Superhäkker: Ma teen ühe riigi vastase kübersõja 600 inimesega 49 mln dollari eest

Ühe riigi vastu tõsise kübersõja algatamine võtab aega kaks aastat ja see maksab ca 49 mln dollarit aastas, ütles Tallinnnas toimuval küberkonflikti konverentsil maailmakuulus häkker Charlie Miller.

Foto: CCDCOEÜhe riigi vastu tõsise kübersõja algatamine võtab aega kaks aastat ja see maksab ca 49 mln dollarit aastas, ütles Tallinnnas toimuval küberkonflikti konverentsil maailmakuulus häkker Charlie Miller.

Charlie Miller on matemaatikas Ph.D kraadi kaitsnud küberturbeekspert, “valge häkker”, kes on töötanud 5 aastat NSA-s ja korduvalt ennast tõestanud. Ta on mitu korda järjest kinni pannud nn häkkerite võistlusi, näiteks häkkinud end sisse Apple´i MacBook Air sülearvutisse alla 2 minutiga ja võtnud Maci arvuti Safari brauseri nõrkust kasutades enda kontrolli alla 10 sekundiga. Seda demonstreeris ta ka Tallinnas kolmapäeval alanud ja reedel lõppeval konverentsil (vt siit), kuhu on kokku tulnud küberturbe eksperdid üle maailma.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Eesti sõlmis NATO-ga küberkaitsealase leppe

23. aprillil 2010. aastal allkirjastatud memorandum annab raamistiku edasisele Eesti ja NATO vahelisele infovahetusele ja konsultatsioonidele küberkaitse valdkonnas.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eesti ja NATO esindajad sõlmisid küberkaitsealase vastastikuse mõistmise memorandumi.

23. aprillil 2010. aastal allkirjastatud memorandum annab raamistiku edasisele Eesti ja NATO vahelisele infovahetusele ja konsultatsioonidele küberkaitse valdkonnas. Samuti käsitleb memorandum NATO küberkaitsealase toetuse osutamist Eestile võimalikus kriisiolukorras.

Memorandumi NATO-poolseks allkirjastajaks oli NATO asepeasekretär Claudio Bisogniero, Eesti poolt allkirjastasid leppe Teabeameti peadirektor Tarmo Türkson ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktor Epp Joab.

Kolm aastat tagasi Eesti vastu suunatud ulatuslikud ja ohtlikud rünnakud olid otsustavaks ajendiks, mis muutsid NATO arusaamist küberohtudest kui üleilmset julgeolekut mõjutavatest teguritest. Eesti edukas tegutsemine rünnakute tõrjumisel ning sellele järgnenud tegevused riikliku küberjulgeoleku strateegia raames on oluliselt mõjutanud ka NATO samme selles valdkonnas.

NATO on töötanud välja küberkaitse poliitika, mille alusel pakub allianss liikmesriikidele tuge küberohtude ennetamisel ja intsidentide ohjamisel. NATO ja liikmesriikide vahel sõlmitavad kahepoolsed lepped täpsustavad küberkaitse alast koostööd ning loovad sellele selgepiirilise aluse.

Allikas:

Kaitseministeerium



United Press International: Küberohtudega tuleb võidelda globaalselt

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis.

2007. aasta aprillis said väikesele Euroopa riigile Eestile osaks tundmatute Vene grupeeringute küberrünnakud, mida nüüd kutsutakse maailma „Esimeseks Kübersõjaks“. Kuigi ükski valitsus polnud selle ründega selgelt seotud, on Eesti arvamusel, et Venemaa kõva kursi pooldajad karistasid Eestit sõjamonumendi ümberpaigutamise ning muude tegude eest, mida peetakse lugupidamatuks käitumiseks arvestades Eesti ajalugu enne NLi kokkuvarisemist 1991. aastal. Üle kolme nädala väldanud internetirünnakud surusid Eesti digitaalsed infrastruktuurid põlvili, mistõttu vajas riik oma arvutiekspertide kiiret mobiliseerumist ja ka abi väljastpoolt.

Kertu Ruus, Eesti suurima majanduslehe Äripäev ajakirjanik, räägib Euroopa Instituudi online ajakirjas: „Kübersõda Eesti vastu annab võimaluse näha potentsiaalset kaost ja kahju, mis saab osaks rünnatavale riigile, kui selle juhid ei oska tulevasi küberrünnakuid ette näha ja nendeks valmistuda. Need sündmused on ka kainestav meeldetuletus karmidest meetoditest, mis tunduvad Venemaal maad võtvat.


Loe originaalartiklit (inglise keeles)!

Allikas:

Välisministeerium



PC WORLD: Eesti kaitseminister: “Küberrünnakud sagenevad!”

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad.

Foto: Eesti suursaatkond Washingtonis
Foto: Eesti suursaatkond Washingtonis

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad. 2007. aastal toimunud intsident juhtus ajal, mil vene rahvuslased tulid tänavatele, et protestida valitsuse otsuse üle nõukogude sõjamonumendi ümberviimisest.

 

Küberrünnaku eesmärk oli õõnestada Eesti valitsuse usaldusväärsust, sõnas Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumil. Eestiga toimunu ning sarnane rünnak, mis ühtis Vene sissetungiga Gruusiasse 2008. aastal „tõi riikliku küberjulgeoleku globaalsesse poliitilisse agendasse,“ ütles Aaviksoo. Keegi pole tõestanud Venemaa valitsuse seost Eesti-vastaste küberrünnakutega, kuid mõnede ekspertide sõnul tundub juhtumil olevat vähemalt Eesti idanaabri vaikiv nõusolek.

„Rahvusliku julgeoleku ohtu kujutavad küberrünnakud ei kuulu enam ulmekirjanduse valdkonda. Küberrünnakud on reaalsus, mis võib ühel päeval tabada veel laiaulatuslikumalt veel suuremaid riike,“ sõnas Aaviksoo. Konverentsil osalejad nõustusid. Ulatuslik terroristide või mõne riigi poolt rahastatud küberrünnak leiab tõenäoliselt aset järgmise kümnendi jooksul, ennustas Jerry Archer, infoturbe eest vastutaja Sallie Mae’s (tudengite õppelaenu finantseeriv ettevõte). „Ma usun, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul tuleb kübersõda, mis kasvab üle tavasõjaks,“ rääkis Archer konverentsi paneeldiskussioonil.

Küberkuritegevusega võitlemisel tuleb teha palju tööd. „Juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks on täna selgelt vähearenenud,“ ütles Aaviksoo. Näiteks Moldova Transnistria piirkond ja ka mõned teised maad, kus küberkuritegevuse järelvalve on nõrk, teevad keeruliseks halbade operaatorite sulgemise.

Loe originaalartiklit (inglise keeles)!

Allikas:

Välisministeerium



Eesti panustab võitlusesse küberkuritegevusega 10 000 eurot

Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel.

Eesti panustab Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase võitluse projekti 156 466 krooniga (10 000 euroga).

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon ainus rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, mille eesmärk on aidata tugevdada üleilmset küberjulgeolekut.

“Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel, samuti toetada konventsiooni põhimõtete üleilmset levikut,” sõnas välisminister Paet.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseminister: küberrünnakud on kogu maailmas kasvav trend

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumit avades, et küberrünnakud on kasvav trend kogu maailmas ja on ainult aja küsimus, millal sarnased rünnakud, mis pandi kahe ja poole aasta eest Eesti vastu, pannakse palju suuremas mahus toime mõne suurema riigi vastu.

Foto: IRL
Foto: IRL

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumit avades, et küberrünnakud on kasvav trend kogu maailmas ja on ainult aja küsimus, millal sarnased rünnakud, mis pandi kahe ja poole aasta eest Eesti vastu, pannakse palju suuremas mahus toime mõne suurema riigi vastu.

„Küberruumis on palju rohkem peidupaiku, kust rünnakud võivad lähtuda, kui füüsilises maailmas,“ selgitas Aaviksoo.

„Lisaks on selge, et juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks, on täna selgelt vähearenenud,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister rõhutas foorumil ka, et võti küberrünnakute ärahoidmiseks kogu maailmas on erasektori ja valitsuste parem koostöö, sest mõlemal on selleks selge huvi olemas. „Enamus IT-infrastruktuuri on kogu maailmas erasektori omanduses, samuti on enamus internetikasutajaid erafirmad ja ettevõtted – seega on just nemad suurimad kahjukannatajad, kui riik peaks langema küberrünnakute ohvriks,“ ütles kaitseminister.

Lisaks esinemisele Stanfordi Ülikoolis kohtus kaitseminister visiidi käigus ka Silicon Valleys tegutsevate Eesti ettevõtjatega, Stanfordi Ülikooli ja San Francisco Ülikooli ning firma Symantec juhtkondadega, kellega arutati arenguid küberjulgeoleku valdkonnas ja võimalikke ühisprojekte.

“Eesti tegevus küberturbe valdkonnas, eriti pärast 2007. aasta aprilliründeid ja NATO kompetentsikeskuse käivitumist, on väga suure rahvusvahelise huvi objektiks. Peame neid võimalusi – ja mitte ainult kaitseministeeriumi eestvedamisel – oluliselt enam ära kasutama. Eesti sugusel väikeriigil on unikaalne võimalus muuta oma tuntus ja suutlikkus küberkaitse valdkonnas ka majanduslikuks ja poliitiliseks kapitaliks, milleks vajame senisest eesmärgipärasemat koostööd erinevate ametkondade ja erasektori vahel,” rõhutas kaitseminister Aaviksoo.

Allikas:

Kaitseministeerium