Kohtla-Järvel on üleval näitus “NATO 60. Eesti-NATO 5”

Sellest nädalast saab Kohtla järvel vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

Sellest nädalast saab Kohtla järvel vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

NATO ajalugu ja tänapäeva kujutavast foto- ja tekstimaterjalist koosneva näituse eesmärk on tutvustada Eesti rolli NATO-s ning tekitada venekeelse elanikkonna hulgas diskussiooni kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Fotomaterjali ja venekeelse taustinfo abil annab väljapanek ülevaate NATO ajaloost, Eesti teest NATO-sse ja panusest alliansi operatsioonidesse. Näitus koostati möödunud aastal tähistamaks NATO asutamise 60 aastapäeva ja viie aasta möödumist Eesti liitumisest NATO-ga.

Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis aadressiga Tuuslari 22 on näitust võimalik vaadata mai lõpuni, seejärel pannakse näitus üles Jõhvis.

Näituse „NATO 60, Eesti-NATO 5“ on korraldanud Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi ja kindral Laidoneri muuseumiga, materjali on kokku pannud muuseumi direktor Kristjan Luts. Näituse venekeelse versiooni valmimist toetas Kaitseministeerium.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee



Iraagi-teemaline fotonäitus jõudis Kilingi-Nõmmele

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Eile, 4. mail avati Kilingi-Nõmme klubis Iraagi-teemaline fotonäitus Sierra-Tango-Oscar-November-Echo: kutsung Iraagist.

Näitusel saab näha 35 parimat fotot aastatel 2003 kuni 2008 Iraagis teeninud sõduritelt. Näitus on pühendatud Iraagis langenud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile ning kõigile Iraagis võidelnud kaitseväelastele.

“Näitus on olnud üleval vaid pool päeva ja vara on rääkida külastajate arvust. Kindlasti on kahe nädala jooksul kohalikel inimestel hea võimalus rändnäitust külastada,” ütles klubi administraator Galina Rannama. „Hommikul vaatasid näitust Saarde valla ametnikud ja lähiajal on kavas mitme lasteringi üritus, mille osalejad kindlasti näituse ekspositsiooni vaatavad.“

Näitus on Kilingi-Nõmmel avatud 14. maini tööpäeviti kell 12.00-18.00.


Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Tallinnas saab vaadata Tunne Kelami fotonäitust

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (fotol) fotonäitus “Eesti tee vabadusele”.

Foto: IRL
Foto: IRL

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (fotol) fotonäitus “Eesti tee vabadusele”.

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning ka portreed iseseisvumisperioodil olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Näitus “Eesti tee vabadusele” jääb vaadata aprilli keskpaigani.

Allikas:

IRL



Kaitseliidu peastaabis näitus Soome Talvesõjast

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu peastaabis on üleval näitus “70 aastat Soome Talvesõja lõpust”.

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldunud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus „välksõjast“ sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel.

Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn „kohaliku aktsioonina“ vaid Leningradi sõjaväeringkonda, kujunes tegelikult kogu riiki kurnavaks sõjaks, mis sidus suure osa Nõukogude Liidu relvajõududest. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana.

Näituse Talvesõjast Kaitseliidu peastaabis koostas Tanel Lään

Allikas:

Kaitseliit



Riigikogus avati Tartu rahu 90. aastapäevale pühendatud näitus

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigiarhiivi direktor Marge Tiidus ja riigiarhivaar Priit Prisko avasid 25.jaanuaril Riigikogu hoone II korrusel näituse “Tartu rahu 90”.

Foto: Riigikogu
Foto: Riigikogu

Riigiarhiivi esindajate sõnul keskendub näitus eelkõige Rahulepingu elluviimisele. „2. veebruar oli väga märgiline päev uuele Eesti riigile – sõlmiti leping Venemaa ja Eesti riigi vahel,” ütles Ergma. Marge Tiidus märkis, et kõige suurem tunnustus nende tööle on see, kui keegi arhiivimaterjalide vastu huvi tunneb. Mahuliselt on näitusel kõige rohkem eksponeeritud arhiivist pärit dokumentide koopiaid, aga ka fotodokumente.

Näituse koostasid Eeri Kessel ja Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Eesti ja Venemaa rahuleping on suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega leping. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Leping sedastab peale sõjaseisukorra lõpetamise ja Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi. Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Allikas:

Kalev meedia



Okupatsioonide muuseumis avatud näitus Poola lähiminevikust

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avati täna Poola ajaloo näitus “Meil ei ole ühist teed sotsialismi vaenlastega”, mis võtab kokku ka Poola antikommunistide tegevuse aastatel 1947-1989.

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avati täna Poola ajaloo näitus “Meil ei ole ühist teed sotsialismi vaenlastega”, mis võtab kokku ka Poola antikommunistide tegevuse aastatel 1947-1989.

Foto: Eesti Arhitektide Liit
Foto: Eesti Arhitektide Liit

Kahekümne aasta eest toimusid Poolas esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda. Täna Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avatud näitus algab sõja järel Euroopa uue korra paika pannud Jalta konverentsiga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ajaloolane ja Riigikogu liige Mart Laar märkis, et teataval määral saab näitusel näha ka Eesti enda ajalugu, kuigi Poola oma oli üsna erinev. Ta tõi näiteks pidevad rahutused ja väljaastumised, mis lõppkokkuvõttes andsid Poolale rohkem vabadust kui paljudele teistele sotsialistlikele riikidele.

“Samal ajal on Poola sündmused, eriti Solidaarsuse teke, kujunemine ja vastupanu väga tugevalt Eestit mõjutanud, nii et selles mõttes on see kahtlematult osa ka meie ajaloost – kogu see näitus Ja samal ajal võimaldab ta meil paremini mõista, mis Poolas toimus, mis üldjoontes oli väga sarnane sellele, mis toimus ka teistes Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja vallutatud riikides,” rääkis Laar.

Poola suursaadik Eestis Tomasz Chlon tõi muu hulgas näituselt esile paavst Johannes Paulus II, kelle roll 1980. aastal sündinud liikumise Solidaarsus tekkel polnud väike.Suursaadik meenutas 1979. aastat, mil paavst kõneles Varssavi peaväljakul.

“Ta ütles väga olulise lause meie ajaloos, ühe olulisima lause meie ajaloos: “Lase vaimul maa peale laskuda ja anda maailmale uus nägu, sellele maale nägu”. See oli äärmiselt innustav,” meenutas suursaadik.

Näitus jääb avatuks 18. jaanuarini.

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseliit tähistas 91. aastapäeva fotonäitusega.

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas Toompea ja Wismari tänavate nurgal.

Kaitseliidu 91. aastapäevale on pühendatud ka fotonäitus “Sookoll 2009”, mis annab väikese ülevaate 3.-4. oktoobril toimunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva sõjalis-sportlikust jaovõistlusest, mille rasketele ilmastikuoludele vaatamata lõpetas edukalt seitse võistkonda kaheksast. Fotode autorid on lpn Salmar Saar ja n-srs Silver Meres.

Näitus on avatud Kaitseliidu peastaabi majas. Näituse koostas Tanel Lään.

Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.

Allikas:

Kaitseliit