Aasta arvamusliider – David Vseviov

Postimees nimetas tänasel arvamusliidrite lõunal ka traditsioonilise aasta arvamusliidri, tiitel ja Johann Voldemar Jannseni kuju läks seekord ajaloolane David Vseviovile.


Foto: Toomas Huik
Foto: Toomas Huik

Postimees nimetas tänasel arvamusliidrite lõunal ka traditsioonilise aasta arvamusliidri, tiitel ja Johann Voldemar Jannseni kuju läks seekord ajaloolane David Vseviovile.

«Ta on ajaloolane suure algustähega: uurija, selgitaja ja mõtestaja. Tal on ainulaadne võime leida ja esile tõsta pisiasju, millel on ülisuur tähendus,» ütles Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv tänavust valikut selgitades.

«Seejuures on ta väga hea jutustaja, tõeline oma žanri Andersen, kes suudab lugejat ja kuulajat köita.» Samuti on Korvi sõnul Vseviovi artiklite juures võluv, et ta ei suru oma vaateid bravuuriga peale, vaid saavutab oma eesmärgi, kutsudes kaasa mõtlema, arutlema.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rahvusvahelised organisatsioonid Eestis ja Eesti neis – Ühingu talvekoolis arutlesid õpetajad ja eksperidid

4.-6. jaanuaril Narva-Jõesuusse kogunenud sajakonnas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajal üle Eesti avanes võimalus ekspertidega näost-näkku rääkida sellest, milline on ühe väikese riigi osa rahvusvahelises poliitikas ja kuivõrd omakorda määrab suurorganisatsioonide tegevus Eestis toimuvat.

4.-6. jaanuaril Narva-Jõesuusse kogunenud sajakonnas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajal üle Eesti avanes võimalus ekspertidega näost-näkku rääkida sellest, milline on ühe väikese riigi osa rahvusvahelises poliitikas ja kuivõrd omakorda määrab suurorganisatsioonide tegevus Eestis toimuvat.

eataKolmepäevase talvekooli esimesel päeval kõneles Välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand arengukoostöö vajalikkusest  ning seda ümbritsevatest poliitikatest. Päeva lõpetas ajaloolane Hardo Aasmäe, kes rääkis Eesti rollist Nõukogude Liidu lagunemisel. Integratsiooni teemat puudutades pani Aasmäe kuulajatele südamele, et ei tasu loota integratsooni toimimisse läbi riikliku poliitika, nn rahvaste sõprus tekkib ikkagi inimeste tasemel, ning  saab võimalikuks siis, kui kaks rahvast on üksteisele vastastikku vajalikud.

Teisel päeval tutvustasid õpetajtele NATO ja ÜRO tegevust ja põhimõtteid Riigikogu liige Sven Mikser, ja Välisministeeriumi diplomaadid Oleg Dimitrjev, Anna Tiido ja Priit Turk. Kõneledes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest tõi Anna Tiido välja, et Venemaa näeb kohati Euroopat endiselt eraldi riikidena, mitte ühtse liiduna, kellel on järjest enam sarnased välispoliitika põhimõtted.

Uuest keskkoolide õppekavast ning põhi- ja keskastme lahutamisest rääkis Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar, kes kõneles ka venekeelse hariduse riiklikust rahastamisest ja tõi välja statistika, mis näitas, et vene õppekeelega koolide õpilaste arv väheneb kiiremini, kui eesti koolide oma, millest nähtub, et järjest rohkem vene keelt emakeelena kõnelevaid lapsi läheb esimesest klassist eesti kooli.

Kõigile ettekannetele järgnes võimalus esitada teema kohta küsimusi ning iseenesestmõistetavalt pälvis pedagoogidelt kõige rohkem küsimusi viimane ettekanne.

Juba traditsiooniliseks saanud Eesti NATO Ühingu talvekooli õnnestumisele aitasid kaasa Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Friedrich Ebert Stiftung.

Eesti NATO Ühing



Ühingu talvekoolis arutletakse rahvusvaheliste organisatsioonide rolli üle

NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks käesoleval korral on rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.-6. jaanuar 2010, Narva-Jõesuus.

Eesti NATO Ühing korraldab õpetajate talvekooli, mille teemaks on sel korral rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks. Üritus toimub 4.- 6. jaanuaril 2010 Narva-Jõesuus.

EATA

Seminari eesmärgiks on arutleda Eesti diplomaatia lähiajaloo ja selle õpetamise üle, rääkida välispoliitilistest prioriteetidest ja meie valikutest. Samuti korraldame Euroopa Liidu teemalise simulatsiooni.

Talvekool algab 4. jaanuaril kell 14.00 ja see päev pühendatakse loengutele ning seminaridele. 5. jaanuaril leiab aset simulatsioon. Viimasel päeval teeme kokkuvõtteid ja jagame tunnistusi.

Täpsem programm ilmub hiljemalt 11.detsembril 2009.

Üritusel osalemine on tasuta ning töökeeleks on eesti keel (planeeritud ka tõlge vene keelde). Talvekooli saavad registreeruda eelkõige ajaloo ja ühiskonnaõpetuse  õpetajad (vajadusel ka huvijuhid).

Huvi korral palume pöörduda meie büroosse (seminar@eata.ee).

Eesti NATO Ühing



Õpetajate suvekoolis arutleti erinevate ajalookäsitluste üle

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti.

Eesti NATO Ühing korraldas 19.-20. augustil Viljandis kahepäevase õpetajate tasuta suvekooli teemal „kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus”. Integratsiooni teemalistel päevadel osales 70 eesti ja vene kooli õpetajat (ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja riigikaitse) üle Eesti. Lektoriteks olid integratsiooni- ajaloo ning välispoliitika spetsialistid, kellest tuntumad on Marina Kaljurand, Harri Tiido, David Vseviov, Heido Vitsur, Viktoria Ladõnskaja, Kadri Simson ja Mart Laar. 

Suvekoolis keskenduti kahe päeva jooksul vene kultuuriruumi erinevale ajalookäsitlusele koolides. Eesti Nato Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on integratsiooni toimimine kahetimõistetav. Õpetajad kasvatavad järgmist põlvkonda ning kujundavad tulevaste koolilõpetajate suhtumist oma koduriiki. Ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjuseks on tihti asjaolu, et eesti koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad on saanud hariduse Eestis, ent siinsete vene koolide õpetajad hoopis Venemaal. Vene koolide õpetajad saavad tihti informatsiooni kanalitest, mille ajalookäsitlus võib olla kallutatud. Selle harjumuse murdmine oli üks seminari eesmärke. Eesti NATO Ühing üritab kõigi eestimaalastel seas süvendada ühtset arusaama Eesti elust ja ühiskonnast.

ERR-i videolõiku õpetajate suvekoolist saab vaadata siin.

Seoses Molotov-Rippendropi pakti aastapäevaga 23. augustil ning Tallinna okupeerimise aastapäevaga 22. septembril on sel sügisel ajaloo erinevate tõlgenduste üle käimas tõsised arutelud. 17 septembril pidas Tartu Ülikoolis loengu tuntud poola ajaloolane, Poola Teaduste Akadeemia teadlane dr Marek Kornat, kes räägib Poola välispoliitikast ning Molotovi-Ribbentropi paktist. Loeng pühendati II maailmasõja alguse 70. aastapäevale ning otsib vastust küsimusele, kas 1939. aasta augustitragöödiat oleks saanud vältida.

 

Eesti Välispoliitika Instituut korraldas 17.-18. septembril 2009 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Aus ajalugu – alus demokraatiale”, mis tähistas 20 aasta möödumist Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamisest Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi poolt. Konverentsil osalesid ajaloolased, poliitikateadlased, kooliõpetajad 1989. a sündmustes osalenud.

Konverentsil vaadeldi suhet ajaloosse kui demokratiseerumisprotsesside tunnust ning ajaloo tajumise mõju riikidevahelistele suhetele, meenutades võtmetähtsusega episoodi NSVL avalikustamisperioodist, mil ausa hinnangu andmine Molotov-Ribbentropi paktile osutus väljakutseks Venemaa tärkavale demokraatiale.

ERR-i videot konverentsil toimunust saab vaadata siin.

Ajaloo ümberkirjutamise teemal on viimastel nädalatel sõna võtnud ka ajaloolane David Vseviov  Eesti Päevalehes ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Postimehes .

 

 

Allikad:

Eesti Välispoliitika Instituut

ERR

Kokkuvõtte allikatest tegi Eesti NATO Ühing