organisatsioonid nagu Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Centre Culturel Français, Puškini Instituut jt. Globaliseerumine viib paratamatult kultuuri-, haridus- ja teadus kontaktide ning igasuguse muu humanitaar-koostöö tihenemisele riikide vahel. Muidugi toovad sellised protsessid enesega kaasa suu remate kultuuride domineerimise ning koos sellega teatud mõttes ka antud riigi välispo liitilise mõjuala laienemise.

Juhan Kivirähk

Joseph S. Nye, jr nimetab võimet kultuurili se atraktiivsuse ja positiivse eeskuju kaudu mõjutada mingi sihtgrupi käitumist «peh meks jõuks”. Riigi „pehme jõu” peamisteks elementideks on tema kultuur, väärtused ja poliitika. Peamisteks „pehme jõu” teosta mise vahenditeks peab Nye avalikku diplo maatiat, massimeediat, vahetusprogramme, arenguabi osutamist jms.1 Ida-Euroopa rii kide Euroopa Liitu integ reerumise üheks oluliseks eelduseks oli just läänelike väärtuste ja elulaadi atrak tiivsus ning soov sealset kultuuri omaks võtta (või selle juurde naasta).

Lisaks kultuurikontaktide arenemisele leidub tänases üha väiksemaks muutuvas maailmas ikka rohkem inimesi, kes erinevatel asjaoludel oma kodukohast eemale elama satuvad. On igati tervitatav, kui päritolu-riik selliste inimestega sidet hoiab ja neid raskuste tekkimisel aidata püüab. Ka Eesti valitsus on heaks kiitnud rahvuskaaslaste programmi aastateks 2009-2013, et toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Peamised valdkonnad, milles me oma rahvuskaaslastele tuge soovime pakkuda, on haridus, kultuur, teabevahetus, abi usu lise identiteedi säilitamisel, rahvuskaaslaste tagasipöördumisprogrammid.

Eelpool nimetatud kahte eesmärki – vene keele ja kultuuri levitamist maailmas ning väljaspool Venemaad elavate vene pärit oluga inimeste koondamist ühtseks vene diasporaaks – on peetud silmas ka Venemaa välispoliitika .humanitaarse trendi” sõnas tamisel. Paraku põimuvad selles välispo liitilises kontseptsioonis seatud eesmärgid väga ühemõtteliselt Venemaa geopoliitiliste ambitsioonidega. Tänavu mais Venemaa pre sidendi poolt kinnitatud „Vene Föderatsioo ni rahvusliku julgeoleku strateegias 2020. aastani”2 isegi ei üritata varjata seda, et üht seks diasporaaks koondunud kaasmaalastes nähakse Venemaa olulist tööriista oma välis poliitiliste eesmärkide teostamisel.

On tähelepanuväärne, et Venemaa ei kasu ta oma välispoliitilises terminoloogias Nye poolt pakutud terminit „pehme jõud”, vaid räägib selle asemel “humanitaarsest trendist”. Venemaa senist tegevust teades tundub sõna „pehme” tõepoolest kuidagi kohatu ja ega vist Venemaa isegi sellist omadust enda puhul esile tõsta ei soovi.

Venemaa tahab olla ikkagi „deržaava” – suur ja võimas -, „pehmus” on aga nõrkuse tun nus. Väga iseloomulikud on näiteks fondi Russki Mir poolt välja kuulutatud avaliku loovkonkursi teemad Venemaa 21. sajandi arengusuundade väljapakkumiseks. Kon kursi üldnimetus on „Deržaava 2009″ ja sel le kolm alamkategooriat kannavad nimetusi „Velikaja deržaava”, .Jedinaja deržaava” ja „Russki mir”.

Et analüüsida põhjalikumalt Venemaa välis poliitilisse relvastusse võetud .humanitaar set trendi”, viisid selle „trendi” adressaadiks oleva kuue riigi mõttekojad läbi võrdleva analüüsi, mille põhjal väl ja antud kogumikku „The „Humanitarin Dimension” of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic Sta tes” („Vene välispoliitika „humanitaardimensioon” Gruusia, Moldova, Ukrai na ja Balti riikide suhtes”) eelmisel nädalal esimest korda Chi§inäus esitleti. Projekti valmimist toetasid National Endowment for Democracy, Kon rad Adenaueri Fond ja Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programm. Projekti koordinaatoriks oli Läti sõltumatu mõttekoda Centre for East European Policy Studies, Eesti poolelt osales projektis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Kogu artiklit saab lugeda Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kodulehel!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.

«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.

Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.

Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.

Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».

Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».

Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.

Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist – Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Allikas:

Postimees



RKK esitleb kogumikku “The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus esitleb reedel 20. novembril kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koos partneritega Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast ja Georgiast esitleb reedel, 20. novembril, kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

FRONTEsitletav kogumik teeb esimese katse analüüsida nn. „humanitaarset trendi“ Venemaa välispoliitikas ning selle elluviimist uuringuprojektis osalenud kuue riigi näitel.

Uuringu läbiviimist ja kogumiku koostamist koordineeris Centre for East European Policy Studies (Läti), selles osalesid Centre for Geopolitical Studies (Leedu), School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraina), Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), International Center for Geopolitical Studies (Georgia) ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (Eesti).

Uuringu valmimist toetasid National Endowment for Democracy (USA), Avatud Eesti Fond ja Konrad Adenaueri Fond Lätis.

Täpsem info on saadaval RKK kodulehel!