Tõmošenko loobus kohtuasja jätkamisest valimistulemuste üle

Tõmošenko oli kohtusse kaevanud keskvalimiskomisjoni, kes kuulutas valimiste võitjaks Viktor Janukovitši.

Foto: tymoshenko.ua
Foto: tymoshenko.ua

Ukraina peaminister Julia Tõmošenko loobus kohtuasja jätkamisest presidendivalimiste tulemuste üle.

Ukraina kõrgem administratiivkohus alustas Tõmošenko keskvalimiskomisjoni vastu esitatud kaebuse arutamist eile, kuid täna teatas Tõmošenko, et loobub, kuna selle jätkamine poleks mõistlik, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tõmošenko kaebas kohtusse keskvalimiskomisjoni, kes kuulutas valimiste võitjaks Viktor Janukovitši.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR Uudised



Janukovitš: Ukrainast saab sild ida ja lääne vahel

Ukraina presidendivalimised võitnud Viktor Janukovitš avaldas artikli Wall Street Journalis, milles lubab, et Ukrainast saab sild ida ja lääne vahel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ukraina presidendivalimised võitnud Viktor Janukovitš avaldas artikli Wall Street Journalis, milles lubab, et Ukrainast saab sild ida ja lääne vahel.

Janukovitši sõnul saab Ukraina kasu lõigata Euroopa identiteedist ja kultuurilistest ning majanduslikest sidemetest Venemaaga, vahendasid ERRi raadiouudised välisagentuure.

Janukovitš rõhutab ilmselt rohkem siseriiklikule lugejaskonnale mõeldud artiklis, et Ukraina presidendivalimiste demokraatlikust on tunnistanud ka Lääneriikide vaatlejad ja tema eesmärk on tuua riik välja poliitilisest segadusest, mis on ka riigi arengut viimaste aastate jooksul takistanud

Loe edasi ERR-ist!

Janukonitši artikkel Wall Street Journalis.

Allikas:

ERR Uudised



Viktor Janukovitši Ukraina

Viktor Janukovitš on ilmselt Ukraina järgmine president. Lõplikke hääli veel loetakse. Ja siis loetakse veel üle. Aga nimetada Janukovitši 2%-list võitu Julia Timošenko ees „napiks“ oleks kentsakas, sest jutt käib mitmesajast tuhandest häälest.

Merle Maigre

08.02.2010

Viktor Janukovitš on ilmselt Ukraina järgmine president. Lõplikke hääli veel loetakse. Ja siis loetakse veel üle. Aga nimetada Janukovitši 2%-list võitu Julia Timošenko ees „napiks“ oleks kentsakas, sest jutt käib mitmesajast tuhandest häälest.

Foto: NATO
Foto: NATO

Mis saab edasi? Janukovitši enda sõnul on nüüd „oranž košmaar läbi“. Ukrainat ootab helesinine homne. Algab stagnatsiooniajastu, nendivad pessimistid nukralt. Visandan kiire ülevaate sellest, mida Viktor Janukovitšilt lõppenud valimiskampaania ja 2006-2007 peaministri töö põhjal oodata võib.

Sisepoliitika keerleb selle ümber, kuidas jagada võimu presidendi-parlamendi ja kabineti vahel. Kõige tõenäolisem on, et Janukovitš ja tema Regioonide partei moodustab praeguse parlamendi raames uue koalitsiooni. Uus Janukovitši valitsus võiks koosneda Regioonidest, kommunistidest, valimisbloki NUNS ehk Meie Ukrainat-Rahva Omakaitse mõnest rühmitusest ning spiiker Litvini blokist.

450-liikmelises Ukraina ülemraadas on Regioonidel praegu 175 saadikut, Kommunistlikul parteil – 27, NUNS-il – 72 ja Litvini blokil 20 saadikut. Et kommunistid juba niikuinii Regioonidega ühte sammu astuvad, peaks Janukovitši partei enamuse moodustamiseks enda poole võitma veel vähemalt 24 rahvaesindajat. Ja kui Janukovitš tahab võimu kindlustada, siis soovitavalt rohkemgi.

Eeldusel, et Regioonide suursponsoril Rinat Ahmetovil raha jätkub, ei tohiks see üleliia keeruline olla. Janukovitš on end alates eile õhtust väga jõuliselt presenteerinud kui valimiste võitjad, ja see annab talle koalitsiooniläbirääkimistel psühholoogilise eelise – ikka on neid, kes tahavad võitjaga ühte leeri kuuluda. Pealegi on Ukraina parlamendis üksjagu hämara maffioosse taustaga eraettevõtjaid, kelle jaoks on eksistentsiaalne valitsuskoalitsiooni kuuluda – poliitiline profiil pole siinjuures oluline.

Riigi tulevikku silmas pidades, oleks uue enamuskoalitsiooni moodustamine praeguses parlamendis parim võimalikest valikutest: jääksid ära uute valimistega seotud lisakulutused ja valitsus võiks tegevust alustada juba aprillis-mais. IMF vabastaks Ukrainale oma 6,3 miljardi dollari suuruse külmutatud abisumma. Lisasumma aitaks Ukraina Keskpangal stabiliseerida grivna-dollari kurssi. Stabiilne fiskaalpoliitika innustaks panku laene väljastama, see omakorda aktiviseeriks majandustegevust ja tooks ehk juurde investeeringuid, mida on madalseisus Ukraina majandusele hädasti vaja. (Investeeringute tase Ukrainasse langes 2009.a 35%). Kõik kokku mõjuks majanduskliimale turgutavalt.

Loe edasi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogist!

Allikas:

blog.icds.ee



Lucas: Lääs mängis Ukraina lõimumise võimaluse maha

Lääne-Euroopa on maha mänginud oranži revolutsiooniga tekkinud võimaluse lõimida Ukraina kiiresti Euroopale olulistesse struktuuridesse, arvab ajakirja Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.


Foto: ERR
Foto: ERR

Lääne-Euroopa on maha mänginud oranži revolutsiooniga tekkinud võimaluse lõimida Ukraina kiiresti Euroopale olulistesse struktuuridesse, arvab ajakirja Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kutsel Tallinnas viibinud Edward Lucas ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et on oodata Lääne-Euroopa ja Ukraina suhete keerulisemaks muutumist.

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-09_AK_ukraina.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Mihkelson: “Janukovitši võit ei tähenda kannapööret”

Nagu mitmed analüütikud ennustasid, kujunes Ukraina presidendivalimiste teine voor väga pingeliseks. Kuna Janukovitši edu Tõmošenko ees on väga väike, siis võib ametlike ja lõplike tulemuste väljakuulutamine võtta tublisti aega.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

8. veebruar 2010

Foto: IRL
Foto: IRL

Nagu mitmed analüütikud ennustasid, kujunes Ukraina presidendivalimiste teine voor väga pingeliseks. Kuna Janukovitši edu Tõmošenko ees on väga väike, siis võib ametlike ja lõplike tulemuste väljakuulutamine võtta tublisti aega. Samas näib, et Oranži revolutsiooni ühel peategelasel ei õnnestu oma unistust täide viia ning Ukraina presidendiks on tõusmas Viktor Janukovitš.

Eesti Päevalehe küsimustele vastates ütlesin, et 2004. aasta Oranž revolutsioon on tänaseks juba ajalooline sündmus, mis mõjutas oluliselt Ukraina sisemisi arenguid. Ennekõike tähendas see sõnavabaduse laiemat lubamist ning vabade valimiste põhimõtte kinnistamist. Paraku jäid nii mitmedki toonased lubadused (eriti korruptsiooni ohjeldamisel) revolutsiooni liidrite tüli tõttu ellu viimata. See võis saada ka saatuslikuks Julia Tõmošenkole, kes on nendel valimistel napilt kaotamas Viktor Janukovitšile. Rahvusvahelised vaatlejad on valimisi tunnustanud ausate ja vabadena, mistõttu tuleb ühel kandidaadil osata ka kaotada. Mis siis, et väga napilt. Ma ei usu, et võidu korral Janukovitš pöörduks tagasi 2004. aasta eelsesse seisu. Ta on ju peaministrina ennast juba näidanud.

Kannapööret ilmselt ei tule. Janukovitši selja taga on arvestatavad ärihuvid, kellele on tähtis säilitada sõltumatus oma turgude otsimisel nii idas kui läänes. Teisalt peab Janukovitš arvestama, et tema võit oli napp ning Kiievi ja Lääne-Ukraina elanikkonnale tuleb ka midagi pakkuda. Ka sisepoliitiline seis on sama kirju, kui enne eilset valimispäeva. Seetõttu on kõige tõenäolisem variant, kus Janukovitš üritab leida tasakaalu Venemaa ja Euroopa vahel. Samas tuleb tal peagi teha otsuseid, mis võivad mõjutada nii tema enda poliitilist karjääri kui Ukraina tulevikku. Üks nendest on Venemaa Musta mere laevastiku saatus pärast 2017. aastat.

Kuid enne lõplike järelduste tegemist ootame ära ametlikud valimistulemused.

Allikad:

Marko Mihkelsoni blogi

Eesti Päevaleht



Uksesuuküsitlused ennustavad Janukovitši nappi võitu

Viktor Janukovitš kogus täna Ukraina presidendivalimiste teises voorus kolm kuni viis protsendipunkti rohkem hääli kui peaminister Julia Tõmošenko, selgub kell 20 avaldatud uksesuuküsitlustest.


Viktor Janukovitš

Viktor Janukovitš kogus täna Ukraina presidendivalimiste teises voorus kolm kuni viis protsendipunkti rohkem hääli kui peaminister Julia Tõmošenko, selgub kell 20 avaldatud uksesuuküsitlustest.

Demokraatlike Algatuste Fondi korraldatud üleriiklik küsitlus ennustab, et Janukovitš kogus 48,7 protsenti ja Tõmošenko 45,5 protsenti häältest. Veel 5,5 protsenti hääletas küsitluse kohaselt mõlema kandidaadi vastu.

Telekanali ICTV uuringu järgi sai Janukovitš 49,8 protsenti, Tõmošenko 45,2 protsenti häältest, viis protsenti valijatest kasutas võimalust mõlema vastu hääletada.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Juri Andruhhovitš: künism on Ukrainas tagasi

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Kuidas te kirjeldaksite praegust Ukraina ühiskonda enne riigile neljanda presidendi valimist, mis toimub homme?

Juri Andruhhovitš2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tundus mulle, et Ukraina astus üle läve, kus me tõestasime, et meil on õigus ennast pidada nüüdisaegseks Euroopa rahvuseks, kes suutis kaitsta oma õigusi, õigust demokraatiale. See oli punkt, kus tundus, et enam ei ole tagasiteed Nõukogude-aegsete standardite juurde. Aga juhtus nii, et need ühiskondlikud, demokraatlikud struktuurid, mis siis Ukrainas loodi, on viie aasta jooksul degradeerunud. Ühiskonna eneseteadvus on kogu selle aja degradeerunud. Jälle ilmusid poliitilised tehnoloogiad, mille kohta ma 2004. aastal arvasin, et nendega on kõik. Siis me ju näitasime Maidanil, et ei saa eirata ühiskonna tahet. Selgus, et aastatega need saavutused kaotati. Ukrainas on tagasi sügav usaldamatus, künism. Ühiskondliku solidaarsuse puudumine on peamine põhjus, miks me oleme tagasi libisemas post-Nõukogude mõjuala suunas. Ja täitsa võimalik, et see ei ole veel lõpp, me võime veel sügavamalt porri vajuda.

Praegu on mul enne presidendivalimiste teist vooru enesetunne hoopis teine kui siis (2004. aasta detsembris – J. P.) enne valimiste teist vooru, sest siis oli mu ees selge valik hea ja halva vahel. Nüüd on minu ees kaks halba valikut (homses teises voorus kandideerivad Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitš – J. P.). Ma ütleks, et see on alatu valik, kui peab kaaluma, kumb kahest halvast on vähem halb.

Loe intervjuud Juri Andruhhovitšiga edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



Ukraina presidendivalimiste teise vooru pääsesid Janukovitš ja Tõmošenko

Kuna kumbki kandidaatidest ei saanud võiduks vajalikku toetust (50 protsenti valijatest pluss üks hääl), toimub kolme nädala pärast ehk 7. veebruaril Janukovitši ja Tõmošenko vahel teine voor.


Foto: www.tymoshenko.ua
Foto: www.tymoshenko.ua

Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus kogusid esimeste lävepakuküsitluste tulemuste kohaselt enim hääli opositsioonijuht Viktor Janukovitš ja peaminister Julia Tõmošenko.

Kuna kumbki kandidaatidest ei saanud võiduks vajalikku toetust (50 protsenti valijatest pluss üks hääl), toimub kolme nädala pärast ehk 7. veebruaril Janukovitši ja Tõmošenko vahel teine voor.

Loe edasi Postimehest!

Ukraina presidendivalimiste tagamaid avab ja kandidaate tutvustab 18. jaanuari “Välisilm”

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 17. jaanuaril: “Kiievis valitseb eluterve künism – rahvas on poliitikutes pettunud””

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko, valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Selle nädala “Välismäärajas” oli kõne all tänased presidendivalimised Ukrainas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised võrdlesid peamiste presidendikandidaatide, Viktor Janukovitši ja Julia Tõmošenko valijaskondade erinevusi piirkonniti ning kandidaatide platvorme. Oluliseks erinevuseks kandidaatide vaadetes peeti suhtumist Ukraina suhetesse Venemaaga, mille paranemist Ukraina rahvas pikkisilmi ootab.

Nenditi ka, et ukrainlased on pettunud praeguses presidendis, Viktor Juštšenkos, ning reformides, mida pärast oranži revolutsiooni rahvale lubati. Saatejuht Kadri Liik leidis, et kuigi  praegune president ei ole suutnud läänelikke reforme läbi viia, näitas Ukraina rahvas juba eelmistel presidendivalimistel küpsust valida riigipead ideoloogia mitte karismaatiliste juhiomaduste järgi.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios NATO kiievi esinduse asejuht Mari Tomingas ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre, saatesse helistas ERR korrespondent Ukrainas, Krister Paris.

17. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Herkel: Ukrainas on jälle valimised

Täna on Ukrainas presidendivalimised. Oranži revolutsiooni aegu käisin kolmel korral vaatlejaks ja kahtedel järjestikustel parlamendivalimistel samuti. Täna olen talvekaunis Eestis ja on justkui kohustus midagi arvata. Meil pole õigust Ukrainast tüdineda.

Väljavõte Andres Herkeli blogist 17.01.2009

Täna on Ukrainas presidendivalimised. Oranži revolutsiooni aegu käisin kolmel korral vaatlejaks ja kahtedel järjestikustel parlamendivalimistel samuti. Täna olen talvekaunis Eestis ja on justkui kohustus midagi arvata. Meil pole õigust Ukrainast tüdineda.

Foto: www.herkel.ee
Foto: www.herkel.ee

Arvamus on lihtne: Ukrainas on tõesti valimised! Teisisõnu: seal ei valitse kontrollitud demokraatia, vaid avatud olukord, mille lõpplahendust ei tea keegi. Jah, suure tõenäosusega tuleb teine voor. Aga kes võidab – ikka ei tea! Mida suudab või kelle kasuks võib oma toetushääled suunata Janukovitši ja Tõmošenko kõrval tähtsuselt kolmandaks kandidaadiks tõusnud Sergei Tigipko? Isegi seda ei osata prognoosida, mis suunas üks või teine kandidaat valimisvõidu korral tegelikult läheb.

Jah, Ukraina demokraatia pole suutnud toota seda kvaliteeti, mida talt oranži revolutsiooni järel oodati. Ta on mõneski valdkonnas lausa ebaõnnestunud. Mõneti on Lääs Ukraina ebaõnnestumistest väsinud. Seevastu suures Vene-mõjulises Donbassis, aga ka Krimmis ja mujalgi püütakse inimestele näidata, millist jama tekitab demokraatia nime kandev korralagedus, püüdlused kahtlase Euroopa suunas, vaenulikust NATO-st kõnelemata.

Aga kõrval on Venemaa oma lihtsa ja selge võimumudeliga, Putini-Medvedevi hoolikalt orkestreeritud duett.

Tegelikult ongi Ukraina valimiste põhiküsimus see, kas demokraatlik mudel suudab end inimeste silmis kõigele vaatamata õigustada. Inimeste pettumus ja poliitikute vead võivad tuua endaga tagasilanguse mitte lihtsalt Venemaa rüppe, vaid Venemaa arengumudelisse. Vasak-kalda Ukraina vaatab itta ja parem-kalda Ukraina vaatab läände. Nõnda on see olnud juba aastasadu. Ja mõlemad elavad halvasti ja saavad aru, et miski on mäda maa juhtimisel.

Me ei tea vastuseid Ukraina demokraatia tuleviku kohta ja ilmselt ei too neid ka tänane valimispäev. Ukraina nõuab suurt kannatust. Ilmselt nõuab Ukraina ka aega.

Putini süsteem on Venemaal tasalülitanud meedia, parlamentaarse demokraatia, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna. Ühes hiljutises ettekandes näitab Levada keskuse teadur Lev Gudkov (loe siit), kuidas see suletus viib järk-järgult kogu ühiskonna, sealhulgas ettevõtluse, teaduse, hariduse ja muude sfääride vääramatu allakäiguni. Vitali Portnikov kirjutab portaalis grani.ru (loe siit), et Ukraina paljukirutud määramatus tagab ühiskonnas reaalse konkurentsi, mis annab väikesegi šansi, et tulevikus saab tekkida areng. Seevastu ettemääratus, kus kõik teavad tulevase presidendi nime juba enne valimiskastide juurde minekut, lõpeb krahhiga.

Kaldun nii Gudkovi kui Portnikovi käsitlusi uskuma. Üks küsimus ootab vastust: millal muutub teooria Ukraina ja Venemaa jaoks kõigile nähtavaks praktikaks?

Andres Herkel on Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis.

Allikas:

Andres Herkeli blogi



Afganistani presidendivalimiste teine voor toimub novembris

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud nii president Hamid Karzai kui ka Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud ei president Hamid Karzai ega Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Hamid Karzai     Foto: www.nato.intHamid Karzai. Foto:www.nato.int

Afganistani valimiskomisjoni pressiesindaja Noor Mohammad Noor ütles, et 20. augustil toimunud valimiste esimeses voorus kogus Hamid Karzai 49,67 protsenti valijate häältest.

Karzai märkis, et teise valimisvooru korraldamine on põhiseaduslik ning tugevdab riigi teed demokraatia suunas.

USA valimisvaatlusorganisatsioon teatas esmaspäeval, et umbes miljon Afganistani valimistel president Hamid Karzai poolt antud häält on pettuste tõttu kehtetud. Ühtekokku tuleb tühistada 1,3 miljonit 20. augusti presidendivalimistel antud häältest.

Karzai peamise rivaali, eksvälisministri Abdullah Abdullah’ toetus kasvas uurimise järel 28 protsendilt 32 protsendile.

Teises ringis võib valimiste ja tulevase valitsuse seaduspärasust tõestada ainult väga kõrge osalusportsent, mis kohalike ekspertide hinnangul antud olukorras on väga ebatõenäoline. „Valimiste esimese vooru ajal toimusid pommitamised, raketirünnakud, kaklused ning 17 maakonnas käis valimas alla 20 protsendi elanikest. Usun, et seekord ei tule valima rohkem kui 5 protsenti hääleõiguslikest kodanikest,“ ütles Kabuli ülikooli politoloogia õppejõud ning raadio Vaba Afganistan kommentaator Wadir Safi.

Allikad:

ERR Uudised

International Relations and Security Network