Michito Tsuruoka: NATO peab otsustama, mida Aasiaga peale hakata

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest?

Foto: NATO
Foto: NATO

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest? Jaapani kaitsepoliitika asjatundja Michito Tsuruoka käsitleb asju Aasia vaatevinklist.

Viimastel aastatel on NATO suhted riikidega väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda kiirelt arenenud. Asjade käiku on veelgi õhutanud koostöö Afganistanis. ISAF-i (rahvusvahelised julgeolekujõud) missioonil osalevad sõduritega Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapur ning Jaapan ja Lõuna-Korea panustavad alliansi tegevusse Afganistanis muude vahenditega.

Neid riike nimetatakse NATO „uuteks partnerriikideks üle maailma“. Kuid miks otsivad need riigid tihedamaid suhteid NATO-ga? Milline partner on NATO nende silmis ja mida NATO-lt Aasias oodatakse?

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Eesti osaleb NATO kriisiohjeõppusel

4.-10. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2009 – Crisis Management Exercise). Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisireguleerimisprotsessi väljaspool Euro-Atlandi piirkonda.

Foto: NATO
Foto: NATO

4.-10. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel (CMX 2009 – Crisis Management Exercise). Õppuse käigus harjutatakse NATO kriisireguleerimisprotsessi väljaspool Euro-Atlandi piirkonda, kus halveneva julgeolekuolukorraga kaasnevad rünnakud ÜRO rahuvalveoperatsiooni vastu, humanitaarkriis, ühe riigi ähvardused oma naabri vastu, regionaalne konflikt ja terrorism. Reaalajas toimuva staabiõppuse stsenaarium on fiktiivne.

CMX on regulaarselt korraldatav NATO kriisiohjeõppus, mille eesmärgiks on harjutada NATO kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Õppuse üks eesmärkidest on ka harjutada konsultatsiooniprotseduure NATO partnerriikide ja õppusele kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonidega. CMX 2009-l osalevad kõik NATO 28 liikmesriiki ning partnerriikidest Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Soome, Gruusia, Iirimaa, Rootsi, Šveits, Makedoonia ja Ukraina ning Vahemere dialoogi riikidest Iisrael. Lisaks osalevad õppustel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) allorganisatsioonid, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC), Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Õppusega on seotud ligikaudu 2500 inimest.

Eestist on õppusele kaasatud välisministeerium, Eesti esindus NATO juures, kaitseministeerium, kaitsejõudude peastaap, riigikantselei, kaitsepolitseiamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, päästeamet, rahandusministeerium ja justiitsministeerium.

Eesti osaleb CMX õppusel juba neljandat korda (varasemad õppused toimusid 2005, 2006 ja 2008 aastal).

Allikas:

Välisministeerium



Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Foto: Rootsi Kaitsevägi
Foto: Rootsi Kaitsevägi

Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.

Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees