“Välismääraja”: Iisraeli laevakonflikt tekitas doominoefekti regiooni riikide suhetes

Eilses “Välismäärajas” räägiti Israeli ja Gaza laevaintsidendist ja selle kaugeleulatuvatest mõjudest regiooni riikide suhetele.

Kadri LiikEilses “Välismäärajas” räägiti Israeli ja Gaza laevaintsidendist ja selle kaugeleulatuvatest mõjudest regiooni riikide suhetele.

Nenditi, et humanitaarabi kandvate laevade takistamine ja puhkenud konflikt käivitas doominoefekti, tekitades tõsiseid pingeid Iisraeli ja Türgi suhetes, pannes keerulisse olukorda USA ja NATO, ning luues äreva õhkkonna ümbritsevates Araabia maades.  Saatekülalised leidsid, et Euroopa Liit peaks nüüdsest lähemalt jälgima Türgi ühiskonnas toimuvaid trende.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios poliitikaanalüütik Kaarel Kaas ja Riigikogu liige Sven Mikser.

6. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Serdjukov: kopterikandja ostetakse Prantsusmaalt, Hollandist või Hispaaniast

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov loodab, et küsimus Mistral-tüüpi kopterikandja ostmisest Venemaale saab positiivse lahenduse.

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov loodab, et küsimus Mistral-tüüpi kopterikandja ostmisest Venemaale saab positiivse lahenduse.

«On olemas presidendi otsus, et me töötaksime selle küsimuse (kopterikandja ostmise) läbi. Me tegeleme sellega väga tõsiselt. Arvan, et see küsimus saab positiivse lõpplahenduse juhul, kui ei toimu mingid muudatusi, sealhulgas finantseerimise küsimustes,» rääkis minister RIA Novosti vahendusel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Riigikogu arutas Admiral Cowani saatmist NATO jõududesse

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga Admiral Cowan.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Täna esimese lugemise läbinud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



USA laev USS Laboon külastab Tallinna

Homme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).

Homme, 30. aprillil, saabub Tallinnasse USA sõjalaevastiku Arleigh-Burke klassi hävitajate hulka kuuluv USS LABOON (DDG58).

Juhitavaid rakette kandvad hävitajad tegutsevad lennukikandjate lahingugruppide,pealvee-lahingugruppide, ühendatud maa- ja mereväe operatsioonideks valmisolevate üksuste ja täiendusüksuste kaitsmiseks ja toetamiseks. Hävitajad (destroyers – DD) täidavad peamiselt allveelaevatõrje ülesandeid, aga juhitavaid rakette kandvad hävitajad (guided missile destroyers – DDG) on mitmeotstarbelised (allveelaevatõrje, õhutõrje ja pealveetõrje) võitlejad.

Arleigh-Burke klass esindab tänapäevaste hävitajate võime parandanud tehnoloogiliste arenduste parimat osa. 4. juulil 1991 teenistusse võetud Arleigh-Burke (DDG 51) oli tollal võimsaim pealeveesüksus, mis sai oma nime mereväe kõige kuulsamalt hävitajaeskaadri komandörilt ja kolm ametiaega mereväe ülemaks olnud Arleigh Burke’lt.

Vastupidavaks ehitatud DDG 51 klass ühendab endas terasest konstruktsiooni ning palju kahjuennetamise detaile, mis teostati tuginedes Falklandi sõja ajal omandatud kogemustele ning USS STARK’i vastasest rünnakust õpitust. Nagu enamik tänapäevaseid Ameerika Ühendriikide veepealseid lahingüksusi, kasutab DDG51 gaasiturbiini veojõudu. Nagu suurematel TICONDEROGA klassi laevadel, on ka DDG 51 klassi lahingsüsteem ehitatud, toetudes “Aegis” lahingusüsteemile ning SPY-1D mitmeotstarbelisele radarile. Ühendades Aegis’e, vertikaalse raketisüsteemi, arenenud allveelaeva-tõrjesüsteemi, arenenud õhutõrjeraketid, Tomahawk raketid ning unikaalsed ellujäämisvahendid, jätkavad Arleigh Burke klassi juhitavaid rakette kandvad hävitajad revolutsiooni merel.

Tallinnas viibimise ajal löövad USS Labooni meeskonna liikmed kaasa ka 1. mail toimuval “Teeme Ära” talgutöödel Tallinnas.

Vaata ka http://www.laboon.navy.mil/default.aspx

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kuidas uputada Mistrali?

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Prantsuse sõjalaeva Mistrali ähvardav suurus on selle tugevus ja samal ajal ka nõrkus. Laev kannatab teda tabanud hoope paremini kui mõni väiksem ja vanem alus, samas on teda kui sihtmärki lihtsam tabada. Eriti veel siinsetes vetes, kus kõik on lähedal ja peo peal. Mistrali võivad korralikult raputada õige mitut liiki relvad, mille omamiseks ei pea erinevalt laevast endast olema suurriik.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

www.ekspress.ee



Laar: Mistrali müügi suurimad vastased on Venemaal

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Foto: IRL
Foto: IRL

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Samuti pole Laari sõnul siiani teada, mida prantslased tegelikult venelastele Mistrali sildi all müüvad – on see korpus, tehnika või hoopis midagi kolmandat. «Prantslased on omal ajal müünud ka tuumatehnikat Iraanile ja teistele «tublidele» riikidele, ja seega võib öelda, et tegemist on traditsiooni jätkamisega,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Prantsuse ajaleht: Baltimaad on Vene-Prantsuse laevatehingu pärast marus

“Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes,” kirjutas Les Echos.

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes.

AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna.

President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.

Täisartikkel prantsuse keeles!

Allikad:

lesechos.fr

Välisministeerium



The Times: Gruusia laitis Prantsusmaa plaani müüa Venemaale sõjatehnikat

Gruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

MistralGruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

Gruusia seisukohta toetavad Balti riigid. Eesti välisminister Urmas Paet palus Pariisil kaaluda tehingut NATO julgeoleku aspektidest lähtuvalt. Ta ütles, et Moskva on arvanud NATO vaenlaste, mitte sõprade kategooriasse ja Mistrali müük viiks julgeoleku tasakaalu rikkumiseni.

Loe artiklit The Times’ist!

Allikas:

Välisministeerium




NATO: sõjalaevade müük on Prantsusmaa ja Venemaa asi

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale on Prantsusmaa ja Venemaa kahepoolne asi n ing NATO ei pea olema sellesse kaasatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale on Prantsusmaa ja Venemaa kahepoolne asi n ing NATO ei pea olema sellesse kaasatud.

NATO liikmesriik Prantsusmaa peab Venemaaga läbirääkimisi, et müüa viimasele neli Mistral-tüüpi sõjalaeva. NATO peasekretär Rasmussen ütles, et alliansiga seda eelnevalt ei kooskõlastatud ning ei oleks pidanudki, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-03_AK_nato_ja_venemaa.wmv[/videofile]


Allikas: ERR Uudised



Balti merevägede ülemad kohtuvad Tallinnas

Balti riikide merevägede ülemad arutavad täna ja homme Tallinnas Balti miinitõrjeüksuse BALTRON edasist arengut ja koostööd sel aastal Läänemerel korraldatatavatel õppustel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Balti riikide merevägede ülemad arutavad täna ja homme Tallinnas Balti miinitõrjeüksuse BALTRON edasist arengut ja koostööd sel aastal Läänemerel korraldatatavatel õppustel.

Kohtumisel jagavad Eesti ja Läti merevägede esindajad kogemusi teenistusest NATO miinitõrjeüksuses 2009. aastal ning arutavad käeosleva aasta suuremate mereväeõppuste ja operatsioonidega seotud küsimusi.

Koostöös Ameerika Ühendriikidega viiakse 2010. aastal Läänemerel läbi mereväeõppus BALTOPS, millest osa koraldatakse ka Eestis ja Lätis. Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit viiakse sel aastal läbi Leedu vetes.

Kolmapäeval kohtuvad Balti riikide mereväeülemad Saksa mereväe esindajatega, kellega arutatakse koostööd miinitõrje ja koolituse alal.

Balti riikide merevägesid seob pikaajaline koostöö – rahvusvahelisi miinitõrjeoperatsioone korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis, Balti merevägedel on ühine tuukrikool Lätis ja sidekool Eestis. 1999. aastal loodud kolme Balti riigi ühine miinitõrjeeskaader on heaks ettevalmistuseks tööks NATO struktuurides

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Taani sõjalaev uputas piraatide emalaeva

Taani mereväe lipulaev HDMS Absalon uputas üleeile India ookeanil Somaalia ranniku juures piraatide nn emalaeva.

Foto: NATO
Foto: NATO

Taani mereväe lipulaev HDMS Absalon uputas üleeile India ookeanil Somaalia ranniku juures piraatide nn emalaeva.

NATO pressiesindaja Shona Lowe teatel vedasid piraadid selle laevaga rünnakutel kasutatavaid kaatreid, vahendas AP. Piraatide baaslaev pandi põlema ja see uppus pärast seda, kui meeskonnaliikmed oli väiksema laevaga eemale pukseeritud, rääkis Lowe.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaarel Kaas: Gallia jäälõhkuja

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas

Kui tõenäoline on, et Prantsusmaa müüb Venemaale Mistral-klassi dessant- ja staabilaevad, millised on osapoolte huvid ning võimalikud takistused tehingu tõeks saamise teel? Selle üle arutleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

Põhja poolt saabunud iilid koguvad jõudu Rhône’i ja Durance’i jõe orgudes, muutuvad seejärel külmaks ja kuivaks, ühtlaseks tugevaks tuuleks, mis pühib üle Lõuna-Prantsusmaa lauskmaade ja Vahemere ranniku.

Tihtilugu ulatub selle päevi lõõtsuva tuule kiirus 50 kilomeetrini tunnis, mõnikord ka 80–90 kilomeetrini. «Puhub või eeslil kõrvad pea küljest,» lausuvat kohalik kõnekäänd. Vahemerel tekitab see Prantsusmaal mistraaliks kutsutav tuul aga ootamatuid ja tugevaid torme.

Mistraali nimetus viitab läbi provanssaali keele isandale, valitsejale, ülemvõimule. Ning alates mullu augustist võimalikule relvatehingule, mille käigus Venemaa soovib Prantsusmaalt osta ühe kuni neli Mistral-klassi nime kandvat suurt dessant- ja staabilaeva.

Kuid kui mistraal toovat enesega Vahemerel rannikualadele tavaliselt kaasa ka selge ja puhta vee, siis Mistrali-tehingu ümber on vesi olnud jätkuvalt sogane.

Loe edasi!

Allikas:

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus



Eesti osaleks 2010. aasta teises pooles NRF-is mereväe miinijahtijaga

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Foto: kaitseministeerium
Foto: kaitseministeerium

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab Riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Otsuse eelnõu kohaselt kasutataks NATO reageerimisjõudude NRF-15 (NATO Response Force, NRF) koosseisus 2010. aasta 1. juulist kuni vajaduse korral 2011. aasta 30. juunini miinijahtijat „Admiral Cowan“ kuni 45 kaitseväelasega.

NRF-15 mereväekomponenti kuuludes tegutseks „Admiral Cowan“ NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 (Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1) koosseisus. NRF-15 on kuni viiepäevases valmisolekuperioodis selle aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kuna NRF võidakse aktiveerida ka NRF-15 valmidusperioodi lõpul, ulatuks Riigikogu mandaat eelnõu kohaselt kuni 2011. aasta 30. juunini.

Valmisolekuperioodil seilaks “Admiral Cowan” SNMCMG1 koosseisus ja osaleks miinitõrjeoperatsioonide läbiviimises, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele või on 5-päevases valmiduses Eestis. „Admiral Cowani“ osalemine NRF-15 koosseisus läheb lisaks laeva baaskuludele maksma 14,3 miljonit krooni, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi selle aasta eelarves.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on NRF-is osalemisest Eesti kaitseväe jaoks aja jooksul saanud iga-aastane tegevus. „Samas tähendab see rutiin seda, et NATO-l on pidevalt olemas kõrges valmisolekus professionaalsed üksused, mis on oluliseks vahendiks kollektiivse kaitse operatsioonide kiirel käivitamisel,“ selgitas kaitseminister.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, st NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Varem on Eesti NRF-i koosseisus osalenud erinevate mereväe alustega, sõjaväepolitseirühmaga, demineerimismeeskonnaga ning liikumise koordineerimise meeskonnaga. Praegu valmisolekus oleva NRF-14 koosseisu panustavad Eesti, Leedu ja Läti ühise jalaväepataljoniga, mis on Eesti seni suurim panus NATO Reageerimisjõududesse.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Allikas:

Kaitseministeerium



Tiido: Mistral sõjalaeva müük Venemaale ei ole veel kindel

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Tiido ütles Vikerraadio saates “Uudis+”, et Eesti esindus Pariisis kontrollis asjakohast informatsiooni ning selgus, et tegelikult otsustatakse Prantsusmaal selliste tehingute üle kolmes astmes.

Kõigepealt on vastav ministeeriumide vaheline komisjon, kes volitab tootjat potentsiaalse ostjaga kontakti astuma. Seejärel tuleb teine tase, kus antakse volitus lepingut läbirääkida ja kolmas tase on müügiotsuse heakskiitmine.

“Nii et tegelikult on tegemist alles esimese astmega – tootjad on saanud volituse potentsiaalse ostjaga kontakti astuma,” rõhutas Tiido.

Ta märkis, et Eesti on alates eelmise aasta sügisest olnud Prantsusmaaga pidevas kontaktis antud teemal ning väljendanud erinevatel tasanditel ja eri ametkondades oma muret dessantlaeva võimaliku müügitehingu pärast. Tiido sõnul teema käsitlemist kahepoolsetes suhetes Prantsusmaaga jätkatakse ning lähiajal toimub järgmine konsultatsioonidevoor, kus Eesti teema üles tõstatab.

Meedias kõlanud teadet, justkui oleks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy müügitehingule heakskiidu andnud, ei osanud Tiido kommenteerida, kuna Eestil ei ole selle kohta ametlikku infot.

Ta lisas, et Eestile on oluline, et müügiläbirääkimised oleksid läbipaistvad. Eesti tahab teada, millised on lepingu tingimused, milline on üleantav laev, kuidas üldse leping sõlmitakse ning millistes rajoonides seda kasutama hakatakse. Seni on informatsioon olnud vastuoluline.

Asekantsler märkis, et kui laeva müügitehing peaks teoks saama, avaldab see mõju Balti riikide julgeolekule, mis kindlasti väheneb. “Siis tuleb kõigil vastavad meetmed võtta, sealhulgas arvestada antud asja ka NATO kaitseplaneerimises. Nii et kaudselt osaleb ka Prantsusmaa nende järelmite käsitlemisel,” sõnas ta.

Tiido möönis, et laeva müük Venemaale oleks igati seaduslik ja mingeid rahvusvahelisi kokkuleppeid sellega ei rikutaks. “Venemaa ei ole NATO vaenlane, vaid ta on NATO partner, nii et mingit käe ettepanemist põhjendusega, et midagi on juriidiliselt vale – seda ei ole kindlasti võimalik teha.”

Tiido ei osanud öelda, kas praegu on Prantsusmaal võimalik tehingust ära öelda. Ta rõhutas, et tegemist on äriga, kus on mängus väga suured summad ning et Venemaa on võimaliku laevaostu asjus olnud ühenduses veel mõne riigiga.

Allikas:

ERR Uudised



NATO eriüksuslased vabastasid laeva piraatide küüsist

NATO eriüksuslased vabastasid Sloveenia kaubalaeva meeskonna, kelle aluse piraadid Adeni lahes varem olid kaaperdanud.


Foto: NATO
Foto: NATO

NATO eriüksuslased vabastasid Sloveenia kaubalaeva meeskonna, kelle aluse piraadid Adeni lahes varem olid kaaperdanud.

Euroopa Liidu mereoperatsiooni NAVFOR raames ohtlikes Somaalia vetes ja India ookeanis rahvusvahelisi jõude tugevdava Taani mereväe aluse meeskond sai Barbadose lipu all sõitva Sloveenia kaubalaeva Ariella turvaruumi varjunud meeskonnalt hädakõne, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Taani asus koordineerima NATO piraatlusevastast tegevust

Seni missiooni juhtinud Portugal andis Taanile juhtimise üle eile Omaani pealinnas Masquatis.

Foto: www.manw.nato.int
Foto: www.manw.nato.int

Taani võttis üle NATO piraatlusevastase missiooni “Ocean Shield, teatas NATO merelise komponendi ülemjuhatus.

Seni missiooni juhtinud Portugal andis Taanile juhtimise üle eile Omaani pealinnas Masquatis. Missiooni läbi viiva NATO merelise üksuse nr 1. (SNMG1) ülevõtmise tseremoonial ütles Taani Kuningliku Laevastiku komandör Christian Rune, et üle neljakümne aasta tegutsenud NATO mereline üksus sümboliseerib kogu alliansi põhimõtteid – solidaarsust, paindlikust ja aja jooksul muutuvatele nõuetele vastavust.

SNMG 1 juhtriik vahetub igal aastal ning 2010. aasta jooksul koordineerib üksuse tegevust Aadeni lahel operatsiooni “Ocean Shield” raames Taani.

Allikas:

NATO



Leo Kunnas: Gaasitoru: Brežnevi pakike

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest.

Väljavõte Leo Kunnase arvamusloost 7. detsembri Eesti Päevalehes

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest. Kirjutasin hiljuti seaduseparandustest, millega meie idanaaber seadustas relvastatud jõu kasutamise väljaspool Venemaa piire. Pöörasin põhitähelepanu Venemaa kodanike kaitsmisele relvajõul, sest see teema riivab otseselt Eesti rahvuslikke huve.

Ühtlasi sisaldavad need seaduseparandused veel muidki aspekte, mis esmapilgul ei pälvi erilist tähelepanu. Muu hulgas seadustas Venemaa ka oma üksuste kaitsmise väljaspool Venemaad. Gaasitoru kontekstis on oluline mõista, et ka laevad on üksused. Venemaa sõjaline kohalolek Läänemerel ning vajaduse korral selle suurendamine on meie idanaabri vaatepunktist seega täiesti seaduslik ja põhjendatud.

Kogu artiklit saab lugeda 7. detsembri Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Laeva võtsid Mereväebaasis Miinisadamas vastu mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper ning koju saabuvate mereväelaste lähedased.

„Tänan, et täitsite riigi liitlaskohustusi väärikalt,“ ütles mereväekapten Igor Schvede kojusaabunud mereväelastele.

Sakala auks korraldatud rivistusel andis mereväe ülem missioonil osalenud 26 mereväelasele üle NATO kontingendi medalid. 13 mereväelast said kontingendi medali sõle, mis märgib teistkordset osalust NATO missioonil. NATO kontingendi medali said ka kaks Sakalal teeninud ajateenijat.

„Atlandi ületamine näitas, et Eesti Mereväe laevad on võimelised edukalt opereerima ka väljaspool Läänemerd,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna. Pärnu sõnul oli Euroopast Kanada idarannikule sõites ilm soodne, seevastu tagasi tulles oli meeskonnal vaid paar tormivaba päeva.

Sakala oli esimene Eesti sõjalaev ja riigilaevastiku laev, mis ületas Atlandi ookeani mõlemal suunal. NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus külastas Sakala Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki, Hispaania Kuningriiki, Portugali, Kanadat, Ameerika Ühendriike ja Prantsusmaad, ning peatus 12 sadamas: Devonport, Vigo, Ponta Delgada, Halifax, New York, Norfolk, Charleston, Hamilton, El Ferrol, La Coruna ja Cherbourg. Kokku läbiti missiooni kestel ligi 24 tuhat kilomeetrit.

Teisel pool ookeani võttis Sakala osa miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega, samuti Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusest Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Sakala ülesandeks oli koos teiste miinitõrjegrupi alustega laevatee puhastamine miinidest lennukikandja turvalise liikumise tagamiseks. Samuti osales laeva meeskond 11. septembri rünnaku ohvrite mälestustseremoonial ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustel.

Sakala jätkab NRF reageerimisvalmiduses 5. jaanuarini 2010.

Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus ja miinijahtiga Admiral Cowan.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Prantsuse välisminister avaldas toetust Vene laevatehingule

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.


Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias
Foto: Prantsuse suursaatkond Austraalias

Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner avaldas täna toetust oma kodumaa kavale müüa Venemaale Mistrali klassi sõjalaev, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees

«Ma arvan, et see tuleks neile müüa, ettevaatusabinõudega,» ütles ta täna RTLi raadiole.

«Kuid see pole minu otsustada,» lisas Kouchner, selgitades, et valitsuse relvamüügi komisjon kaalub ettepanekut, millest saaks esimene taoline relvatehing Venemaa ja ühe NATO liikmesriigi vahel.

Möödunud nädalal Pariisi külastanud Venemaa peaminister Vladimir Putin sai seal prantslastelt lubaduse, et nad kaaluvad neile laeva müümist. Möödunud nädalal külastas Prantsusmaa seda tüüpi laev ka Peterburi sadamat.

Möödunud nädalal kirjutas Kouchneri pikaajaline kolumnistist sõber Andre Glucksmann ajalehes Le Monde, et on kahetsusväärne, et endisest humanitaarliidrist (Kouchner on muuseas organisatsiooni Piirideta Arstid asutaja – toim) välisminister toetab nüüd relvamüüki Kremlile.

Mistral, mis on Prantsuse laevastiku suuruselt teine alus, kaalub 21 000 tonni ja on 200 meetrit pikk. See alus võib vedada helikoptereid, maabumisaluseid, tanke ja kuni 900 inimest.



Kõuts: Vene-Prantsuse laevatehing suurendaks Eesti julgeolekuriski

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.


Foto: IRL
Foto: IRL

Endine kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis, et Venemaa laevastik on Läänemerel praegugi murettekitavalt võimas ning prantslastelt kaasaegsete aluste hankimine muudaks olukorda Eesti jaoks veelgi kehvemaks.

„Kui me räägime Venemaa sõjalisest võimekusest Läänemerel, siis selle võimsus praegusel hetkel on täiesti küllaldane, et me peaksime olema murelikud,“ rääkis Kõuts Päevaleht Online’ile.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht