“Välismääraja” 20. juunil: Eesti on küberrünnakute ideaalne sihtmärk

Eilses “Välismäärajas” räägiti möödunud nädalal toimunud küberkaitsekonverentsi valguses Eestit varitsevatest küberohtudest ja võimalikest lahendustest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Eilses “Välismäärajas” räägiti möödunud nädalal toimunud küberkaitsekonverentsi valguses Eestit varitsevatest küberohtudest ja võimalikest lahendustest.

Saatekülalised nentisid, et Eesti on küberkurjategijate jaoks suurepärane sihtmärk, kuna tegemist on väikese, kõrgelt arenenud ja tiheda infrastrukuurivõrgustikuga riik, ning just seetõttu oli 2007. aasta küberüünakute mõju niivõrd suur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Küberkaitsekeskuse teadurid Eneken Tikk ja Rain Ottis ning Riigikogu liige Sven Mikser.

20. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



President Ilves avas küberkonverentsi

President Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

Foto: CCDCOEPresident Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

President Ilvese sõnul on tänaseks kübermaailmas juba aset leidnud tegelikke või ärahoitud agressioonijuhtumeid rahvusriikide vastu „Kui need oleksid toimunud kineetiliste relvadega, oleks NATO seisnud silmitsi vähemalt artikkel 4 või artikkel 5 stsenaariumiga.”

Ent president Ilvese hinnangul puudub meil kontseptsioon, kuidas määratleda agressiooni küberruumis või kuidas see küberruumi jaoks ümber mõtestada; me ei suuda siduda seda selgelt ühegi poliitilise jõuga; meil puudub reageerimisdoktriin, mida rakendada juhul, kui teame, kes agressiooni toime pani; me ei ole tegelenud asümmeetria võimalusega, s.t küsimusega, mida teha siis, kui sõjalise akti paneb toime üksnes väike häkkerite rühm.

„See tähendab, et enne kui saame rääkida küberkaitse ja kübersõja riist- ja tarkvaralisest poolest, peame jõudma kontseptuaalse konsensuseni.”

Arvutiseerimisest ja internetiseerimisest rääkides märkis president Ilves, et kuna oluline infrastruktuur, elektrivõrk ning transpordi- ja mobiiltelefonivõrgud on nii läbipõimunud ja Internetiga seotud, on iga avatud ühiskond haavatav. „Kuivõrd meie kriitilise tähtsusega infrastruktuur on ka riikideülene – vajame ka selle kaitsmisel riikideülest lähenemisviisi. Me peame muutma oma riigiülese arvutitest sõltuva kriitilise infrastruktuuri vastupidavaks, s.t kui mitte läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest,” rõhutas president Ilves.

Küberkonverents toob kokku üle 300 arvutiturbespetsialisti 39-st riigist. Avaliku ja erasektori eksperdid ja teadlased arutavad küberjulgeoleku küsimusi kolmes paralleelses teemavaldkonnas, milleks on strateegia, õigus ja tehnoloogia. Peaesinejate hulgas on tunnustatud krüptograaf Bruce Schneier ja USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway. Küberkonverents ühendab kaks kõrgetasemelist CCD COE poolt 2009. aastal läbiviidud üritust: juunis toimunud kübersõja konverentsi ja septembris toimunud õigus- ja poliitikakonverentsi. Konverents lõpeb reedel, 18. juunil 2010.

Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hariduse, nõustamise, saadud õppetundide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse missiooniks on suurendada NATO, NATO liikmesriikide ja partnerite küberkaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond



Raportöör Eestile: IT-agentuur eeldab Vene mõju minimeerimist

Eesti peab Venemaa lähedust arvestades tagama, et serverites olevad salajased andmed ei satu idanaabri kätte, kui Eesti soovib saada Euroopa IT-agentuuri asukohamaaks, lausus europarlamendi sakslasest liige ja variraportöör Alexander Alvaro.

Alexander AlvaroEesti peab Venemaa lähedust arvestades tagama, et serverites olevad salajased andmed ei satu idanaabri kätte, kui Eesti soovib saada Euroopa IT-agentuuri asukohamaaks, lausus europarlamendi sakslasest liige ja variraportöör Alexander Alvaro.

Milline on europarlamendi roll IT-agentuuri asukoha valimisel?

Europarlament tavaliselt ei seo end asukoha valimisega, sest traditsiooniliselt on see otsus liikmesriikide teha. Aga kaasotsustajatena saame muidugi seada teatud tingimusi ja sellega asukoha valikut mõjutada. Meie paneme rohkem paika, kuidas see välja näeb, mida see teeb, kui suur on selle eelarve jms.

Kas selle agentuuri loomisel on veel olulisi küsimusi, mis pole otsustatud?

On juba üsna selgelt paigas, mida agentuur tegema hakkab. Sellest saab üks sisejulgeoleku valdkonna olulisemaid agentuure, sest see haldab selle valdkonna kõige tundlikumaid andmebaase. Agentuuri tuuakse

Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem ja Eurodac (andmebaas, kus on salvestatud asüülitaotlejate sõrmejäljed – toim).

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Urmas Paet arutas IT-agentuuri rajamist Euroopa Parlamendi variraportööri Alexander Alvaroga

Välisminister Urmas Paet kohtus täna Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee (LIBE) variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks.

VälisministeeriumVälisminister Urmas Paet kohtus täna Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee (LIBE) variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks.

Paeti sõnul on Eesti seisukoht, et uuest IT-agentuurist peab saama väga tugev kompetentsikeskus sisejulgeolekualaste IT-süsteemide juhtimisel ja arendamisel. „Eesti näeb agentuuri ühe tervikuna keskse juhtimise ja arendustegevuse mõttes, kuid andmekeskusi võib olla mitu. Nende hajutamine on vajalik nii tehniliste kui julgeolekuriskide vähendamiseks,“ ütles Paet.

Lisaks arutasid Paet ja Alvaro Euroopa Ülemkogu 2003. aasta otsust anda edaspidi loodavad agentuurid uutesse liikmesriikidesse, kus agentuure veel ei ole. „Euroopa tasakaalustatud areng on oluline kõigile ja põhimõte asutada rajatavad Euroopa Liidu agentuurid uutesse liikmesriikidesse on oluline kogu Euroopale,“ ütles välisminister Paet.

Paet tutvustas variraportöör Alvarole ka Eesti valmisolekut agentuuri rajamisse panustada. „Lisaks investeerimisvalmidusele konkreetselt agentuuri peakorteri ja andmekaitsekeskuse ehituseks, valmistub Eesti tulevase agentuuri töötajate lastele Euroopa Kooli õppekava pakkumiseks,“ rääkis Paet.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike leidis 2009. aastal, et IT süsteemid vajavad keskset juhtimist ning selleks tuleb asutada IT-agentuur. Oma kandideerimissoovi IT-agentuuri asukohamaaks on esitanud Eesti ja Prantsusmaa.

Allikas:

Välisministeerium



Jurist: NATO lepingu artikkel 5 kehtib ka küberohu korral

Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu, kehtib ka küberohu korral, kinnitas NATO Küberkaitsekeskuse õigusnõunik Eneken Tikk.

Foto: ERR
Foto: ERR

Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu, kehtib ka küberohu korral, kinnitas NATO Küberkaitsekeskuse õigusnõunik Eneken Tikk.

“Seda ei ole täna tegelikult ametlikult tõlgendatud, aga päris palju on olnud sellest juttu erinevatel konverentsidel, kokkusaamistel ja töökohtumistel. Ja selge on see, et küberoht on oht, mille vastu võib rakendada artiklit 5, mille puhul riigid tulevad selle tõrjumisel üksteisele appi, rääkis Eneken Tikk ETV saates “Terevisioon”.

Juristi arvates ei ole selle seadustamiseks vaja NATO lepingut täiendada, vaid see sätestatakse kindlasti mingis poliitilises dokumendis või kokkuleppes.

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-05-27_TR_kyber.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Aaviksoo: kübertargad kiidavad siinset küberkaitsekeskust

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Aaviksoo sõnul kuulub suurem osa andmeside kriitilisest infrastruktuurist erasektorile ning suurem osa internetikasutajatest on eraettevõtted ja üksikisikud, teatas kaitseministeerium. «Nii riiklikud struktuurid kui ka erasektor on ühiselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest küberkeskkonnast, mis saavutatakse läbi kriitilise infrastruktuuri kaitse,» ütles Aaviksoo.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseminister Aaviksoo avas NATO küberkaitse seminari

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna 13. NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna 13. NATO küberkaitseseminari avades, et võti efektiivse küberkaitse tagamiseks peitub era- ja avaliku sektori koostöös.

Aaviksoo sõnul kuulub suurem osa andmeside kriitilisest infrastruktuurist erasektorile ning suurem osa internetikasutajatest on eraettevõtted ja üksikisikud. „Nii riiklikud struktuurid kui ka erasektor on ühiselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest küberkeskkonnast, mis saavutatakse läbi kriitilise infrastruktuuri kaitse,“ ütles Aaviksoo.

Samuti märkis Aaviksoo, et NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel arvestatakse tõsiselt ka küberruumist lähtuvate ohtudega. „Kontseptsiooni väljatöötamist nõustanud tarkade kogu raportis tuuakse positiivse näitena esile ka Tallinnas paiknev NATO küberkaitsekeskus, millel on oluline roll liitlaste küberkaitsealasel väljaõppel ja teadmiste jagamisel,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Küberkaitsekeskuse ja NATO infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna poolt korraldatav NATO 13. küberkaitse seminar toimub 26. kuni 28. maini Tallinnas. Seminaril osaleb kokku umbes 150 küberturbeeksperti allianssi liikmesriikidest, NATO peakorterist ja erasektorist.

Lisainfo küberkaitseseminari kohta:

Liisa Tallinn

Küberkaitsekeskuse pressiesindaja

Tel. 52 58 654

liisa.tallinn@ccdcoe.org

Allikas:

Kaitseministeerium



Teadur: Eesti ei ole Vene häkkerite peasihtmärk

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kuigi Venemaalt, Hiinast ja Ida-Euroopast juhitakse maailma kõige suuremaid ja efektiivsemaid küberkuritegelikke organisatsioone, ei ole Eesti nende jaoks primaarne sihtmärk, kinnitas NATO küberkaitsekeskuse teadur-nõunik Rain Ottis.

Ottis nentis ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et nimetatud riikidest tulev küberkuritegevuse oht on täiesti reaalne ja see mõjutab ka Eestit, kuid primaarsed sihtmärgid on mujal.

“Primaarne sihtmärk on Vene ja Hiina poolt vaadates USA tööstus, relvatehnoloogia, majandustehnoloogia ja majandus üldiselt,” tõdes Ottis.

Ottise hinnangul on selge, et kui lahvataks järgmine maailmasõda, mängiks selles rolli ka küberrünnak. Samas ei kao kuhugi tankid, ehk küberrünnakud oleks vaid osa kogu tegevusest. Tema sõnul oleks küberrünnakud ilmselt efektiivsed just sõjaaktsiooni alguses, et nõrgestada riigi infrastruktuuri.

Loe edasi ERR Uudistes!

Allikas:

ERR Uudised



Aaviksoo: tehnoloogia areneb kiiremini kui teadlikkus tehnoloogia ohtudes

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna rahvusvahelist küberkaitsekonverentsi „Rahvuslik julgeolek piirideta maailmas” avades, et küberohtudega võitlemisel on võtmefaktoriks avaliku ja erasektori toimiv koostöö.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna rahvusvahelist küberkaitsekonverentsi „Rahvuslik julgeolek piirideta maailmas” avades, et küberohtudega võitlemisel on võtmefaktoriks avaliku ja erasektori toimiv koostöö.

Kaitseminister Aaviksoo sõnul oleme tänaseks tehnoloogilise arenguga kaasas käies jõudnud olukorda, kus tehnoloogia areneb kiiremini kui inimeste teadlikkus selle tehnoloogia võimalustest ja ohtudest. Samuti ei suuda riikide seadusandlused ja poliitikad alati ajaga kaasa käia ega anna võimalust küberruumis varitsevatele ohtudele kiirelt ja paindlikult vastu seista.

„Praeguste arengute jätkudes on internet kiiresti kujunemas tööpõlluks küberkurjategijatele ja -sõdalastele ning me peame olema suutelised seda trendi pöörama. Üheks võtmesuunaks küberjulgeoleku tagamisel saab olema võimekus tegeleda nende ohtudega terve ühiskonna tasandil,“ ütles kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on võtmefaktoriks riikide suutlikkus ehitada üles toimuv avaliku ja erasektori koostöö küberohtudega võitlemisel. „Eestis on see koostöö toiminud pea kümme aastat ja tänavu kevadest formaliseerunud rahvusvaheliselt silmapaistva initsiatiivina Küberkaitseliidu näol. Vabatahtliku organisatsioonina koondab Küberkaitseliit neid Eesti tippspetsialiste, kelle jaoks on kübervaldkond igapäevane töö ja praktiline infovahetus. Kaitseliidu kübermalevana ei kanna nad küll relvi, kuid on võimelised arvutite taga kaitsma meie maad ja e-eluviisi,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseminister rõhutas oma kõnes ka küberruumi globaalseid võimalusi koostöös erasektoriga. „Küberjulgeoleku tagamine ja küberkuritegevuse vastase võitlemisega seotud tegevused on selgelt kasvav tööstusharu, kus üle maailma sünnib sadu uusi ettevõtteid ja töökohti. Arvestades Eesti kogemust ja rahvusvahelist tuntust, on küberjulgeoleku valdkonnas selleks suurepärased võimalused ka Eesti olemasolevatele ja tulevastele ettevõtjatele. Traditsiooniliselt heaks näiteks sellest on Skype’ist sündinud arendused. Esile toomist väärib hiljuti krüptograafia alal ilma teinud kodumaiste teadmiste alusel loodud ettevõte GuardTime, kes ilmekalt demonstreeris rahvusvaheliste riskikapitalistide huvi investeerida ligi 100 miljonit krooni Eesti kõrgtehnoloogilisse lahendusse,“ rääkis Aaviksoo.

„Just sellised lahendused, mis lisaks rahvusliku rikkuse tõstmisele ja seeläbi loodavatele töökohtadele arendavad edasi ka globaalset küberkultuuri ja rahvusvahelist koostööd parimate küberturvalisuse praktikate jagamisel, on kokkuvõttes suureks abiks ka teadlikkuse tõstmisele küberohtudest ja riskide maandamise võimalustest infosüsteemides,“ lisas kaitseminister.

Täna ja homme Swissôtelis toimuvat küberkaitsekonverentsi „Rahvuslik julgeolek piirideta maailmas” eesmärgiks on viia kokku erasektori initsiatiiv ja riikide küberjulgeolekuhuvid ning pakkuda lahendusi erinevatele probleemidele küberruumi turvalisuse kaitsel, samuti teadvustada küberohtusid rahvusvahelisele auditooriumile.

Konverentsi korraldab rahvusvaheline konverentsifirma SMI. Konverentsil esinevad teiste ka Kaitseministeeriumi küberkaitsenõunik Heli Tiirma-Klaar, Küberkaitsekeskuse teadur Rain Ottis, samuti mitmete küberjulgeolekuga tegelevate ettevõtete ning liitlasriikide riiklike struktuuride esindajad.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: küberkaitseliit ei ole häkkerite kokku korjamine

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Küberkaitseliidu loomise idee käis välja 2007. aastal akadeemik Ülo Jaaksoo. Praeguseks vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondav Kaitseliidu allüksus juba tegutseb, ütles Aaviksoo ETV saates “Terevisioon”.

Tema sõnul on küberkaitses eelkõige oluline luua suhtusvõrgustik, mis kaitseb küberrünnakute eest igat firmade, organisatsioonide ja kodude arvutit. “Ei saa olla, et kuskil on kindral, kes käisib ja siis hakkavad väed liikuma, vaid pigem tõesti vabatahtlik laiapõhjaline rahva vastupanu,” selgitas minister oma nägemust.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-14_tr_aaviksoo.wmv[/videofile]

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseliidu peastaabis tutvustati Küberkaitseliitu

Täna tutvustasid avalikkusele vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondavat Kaitseliidu allüksust ehk Küberkaitseliitu (KKL) kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ning KL Tartu maleva küberüksikrühma pealik n-ltn Kuido Külm ja KL Tallinna maleva küberüksikrühma pealik Jaan Priisalu

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Täna tutvustasid avalikkusele vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondavat Kaitseliidu allüksust ehk Küberkaitseliitu (KKL) kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ning KL Tartu maleva küberüksikrühma pealik n-ltn Kuido Külm ja KL Tallinna maleva küberüksikrühma pealik Jaan Priisalu.

Kuigi idee Küberkaitseliidu loomiseks pärineb veel enne 2007. aasta aprillisündmusi ja esimesed KKL üksused asutati KL-s juba möödunud aasta alguses, otsustati KKL-i avalikkusele tutvustada alles nüüd. „Tahtsime enne avalikkuse ette tulemist laiapõhjalist toetust KKL-le, tänaseks on see olemas,” põhjendas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

„Teatavasti on Kaitseliit vanem kui Eesti vabariik, sest turvalisus ja julgeolek on midagi, mis alati eelneb riiklusele. Sarnaselt on sündinud ka Küberkaitseliit,” rääkis Aaviksoo ning lisas: „Kodanikuvastupanu toimib mis iganes laadi konfliktis, sealhulgas ka küberkonfliktis suurima heidutusena.”

Tänaseks on Kaitseliidu Tallinna ja Tartu malevate juurde moodustatud tegutsevad küberkaitse üksused, kus iganädalaste kohtumiste raames vahetatakse liikmete vahel kogemusi ning tegeletakse harjutuste korraldamisega.

Küberkaitseliit pakub vabatahtlikele infoturbe asjatundjatele vajalikku koolitust, täiendõpet ja harjutuskeskkonda, mis annab lisaväärtust kanende tööandjatele, kelle spetsialistid omandavad uusi teadmisi ja kogemusi.

Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnul keskendub KKL – nii nagu Kaitseliit tervikuna – tsiviilstruktuuride abistamisele rahu ajal ja toetavate võimekuste loomisele kriisiolukordades tegutsemiseks. „Mul on heameel, et Kaitseliit on muutunud veelgi tugevamaks, professionaalsemaks ja võimekamaks,” toonitas Lumiste.

Lähemat infot KKL-I kohta leiab KL-I koduleheküljelt: http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=395

Allikas:

Kaitseliit



Aaviksoo: Arvuti tavakasutajal on turvalise infoühiskonna tagamisel tähtis roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Loengus, mis kandis pealkirja „Küberrünnakute strateegiline mõju“ keskendus kaitseminister küberohtude tõsiduse selgitamisele ning ettepanekutele, kuidas küberkaitsealast tegevust tõhusamaks muuta.

„Hea meel on tõdeda, et pärast paar aastat tagasi Eestis toimunud tõsiseid küberrünnakuid on mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid hakanud pöörama küberkaitsealasele rahvusvahelisele koostööle palju suuremat tähelepanu,“ rääkis kaitseminister Aaviksoo. „Siiski on veel väga palju teha, et töötada välja hästitoimiv rahvusvaheline küberrünnakuid ennetav ja tõrjuv süsteem, mille järele tulevikus vajadus kindlasti kasvab.”

Kaitseminister rõhutas vajadust leida parim mudel, kuidas valitsusasutused saaksid teha erasektoriga küberkaitsealast koostööd. „Suur osa infrastruktuurist kuulub erasektorile, enamik internetikasutajatest on ettevõtjad ja üksikisikud – laiaulatuslike küberrünnakute korral on just need kõige haavatavamad sihtrühmad,“ rääkis Aaviksoo.

Oma loengus pööras Aaviksoo tähelepanu vajadusele arvuti tavakasutajate senisest paremale harimisele. „Inimfaktoril on turvalise infoühiskonna ülesehitamisel tähtis roll,“ rääkis Aaviksoo. „Arvuti tavakasutajate teadlikkus ning IT-spetsialistide oskused on küberkriiside lahendamisel äärmiselt olulised.“

Londoni kesklinnas asuv Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž on osa Suurbritannia Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy). Kolledži eesmärk on arendada Ühendkuningriigi ning välisriikide ohvitseride ja riigiametnike analüütilisi oskusi kaitse- ja julgeolekuvallas.

Allikas:

Kaitseministeerium



USA endine luureülem: kui praegu algaks kübersõda, kaotaksime kohe

Endine USA mereväe viitseadmiral Michael McConnell, kes teenis ka George W. Bushi juures rahvusliku luure juhina, võrdles kübersõja ohtlikkust Külma Sõja ajal Nõukogude Liidust lähtunud tuumaohuga, kirjutas AFP.

Foto: CCDCOE
Foto: CCDCOE

Endine USA mereväe viitseadmiral Michael McConnell, kes teenis ka George W. Bushi juures rahvusliku luure juhina, võrdles kübersõja ohtlikkust Külma Sõja ajal Nõukogude Liidust lähtunud tuumaohuga, kirjutas AFP.

„Kui astuksime praegu kohe kübersõtta, siis kaotaksime,” ütles McConnell eile küberkuritegevuse teemalisel arutelul USA senatis. „Meie (USA – toim.) oleme kõige haavatavamad, sest meil on kõige rohkem ühendusi ja seega ka kõige rohkem kaotada.”

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Suurbritannia ajakiri kirjutas Eesti küberrünnakutest

Eesti näide on üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele, kirjutab Briti ajakiri Public Service Review.

Public Service Review

15.02.2010

Web of Defence

Foto: CCDCOE
Foto: CCDCOE

Küberturvalisus on üks neist asjust, mis poliitikuid enam heidutavad. See on väga tehniline valdkond, mida iseloomustab asjatundmatutele arusaamatu žargoon. Ometi on tegu meie rahvusliku julgeoleku seisukohast äärmiselt olulise teemaga ja valitsuse leige suhtumine asjasse on andestamatu.

Küberjulgeolek on meie kõigi, saati siis riigi käekäigu eest vastutavate poliitikute asi. Seda äratundmist on kõige parem õppida Eestis. Külastasin Eestit hiljuti, et tutvuda sealse NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Eesti avalik sektor on suuresti paberivaba juba mitu aastat. Eesti oli ka esimene riik, kus toimusid e-valimised. 2007. aastaks oli internetis tehtavate pangatoimingute osakaal tõusnud 95%ni. See kõik tegi riigi infrastruktuurid haavatavaks. 2007. aastal tabas Eestit ulatuslik küberrünnak, mille käigus rünnati siinseid arvutivõrke kokku 178 eri riigist 85 000 arvuti abil. Kurjategijatel õnnestus halvata pankade ja valitsuse veebilehed. Seega ei maksa imestada, et küberturvalisus on kujunenud Eesti rahvusliku julgeoleku prioriteediks.

Tegelikult on Eesti näide üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele. USAs alustati küberkaitse alast tööd juba George Bushi valitsuse ajal, Obama administratsioon on pühendanud sellele veelgi enam tähelepanu.

Loe originaalaritklit!

Allikas:

Välisministeerium



Dr Jamie Shea: Eesti ja Gruusia näited tõestavad, kui halvav on küberrünnakute mõju

Päevavalgele järjest rohkem tõendeid, et riigid korraldavad küberrünnakuid, et testida teiste riikide infosüsteemide vastupidavust või varastada riigisaladusi, ütles NATO poliitikaplaneerimise juht Dr Jamie Shea.

Dr Jamie Shea
Foto: NATO

Aastaid tagasi seostus häkkerite poolt varastatud salajane info tööstusliku või ärilise spionaažiga. Teine kujund, mis seoses küberjulgeolekuga meenub, on kodus istuv teismeline, kes üritab lihtsalt nalja pärast Pentagoni infosüsteemidesse sisse häkkida.

Tänapäeval tuleb päevavalgele järjest rohkem tõendeid, et riigid korraldavad küberrünnakuid, et testida teiste riikide infosüsteemide vastupidavust või varastada riigisaladusi. Eesti ja Gruusia näited tõestavad, kui tugevalt halvavat võimet omavad hästikorraldatud küberrünnakud valitsuse ja erasektori administratiivsüsteemidele.

Kui suur on oht, et meid tabavad küberrünnakud? Kuidas saame neid ära hoida ja kes juhib võitluses häkkerite ja kaitsjate vahel? Milliseid muudatusi rahvusvahelistes seadustes on vaja, et hoida ära küberrünnakuid riigile ja erasektorile?

Vaata Dr Jamie Shea videoloengut küberrünnakute teemal!

Allikas:

NATO



USA: koondugem küberkaitseks

USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.NATO käivitas ühised küberkaitseoperatsioonid pärast seda, kui 2007. aastal Eesti valitsusasutuste veebisaitide pihta sihitud massiivsete rünnakute jäljed Venemaal paiknevate arvutiteni välja viisid.

USA ja tema NATO liitlased näevad pakilist vajadust intensiivseks koostööks küberkaitse vallas ning kavatsevad väidetavalt Hiinast Google’i pihta vallandatud rünnakutest kiiresti õppust võtta.

Foto: http://ccdcoe.org/
Foto: http://ccdcoe.org/

Pentagoni juhtiva küberstrateegi sõnul tuleb liitlastel rajada ühised hoiatussüsteemid, valitsustevahelisi kontakte on tarvis laiendada.

USA asekaitseminister William J. Lynn ütles Financial Timesile, et Ameerika ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks.

Samas hoiatas ta, et nii USA, Suurbritannia kui teised riigid peavad piiriülest koostööd tunduvalt tõhustama, et olla valmis selleks uut liiki sõjapidamiseks, mis riikidevahelistest piiridest sugugi ei hooli.

Loe edasi!


Artikli originaalversioon Financial Times’is!

Allikad:

www.E24.ee

Financial Times



Propaganda trummipõrin – kas kõma kaugest minevikust või lähituleviku ettekuulutaja?

Kommunikatsioonieksperdi Georgi Potšeptsovi nüüd ka eesti keelde tõlgitud raamatud on väga hea lugemisvara neile, kes tahavad mõista Venemaa tegevust. Värskeim neist, „Propaganda trummipõrin” keskendub peamiselt konkreetsete juhtumite analüüsile.


"Propaganda trummipõrin"

Agu Uudelepp nendib, et kommunikatsioonieksperdi Georgi Potšeptsovi nüüd ka eesti keelde tõlgitud raamatud on väga hea lugemisvara neile, kes tahavad mõista Venemaa tegevust. Värskeim neist, „Propaganda trummipõrin” keskendub peamiselt konkreetsete juhtumite analüüsile.

Propaganda on halb. Neis kolmes sõnas peitub suur hulk tavateadmist ja vähemalt sama suur eksitus. Propaganda kui meetodite ja printsiipide kogum ei saa iseenesest olla halb või hea, eetiliste väärtuste skaalal saab mõõta vaid rakendusviise ja eesmärke. Järelikult oleks vaja see lause ümber sõnastada ja täpsem versioon võiks kõlada niimoodi: propaganda on ohtlik.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kert: meie suurim julgeolekurisk on vähene patriotism

Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert soovitas Delfile antud usutluses, et Venemaa mõju ja ambitsioone ei tohi kunagi alahinnata. “Julgeolekurisk Venemaalt ei ole müüt,” kõlas Kerdi enesekindel hoiatus.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert soovitas Delfile antud usutluses, et Venemaa mõju ja ambitsioone ei tohi kunagi alahinnata. “Julgeolekurisk Venemaalt ei ole müüt,” kõlas Kerdi enesekindel hoiatus.

Kas 2009. aastal muutus Eesti julgeolek kindlamaks või mitte?

Arvan, et aastal 2009 meie julgeoleku üldine olukord eriti ei muutunud. Tõsisemaks on olukord muutunud Afganistanis. Vastase tegevuse tõttu on meil olnud kaotusi langenute ja haavatute näol. Eesti üksused on ülesanded oma vastutusalal täitnud eeskujulikult, pälvides kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Eestil on igati põhjust olla uhked meie sõdurite lahinguomaduste üle.

Artikli täisversiooni saab lugeda Delfist!

Allikas:

Delfi



President Ilves arutles BBC-s küberrünnakute üle

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest. President kõneleb Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu ja NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest.

President kõneles Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu, NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses ja Venemaa võimalikust seotusest küberrünnakutega.

Vaata intervjuud!

Allikas:

BBC




Infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Foto: ERR
Foto: ERR

Laulva revolutsiooni ajal olid kõigil – ka väga paljudel siinsetel muulastel – ühised väärtused ja igatsus vaba maa järele. Paraku on Eestis just kodanikuühiskond kujunenud aeglaselt. Oma maad, oma keelt ja kultuuri hindav kodanik on aga parim sõdur rahvusliku identiteedi vastu suunatud infosõjas. Aga paljudel juhtudel ei jõua oht inimeste teadvusesse, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo on veendunud, et infosõda meid ei hävita, kui igal inimesel ja ka riigil on olemas infosõja taktika ja strateegia.

Loe edasi ERRi uudistest!

Konverentsi kõiki ettekandeid saab kuulata ning slaidiesitlusi lugeda siin.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-04_AK_infojulgeolek.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised