“Välismääraja” 20. juunil: Eesti on küberrünnakute ideaalne sihtmärk

Eilses “Välismäärajas” räägiti möödunud nädalal toimunud küberkaitsekonverentsi valguses Eestit varitsevatest küberohtudest ja võimalikest lahendustest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Eilses “Välismäärajas” räägiti möödunud nädalal toimunud küberkaitsekonverentsi valguses Eestit varitsevatest küberohtudest ja võimalikest lahendustest.

Saatekülalised nentisid, et Eesti on küberkurjategijate jaoks suurepärane sihtmärk, kuna tegemist on väikese, kõrgelt arenenud ja tiheda infrastrukuurivõrgustikuga riik, ning just seetõttu oli 2007. aasta küberüünakute mõju niivõrd suur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Küberkaitsekeskuse teadurid Eneken Tikk ja Rain Ottis ning Riigikogu liige Sven Mikser.

20. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



President Ilves avas küberkonverentsi

President Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

Foto: CCDCOEPresident Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

President Ilvese sõnul on tänaseks kübermaailmas juba aset leidnud tegelikke või ärahoitud agressioonijuhtumeid rahvusriikide vastu „Kui need oleksid toimunud kineetiliste relvadega, oleks NATO seisnud silmitsi vähemalt artikkel 4 või artikkel 5 stsenaariumiga.”

Ent president Ilvese hinnangul puudub meil kontseptsioon, kuidas määratleda agressiooni küberruumis või kuidas see küberruumi jaoks ümber mõtestada; me ei suuda siduda seda selgelt ühegi poliitilise jõuga; meil puudub reageerimisdoktriin, mida rakendada juhul, kui teame, kes agressiooni toime pani; me ei ole tegelenud asümmeetria võimalusega, s.t küsimusega, mida teha siis, kui sõjalise akti paneb toime üksnes väike häkkerite rühm.

„See tähendab, et enne kui saame rääkida küberkaitse ja kübersõja riist- ja tarkvaralisest poolest, peame jõudma kontseptuaalse konsensuseni.”

Arvutiseerimisest ja internetiseerimisest rääkides märkis president Ilves, et kuna oluline infrastruktuur, elektrivõrk ning transpordi- ja mobiiltelefonivõrgud on nii läbipõimunud ja Internetiga seotud, on iga avatud ühiskond haavatav. „Kuivõrd meie kriitilise tähtsusega infrastruktuur on ka riikideülene – vajame ka selle kaitsmisel riikideülest lähenemisviisi. Me peame muutma oma riigiülese arvutitest sõltuva kriitilise infrastruktuuri vastupidavaks, s.t kui mitte läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest,” rõhutas president Ilves.

Küberkonverents toob kokku üle 300 arvutiturbespetsialisti 39-st riigist. Avaliku ja erasektori eksperdid ja teadlased arutavad küberjulgeoleku küsimusi kolmes paralleelses teemavaldkonnas, milleks on strateegia, õigus ja tehnoloogia. Peaesinejate hulgas on tunnustatud krüptograaf Bruce Schneier ja USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway. Küberkonverents ühendab kaks kõrgetasemelist CCD COE poolt 2009. aastal läbiviidud üritust: juunis toimunud kübersõja konverentsi ja septembris toimunud õigus- ja poliitikakonverentsi. Konverents lõpeb reedel, 18. juunil 2010.

Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hariduse, nõustamise, saadud õppetundide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse missiooniks on suurendada NATO, NATO liikmesriikide ja partnerite küberkaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond



Jurist: NATO lepingu artikkel 5 kehtib ka küberohu korral

Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu, kehtib ka küberohu korral, kinnitas NATO Küberkaitsekeskuse õigusnõunik Eneken Tikk.

Foto: ERR
Foto: ERR

Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu, kehtib ka küberohu korral, kinnitas NATO Küberkaitsekeskuse õigusnõunik Eneken Tikk.

“Seda ei ole täna tegelikult ametlikult tõlgendatud, aga päris palju on olnud sellest juttu erinevatel konverentsidel, kokkusaamistel ja töökohtumistel. Ja selge on see, et küberoht on oht, mille vastu võib rakendada artiklit 5, mille puhul riigid tulevad selle tõrjumisel üksteisele appi, rääkis Eneken Tikk ETV saates “Terevisioon”.

Juristi arvates ei ole selle seadustamiseks vaja NATO lepingut täiendada, vaid see sätestatakse kindlasti mingis poliitilises dokumendis või kokkuleppes.

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-27_TR_kyber.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Teadur: Eesti ei ole Vene häkkerite peasihtmärk

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Ottis nentis ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et nimetatud riikidest tulev küberkuritegevuse oht on täiesti reaalne ja see mõjutab ka Eestit, kuid primaarsed sihtmärgid on mujal.

“Primaarne sihtmärk on Vene ja Hiina poolt vaadates USA tööstus, relvatehnoloogia, majandustehnoloogia ja majandus üldiselt,” tõdes Ottis.

Ottise hinnangul on selge, et kui lahvataks järgmine maailmasõda, mängiks selles rolli ka küberrünnak. Samas ei kao kuhugi tankid, ehk küberrünnakud oleks vaid osa kogu tegevusest. Tema sõnul oleks küberrünnakud ilmselt efektiivsed just sõjaaktsiooni alguses, et nõrgestada riigi infrastruktuuri.

Loe edasi ERR Uudistes!

Allikas:

ERR Uudised



Tallinnas algab täna küberkaitseõppus

Täna algab Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses rahvusvaheline küberkaitse õppus «Balti Küberkilp», mille eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Täna algab Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses rahvusvaheline küberkaitse õppus «Balti Küberkilp», mille eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.

«Balti Küberkilbi» korraldajateks on Küberkaitse Kompetentsikeskus ja Rootsi Riiklik Kaitsekolledž (SNDC).

Harjutuse vältel proovivad Lätis, Leedus, Rootsis ja NATO peakorteris (NCIRC-s) asuvad meeskonnad kaitsta virtuaalseid arvutivõrke rünnakute eest. Harjutuse kulgu juhitakse Tallinnast ja Stockholmist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Suurbritannia ajakiri kirjutas Eesti küberrünnakutest

Eesti näide on üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele, kirjutab Briti ajakiri Public Service Review.

Public Service Review

15.02.2010

Web of Defence

Foto: CCDCOE
Foto: CCDCOE

Küberturvalisus on üks neist asjust, mis poliitikuid enam heidutavad. See on väga tehniline valdkond, mida iseloomustab asjatundmatutele arusaamatu žargoon. Ometi on tegu meie rahvusliku julgeoleku seisukohast äärmiselt olulise teemaga ja valitsuse leige suhtumine asjasse on andestamatu.

Küberjulgeolek on meie kõigi, saati siis riigi käekäigu eest vastutavate poliitikute asi. Seda äratundmist on kõige parem õppida Eestis. Külastasin Eestit hiljuti, et tutvuda sealse NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Eesti avalik sektor on suuresti paberivaba juba mitu aastat. Eesti oli ka esimene riik, kus toimusid e-valimised. 2007. aastaks oli internetis tehtavate pangatoimingute osakaal tõusnud 95%ni. See kõik tegi riigi infrastruktuurid haavatavaks. 2007. aastal tabas Eestit ulatuslik küberrünnak, mille käigus rünnati siinseid arvutivõrke kokku 178 eri riigist 85 000 arvuti abil. Kurjategijatel õnnestus halvata pankade ja valitsuse veebilehed. Seega ei maksa imestada, et küberturvalisus on kujunenud Eesti rahvusliku julgeoleku prioriteediks.

Tegelikult on Eesti näide üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele. USAs alustati küberkaitse alast tööd juba George Bushi valitsuse ajal, Obama administratsioon on pühendanud sellele veelgi enam tähelepanu.

Loe originaalaritklit!

Allikas:

Välisministeerium



NATO teadlane: Digitaalne Pearl Harbour on võimalik

NATO Küberkaitsekeskuse teadlane Kenneth Geers rääkis Ekspressi majandusajakirjanikule Toivo Tänavsuule antud intervjuus, et laastavad küberrünnakut infrastruktuuridele on tõenäolised.

NATO Küberkaitsekeskuse teadlane Kenneth Geers rääkis Ekspressi majandusajakirjanikule Toivo Tänavsuule antud intervjuus, et laastavad küberrünnakut infrastruktuuridele on tõenäolised.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Palun nimeta üks peamistest trendidest küberkuritegevuses 2009. aastal

Üks suur trend 2009. aasta küberkuritegevuses on see, et ründajad on muutnud oma strateegiat. Kui enne saadeti vähe ähvardusi paljudele inimestele, siis nüüd saadetakse palju unikaalseid ähvardusi väiksele grupile internetikasutajatele. See tähendab, et küberkuritegevuse sihtgrupi tabamise oskus on paranenud.

Millised on 2009. aasta kõige tõsisemad rünnakud?

Jaanuaris lülitati poliitilise kriisi ajal võrgust välja kogu Kõrgõzstan. Seda tehti läbi Ddos rünnakute riigi kahe suurima internetiteenusepakkuja vastu. Usutakse, et küberkampaaniaga prooviti survestada Kõrgõzstani valitsust, et see kõrvaldaks riigi territooriumilt võõrriikide sõjajõud.

Täispikkuses intervjuud loe Toivo Tänavsuu blogist Tigerprises

Allikas:

Eesti Ekspress



Aaviksoo avas kõrgetasemelise julgeolekukonverentsi küberpaneeli

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Aaviksoo nentis oma sõnavõtus, et iga tehnoloogia ja iga süsteem on ebatäielik ja manipuleeritav. „Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ohud ning nendest teadlik olev ründaja on alati kaitsjatest sammu võrra ees. See seab meie ette keerulise väljakutse,“ sõnas kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on küberruum on tihti vastuoluline – meil on raske aktsepteeritava kindlusastmega teada saada ründaja motivatsiooni, konkreetseid isikuid, mida nad saavutasid ja kas üldse nad midagi soovivad. „Tegelikku motivatsiooni ja tegelikke eesmärke teadmata on raske vahet teha süütul naljal, organiseeritud kuritegevusel või riigi põhiseadusliku korra kukutamise katsel. Väga suures osas laskume rünnakuid profileerides ja analüüsides spekulatsioonide maailma,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Samuti tõstatas Aaviksoo küsimuse, kas küberheidutus on üldse küberrünnete vastu reaalselt saavutatav. „Küberruumi vastuolulisust ja sügavat anonüümsust, pettemanöövreid ja manipulatsiooni võimaldav olemus peaaegu et välistab heidutusmomendi. Reaalne vastumeede poliitika kujundamise seisukohast on siiski küberkaitse – selleks on vaja nii riigisisest koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka riikide vahelist koostööd,“ ütles kaitseminister.

Teiste seas esisid Slovakkia Atlandi Nõukogu poolt korraldataval kahepäevasel konverentsil „New Challenges. Better Capabilities“ ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Economisti kolumnist Edward Lucas ning mitmete NATO liikmesriikide kaitseministrid, Eestit esindas lisaks kaitseministrile paneelides NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse direktor kolonelleitnant Ilmar Tamm.

22. ja 23. oktoobril osales kaitseminister Bratislavas NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutluse all olid NATO operatsioon Afganistanis, NATO transformatsiooni ja reageerimisjõududega ning NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimused.

Bratislava konverentsil osales ka Eesti NATO Ühingu juhatja Victoria Punga.

Allikas:

Kaitseministeerium