Sotsiaalkampaania TÕE SÕNA räägib infosõjast valehäbita

Eesti NATO Ühingus loodud veebilehekülg www.tõesõna.ee kirjeldab interaktiivselt, mis on 21. sajandi infosõda, milleks ja kuidas seda peetakse ja kuidas meist igaühest võib saada infosõdur.

Ajaloolase David Vseviovi ja Kaitsepolitseiameti büroojuhi Harrys Puusepa miniloengutest saab muu hulgas teada, miks on põnev vale usutavam kui igav tõde, kuidas riigid üksteist infoga mõjutavad ja miks ei ole kasulikud idioodid üldsegi rumalad ega kasutud. TÕE SÕNA kodulehekülje artikleid illustreeriva Karl-Erik Talveti kaunid tindijoonistused. Kampaania visuaalse väljanägemise eest hoolitseb loovjuht Joosep Kask. 

 

Kuna teismelised on agarad sotsiaalmeedia kasutajad, siis valmisid kampaania raames ka koomikute Mattias Naani ja Kaarel Nõmmiku stsenaariumite järgi lavastatud sketšid. Nende kaudu tutvustatakse noortele infosõja olemust, põhjusi ja ohte. Sketšide peategelased on teismeliste seas tuntud Eesti suunamudijad.

 

Meie kõigi igapäevane heaolu ja turvalisus algab meie peast ja meeltest. Infosõjas on kõige kaitsetum organ meie aju. Millegipärast arvatakse, et eestlased on inforünnakute ja- mõjutuste suhtes oma sovetiaja kogemuse tõttu immuunsed. See ei ole päris õige. 21. sajandil kasutatakse väga osavalt kognitiivseid ja virtuaalrelvi – telesarjad ja- saated, mängufilmid, kirjandus jne -, mille järjepidev kasutamine on pikaajalise ja mõjusa toimega. Seetõttu andsimegi tõele sõna, sest selle sajandi infosõda on äärmiselt salakaval ja loominguline. Meist igaühest võib pahatahtliku manipulaatori käes saada abitu marionett,” räägib TÕE SÕNA looja ja eestvedaja, Eesti NATO Ühingu sotsiaalmeedia projektijuht Kadri Paas.

 

Uuri rohkem: 

 

Kodulehekülg: www.tõesõna.ee

 

FB: https://www.facebook.com/toesona/

 

Instagram: @toe.sona

 

Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCRfSHZF1uzFucbgb1sRB0TA?view_as=subscriber  

 



Fotod: Võidpüha paraad Viljandis

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Foto: Kaitseväe peastaapEile ella kümnest hommikul hakkas Viljandi Vabaduse väljaku ääres meeleolu looma orkestrimuusika. Samal ajal algas Jaani kirikus Võidupüha jumalateenistus.

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Paraadi rivistaja oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm. Paraadi juhatas Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kell 11.30 tervitas Kaitseliidu üksusi Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President pidas kõne ning saadab maakondadesse teele võidutule.

Eesti NATO liikmelisust rõhutasid paraadi lõppedes üle linna lendavad Poola hävitajad.

Vaata Kaitseväe peastaabi fotosid paraadilt!

Allikas:

Kaitseliit



Tänavune võidupüha paraad marsitakse Viljandis

Kaitseliit korraldab tavapärase võidupüha paraadi tänavu Viljandis, kus 22. ja 23. juunil võib näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ning võtta osa meeleolukast kultuuriprogrammist ja süüa sõdurisuppi.

Foto: Kaitseväe peastaap

  1. Kaitseliit korraldab tavapärase võidupüha paraadi tänavu Viljandis, kus 22. ja 23. juunil võib näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ning võtta osa meeleolukast kultuuriprogrammist ja süüa sõdurisuppi.

  2. 23. juunil on Vabaduse platsil rivis üle 800 inimese. Viljandi kesklinna rivistuvad üles üksused kaitseliidu Sakala, Järva, Põlva, Tartu, Võrumaa ja Valgamaa malevast ning noorkotkad, naiskodukaitsjad, kodutütred, politsei ja piirivalve rühm ja Tallinna maleva noorkaitseliitlaste rühm. Taktsammu hoiavad kaitseliidu ja kaitseväe orkestrid.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Järva malev kutsub osalema admiral Pitka auks korraldataval rattaretkel

Kaitseliidu Järva malev korraldab 5. juunil teist aastat admiral Johan Pitka mälestuseks rattaretke ning istutab tammepuu tema arvatavasse hukkumispaika Alansi külla Harjumaal.

Kaitseliidu Järva malev korraldab 5. juunil teist aastat admiral Johan Pitka mälestuseks rattaretke ning istutab tammepuu tema arvatavasse hukkumispaika Alansi külla Harjumaal.

Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega nii nagu ka juba traditsiooniks saanud veebruarikuise Pitka rahvamatkaga pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele.

Rattaretke start toimub 5. juuni varahommikul kell 7.00 üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad kokku ligemale 50 kilomeetri pikkust rattaretke mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla.

“Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, oleme arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada,” sõnas kapten Pops. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella ühe paiku päeval ning ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajadusel väsinud üles ning aitab võimaluse korral ka järele andnud tehnikat parandada. Tagasi on võimalus sõita nii jalgrattaga kui soovi korral ka Järva maleva transpordiga.

Nii nagu mulluselgi rattaretkel on ka seekord kavas Pitka mälestusmärgi juures istutada kõigi järvamaalaste nimel tammepuu. „Tahaks loota, et kunagi saame öelda. et järvamaalased on kümnete rattaretkede käigus lausa pargi admiral Pitka auks kohale viinud,“ sõnas kapten Pops.

Rattaretkel osalemiseks tuleks end 1. juunini registreerida registreeruda Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 38 49 170

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik . Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. aasta septembris Harjumaal Alansi külas.

Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse, millest sel aastal võttis osa üle 350 osaleja. Eelmisel aastal toimunud esimesest rattaretkest võttis vaatamata tõeliselt keerulistele ilmastikuoludele osa paarkümmend ratturit.

Täpsem info:

Kapten Vello Pops

KL Järva maleva staabiülem

5342 7256

Allikas:

Kaitseliit



Aaviksoo: Utsali lasketiirude küsimus tuleb lahendada

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.

Ühtlasi kohtus minister Keskonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Puurmani vallavalitsuse esindajatega, kes on seotud laskeharjutustele lubade andmisega.

Kohtumise käigus külastati Utsali 400- ja 200-meetri lasketiirusid, arutati üleskerkinud omandi, kasutuse ja keskkonnamõju küsimusi ning omavahelise koostöö probleeme. Ühiselt tõdeti, et lasketiirude õiguslik staatus on tänaseni seaduslikul alusel lõpuni reguleerimata, mis on peamiseks lahkhelide ajendiks. Samas tunnustati vastastikku pikaajalist teineteisemõistmisel põhinenud koostööd ja avaldati lootust, et lahenduseta õiguslikud küsimused saavad kiireimas korras lahenduse.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul veendus ta lasketiirusid külastades, et vastavuses senise kokkuleppega pole Kaitseliit viimase aasta jooksul vaidlusalust 400 meetri ala laskeharjutusteks kasutanud ning meedias avaldatud piltidel olevad kaevikud on tegelikkuses pärit 2002. aastast.

„Lasketiirud tuleb seadustada. Kui me suutsime koos keskkonnaministriga lahendada aastakümneid vindunud kaitseväe harjutusväljade probleemi, ei tohi ka Kaitseliidu puhul asi enam venima jääda. Olen rahul, et alates sellest hetkest, kui koos Keskonnaametiga teadvustati küsimus lasketiirudele seadusliku aluse tekitamise vajalikkusest läbi keskkonnamõjude hindamise, pole vaidlusaluses 400-meetrises lasketiirus laskmisi toimunud ning tänaseks on leitud alus ühiseks edasiliikumiseks,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Katseliidu Jõgeva maleva pealiku abi Meelis Paaveli sõnul on lasketiirude seadustamine veninud kahetsusväärselt pikale ajale. “Minu maavanemaks oleku ajal alates 1994. aastast oli mitmeid kohtumisi Kaitseministeeriumi ja keskonnaametnikega, eesmärgiga leida kokkulepped endise Utsali polügooni alade kasutamisel nii Kaitseliidu kui looduskaitse huvisid arvestades. Enne lahkumist maavanema ametist 1999.aastal tundus kokkulepe olevat saavutatud – vajalikud dokumendid saadeti ministritele otsustamiseks. Kahjuks jäi siis otsus langetamata ja lasketiirude kasutamine on siiani toimunud ühekordsete lubade ja kokkulepete alusel. Reedene kohtumine Kirnal annab lootust, et arusaamatult pikaks veninud protsess jõuab lõpuks ometi lahenduseni,” ütles Paavel.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et Keskkonnaamet on huvitatud, et läbi keskkonnamõjude igakülgse hindamise leitakse tihedas koostöös Kaitseliiduga lõpuks parim võimalik lahendus Utsali 400 meetrilise lasketiiru asukoha, kasutuskorra ja negatiivsete mõjude leevendusmeetmete osas.

Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Utsali 200 meetrilises lasketiirus võivad Kaitseliidu harjutused vastastikuste kokkulepete alusel jätkuda nagu siiani.

Kaitseliidu laskeharjutusala kasutamisele seadusliku aluse loomine tõusis nädalapäevad tagasi päevakorda, kui 21. aprillil kirjutas Postimees, et Kaitseliit on rajanud vahetult Alam-Pedja kaitseala piirile ebaseadusliku laskeharjutusala.

Utsali laskeharjusala on senimaani kasutatud ajutiste kokkulepete alusel kohaliku omavalitsuse ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.

„Kui Meelis Paavel meenutas samasisulisi arutelusid siinsamas enam kui kümme aastat tagasi ja tõdes kahetsusega, et tänaseni on probleem lahenduseta, siis mina ei taha kümne aasta pärast siia sattudes riigi tegematajätmisi häbeneda,“ lisas kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseliidu Jõgeva Malevale kuuluvad Utsali õppekeskuse kaks lasketiiru (200 m ja 400 m) on ainsad lasketiirud Kaitseväes ja Kaitseliidus, kus kõigile nõuetele vastava väljaõppe korraldamiseks ei ole vaja teha lisainvesteeringuid. Alalist väljaõpet tohib mõlemal laskeharjutusalal hakata korraldama pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on selleks loa andnud.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseväkke on eelmise aasta algusest lisandunud 134 kaadrikaitseväelast

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit esitasid täna kaitseministrile aruande „Sõjalise kaitse arengukavas 2009–2018“ ettenähtud Kaitseväe ja Kaitseliidu komplekteerimist puudutava võimelünga täitmise kohta.

Aruandest ilmneb, et kümneaastases arengukavas sätestatud eesmärgi täitmine kaadrikaitseväelaste arvu suurendamiseks ligi tuhande inimese võrra 4000 kaitseväelaseni 2018. aastaks on olnud plaanipärane ning jätkub samas tempos ka eelseisvatel aastal.

Möödunud aastal suurenes kaadrikaitseväelaste arv 97 inimese võrra, selle aasta esimese kvartali jooksul on lisandunud Eesti Kaitseväkke 37 kaadrikaitseväelast. Alates möödunud aasta algusest kuni tänaseni on Kaitseministeeriumi koosseis seevastu vähenenud 32 ametikoha võrra.

„Sõjalise kaitse arengukava näeb ette riigikaitselise ülesandena tugevdada ja suurendada nii Kaitseväe kui Kaitseliidu isikkoosseisu. See on äärmiselt tähtis tegur turvalisuse loomisel ja esmase iseseisva kaitsevõime tõstmisel. Arvestades Eesti majanduse üldist seisu, on nende töökohtade loomine aga erilise tähendusega, pidades silmas nende paiknemist väljaspool Tallinna ning üle Eesti kõikides maakondades. Tänases kontekstis on uued töökohad vajalikud nii tööhõive kui riigikaitse seisukohalt,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kaitseliidus on põhirõhk vabatahtlike liikmete arvu kasvatamisel. Praegu kuulub organisatsiooni koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega juba enam kui 20 000 aktiivset vabatahtlikku. Nõutava ettevalmistusega instruktorid ja teiste Kaitseliidule vajalike erialade spetsialistid leiavad rakendust projektipõhiste töölepingute alusel.

Kaadrikaitseväelaste arvu tõus on vajalik nii uute sõjaliste võimete väljaarendamiseks, reservüksuste kvaliteetsemaks väljaõpetamiseks kui ka elukutseliste üksuste mehitamiseks, seetõttu peaks kaadrikaitseväelaste arv igal järgneval aastal suurenema keskmiselt umbes 125 inimese võrra. Arengukava kohaselt tuleb suurendada nii Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes koolitatavate ohvitseride kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis koolitatavate allohvitseride arvu.

Aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv, mis on 2500, lähitulevikus pigem kasvab mõõdukalt. Ajateenistuse läbinutest moodustatakse ka edaspidi reservüksused ning nende hulgast värvatakse uusi kaadrikaitseväelasi.

Eesti Kaitseväe sõja-aja koosseis suureneb planeerimisperioodi lõpuks tänaselt 16 000 inimeselt kuni 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused. Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad 2018. aastal keskalluvusega üksused, maaväes mehhaniseeritud jalaväebrigaad, koos kõikide vajalike toetusüksustega, kaitseringkondades moodustatavad reservüksused ning Kaitseliidu üksused. Mereväe ja õhuväe sõja-aja struktuur jääb suures osas sarnaseks nende väeliikide rahuaegse struktuuriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Naiskodukaitse mälestab Siberis hukkunud eelkäijaid

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Igal aastal 24. aprillile kõige lähemal pühapäeval tähistab Naiskodukaitse mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse üle kogu Eesti küünlad Siberis hukkunud naiskodukaitsjate ja laiemalt kõigi terroriohvrite mälestuseks. Kõikjal helisevad kirikukellad ja peetakse mälestusteenistusi.

24. aprill ja sellele lähim pühapäev ei ole Naiskodukaitse mälestuspäevaks valitud juhuslikult. Just 24. aprillil 1942. aastal hukati Siberis Sosva surmalaagris kuus Naiskodukaitse juhtfiguuri: Elfriede Greenfeld, Alice Kuperjanov, Helmi Malla, Salme Noor, Alvine Rüütel ja Ebba Saral. See on üks kindel teadaolev daatum paljudest, mil mindi surma Eesti vabaduse, isamaaliste aadete ja Naiskodukaitse eest. 1927. aastal loodud Naiskodukaitse oli organisatsiooni laialisaatmise hetkel 1940. aasta suvel saanud tõeliseks massiorganisatsiooniks, mis koondas endas umbes 16 000 naist. Kahjuks ootas neist paljusid just Naiskodukaitsesse kuulumise ja eestimeelselt mõtlemise tõttu kannatuste rohke Siberi tee, kust tagasi tulid vaid vähesed.

1991. aastal taasloodud Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse kannab edasi endisaegsete organisatsiooniõdede väärtusi ja vaimu. Naiskodukaitse hoiab elus endisaegseid traditsioone ja mäletab oma ajalugu.. Just seetõttu süttivad nädalavahetusel üle Eesti mälestusküünlad ja helisevad kirikukellad ning naiskodukaitsjad meenutavad oma paljukannatanud eelkäijaid ja tunnevad sisemist uhkust oma kuulumise üle organisatsiooni, mille liikmed ei hüljanud oma vaateid ja tõekspidamisi ka kõige raskematel hetkedel.

Allikas:

Kaitseliit



Aaviksoo: küberkaitseliit ei ole häkkerite kokku korjamine

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Foto: ERR
Foto: ERR

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole vabatahtlikkuse alusel loodud küberkaitseliidu näol tegemist vabatahtlikke häkkerite kokku korjamisega.

Küberkaitseliidu loomise idee käis välja 2007. aastal akadeemik Ülo Jaaksoo. Praeguseks vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondav Kaitseliidu allüksus juba tegutseb, ütles Aaviksoo ETV saates “Terevisioon”.

Tema sõnul on küberkaitses eelkõige oluline luua suhtusvõrgustik, mis kaitseb küberrünnakute eest igat firmade, organisatsioonide ja kodude arvutit. “Ei saa olla, et kuskil on kindral, kes käisib ja siis hakkavad väed liikuma, vaid pigem tõesti vabatahtlik laiapõhjaline rahva vastupanu,” selgitas minister oma nägemust.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-04-14_tr_aaviksoo.wmv[/videofile]

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kaitseliidu peastaabis tutvustati Küberkaitseliitu

Täna tutvustasid avalikkusele vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondavat Kaitseliidu allüksust ehk Küberkaitseliitu (KKL) kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ning KL Tartu maleva küberüksikrühma pealik n-ltn Kuido Külm ja KL Tallinna maleva küberüksikrühma pealik Jaan Priisalu

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Täna tutvustasid avalikkusele vabatahtlikke küberturbe spetsialiste koondavat Kaitseliidu allüksust ehk Küberkaitseliitu (KKL) kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ning KL Tartu maleva küberüksikrühma pealik n-ltn Kuido Külm ja KL Tallinna maleva küberüksikrühma pealik Jaan Priisalu.

Kuigi idee Küberkaitseliidu loomiseks pärineb veel enne 2007. aasta aprillisündmusi ja esimesed KKL üksused asutati KL-s juba möödunud aasta alguses, otsustati KKL-i avalikkusele tutvustada alles nüüd. „Tahtsime enne avalikkuse ette tulemist laiapõhjalist toetust KKL-le, tänaseks on see olemas,” põhjendas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

„Teatavasti on Kaitseliit vanem kui Eesti vabariik, sest turvalisus ja julgeolek on midagi, mis alati eelneb riiklusele. Sarnaselt on sündinud ka Küberkaitseliit,” rääkis Aaviksoo ning lisas: „Kodanikuvastupanu toimib mis iganes laadi konfliktis, sealhulgas ka küberkonfliktis suurima heidutusena.”

Tänaseks on Kaitseliidu Tallinna ja Tartu malevate juurde moodustatud tegutsevad küberkaitse üksused, kus iganädalaste kohtumiste raames vahetatakse liikmete vahel kogemusi ning tegeletakse harjutuste korraldamisega.

Küberkaitseliit pakub vabatahtlikele infoturbe asjatundjatele vajalikku koolitust, täiendõpet ja harjutuskeskkonda, mis annab lisaväärtust kanende tööandjatele, kelle spetsialistid omandavad uusi teadmisi ja kogemusi.

Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnul keskendub KKL – nii nagu Kaitseliit tervikuna – tsiviilstruktuuride abistamisele rahu ajal ja toetavate võimekuste loomisele kriisiolukordades tegutsemiseks. „Mul on heameel, et Kaitseliit on muutunud veelgi tugevamaks, professionaalsemaks ja võimekamaks,” toonitas Lumiste.

Lähemat infot KKL-I kohta leiab KL-I koduleheküljelt: http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=395

Allikas:

Kaitseliit



Pärnumaa õpilased veedavad koolivaheaja riigikaitselaagris

Kolm päeva kestva laagri eesmärgiks on riigikaitseõpetuse läbinud õpilaste teadmiste ja oskuste kontroll ning praktiliste kogemuste omandamine välitingimustes tegutsemisel.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Täna, 23. märtsil algas Pärnumaa maleva poolt korraldatav igakevadine riigikaitseõpilaste välilaager, mis toimub Audru vallas, Potsepal.

Kolm päeva kestva laagri eesmärgiks on riigikaitseõpetuse läbinud õpilaste teadmiste ja oskuste kontroll ning praktiliste kogemuste omandamine välitingimustes tegutsemisel.

Välilaagris on esindatud 8 linna ja maakonna keskharidust andvat õppeasutust – Audru Keskkool, Häädemeeste Keskkool, Pärnu Hansagümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Vene Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium ja Sindi Gümnaasium.

Kokku osaleb üritusel ligikaudu 170 kooliõpilast ja pea 20 instruktorit Pärnumaa ning Lääne malevast. Õppelaagrit rahastab Kaitseministeerium.

Allikas:

Kaitseliit



Kaitseliidu peastaabis näitus Soome Talvesõjast

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu peastaabis on üleval näitus “70 aastat Soome Talvesõja lõpust”.

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldunud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus „välksõjast“ sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel.

Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn „kohaliku aktsioonina“ vaid Leningradi sõjaväeringkonda, kujunes tegelikult kogu riiki kurnavaks sõjaks, mis sidus suure osa Nõukogude Liidu relvajõududest. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana.

Näituse Talvesõjast Kaitseliidu peastaabis koostas Tanel Lään

Allikas:

Kaitseliit



Valgamaa ringkonna naiskodukaitsjad on täpsed laskurid

Esmaspäeval, 8. märtsil toimus Jaanikese Jahiseltsi OÜs Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt korraldatud naistepäeva laskevõistlus.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Esmaspäeval, 8. märtsil toimus Jaanikese Jahiseltsi OÜs Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt korraldatud naistepäeva laskevõistlus.

„Naistepäeva laskevõistlus toimub traditsiooniliselt juba neljandat korda,“ ütles Valgamaa maleva Naiskodukaitse instruktor Heili Mets. Tema väitel oli kutsutud laskevõistlusest osa võtma Valgamaa jõustruktuuride võistkonnad.

„Kahel eelmisel aastal osalesid naistepäeva laskevõistlustel ka Läti politsei, Piirivalve ja Valga Laskurklubi naiste võistkonnad, kes paraku sellel korral osaleda ei saanud,“ rääkis Heili Mets, „kuid sellegi poolest kujunes võistlus pingeliseks, sest tulejoonele asusid üksteise järel kuus kolmeliikmelist võistkonda. Juba seegi on kõnekas fakt.“.

Laskmine toimus teenistuspüstolist 25. meetri kaugusel olevasse märklehte. Tulemuste üle peeti arvestust nii võistkonniti kui individuaalselt.

Võistkondlikult tuli võitjaks Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Tõlliste jaoskond koosseisus Oksana Maškovskaja, Viia Kaldam ja Annika Pang. Teise koha saavutas Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna jaoskondade segavõistkond: Tiina Purga, Kirsti Paavel ja Mahta Salumets. Kolmandale auhinnalisele kohale laskis Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Valga jaoskonna võistkond koosseisus Raili Siimann, Maila Samulin ja Sirje Oru.

Individuaalses arvestuses olid võistluse esikolmikus kõik Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna tegevliikmed: esimese koha sai Viia Kaldam Tõlliste jaoskonnast, teiseks tuli Kirsti Paavel Valga jaoskonnast ja kolmandaks Annika Pang Tõlliste jaoskonnast.

Allikas:

Kaitseliit



Kaitseliitlased said rahvusvahelisel laskevõistlusel auhinnalisi kohti

Lõppenud nädalavahetusel Riias Zemessardze poolt läbi viidud rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eestit esindanud Kaitseliidu võistkond meeskondlikus üldarvestuses kolmanda ja riikide arvestuses teise koha.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Lõppenud nädalavahetusel Riias Zemessardze poolt läbi viidud rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eestit esindanud Kaitseliidu võistkond meeskondlikus üldarvestuses kolmanda ja riikide arvestuses teise koha.

Häid kohti saadi ka individuaalarvestuses: sportpüstoli laskmises oli lpn Steve Kümnik kolmas ja mjr Joe Lepp seitsmes ning püstolkuulipilduja laskmises n-ltn Kalvi Abel neljas ja mjr Oleg Vanner kaheksas.

Eestit esindas võistlustel kaks Kaitseliidu võistkonda: Tallinna maleva esindus, kuhu kuulusid n-ltn Kalvi Abel, lpn Steve Kümnik ja lpn Argo Altmäe ning tegevteenistuses olevate kaitseliitlaste võistkond koosseisus: mjr Joe Lepp (Pärnumaa malev), mjr Oleg Vanner (Harju malev) ja kpt Viktor Lillepruun (Tallinna malev)

Riikide arvestuses oli parim Läti esindus Eesti ja Poola ees. Kokku osales võistlustel 123 laskjat viiest riigist (lisaks eelpoolmainitutele Hollandist ja Austriast).

Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze korraldatavaid Oskar Kalpakase nimelisi rahvusvahelisi laskmisvõistlusi viiakse Riias läbi aastast 1993.

Allikas:

Kaitseliit



Taani Kodukaitse tõstab oma sõjalist võimekust

Eestis visiidil viibinud Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jan S. Norgaard tutvustas 23. veebruaril kohtumisel Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ning Kaitseliidu Peastaabi ohvitseridega oma organisatsiooni arengukava lähemateks aastateks.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Eestis visiidil viibinud Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jan S. Norgaard tutvustas 23. veebruaril kohtumisel Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ning Kaitseliidu Peastaabi ohvitseridega oma organisatsiooni arengukava lähemateks aastateks.

Taani Kodukaitse pöörab lähitulevikus enam tähelepanu sõjalise väljaõppe süvendamisele, samuti valmiduse tõstmisele rahvusvahelisteks operatsioonideks ning keskkonnakaitseks.

Vabatahtlikus Taani Kodukaitses on praegu ligi 62 000 liiget, organisatsioon tegutseb regionaalsel põhimittel ja on, nagu ka Kaitseliit Eestis, valmisolekus kõikjal riigis ja kogu aeg. Muude ülesannete seas on Taani Kodukaitse hooleks valvata riigi olulisi infrastruktuuri objekte, võidelda merereostusega ning toetada politseid korrakaitsel.

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste tänas ametist lahkuvat kindral Norgaardi tiheda koostöö ning toetuse eest Kaitseliidule.

Kaitseväe juhataja kindralleitnat Ants Laaneots autasustas Taani Kodukaitse ülemat kindralmajor Jan S.Norgaardi Eesti Kaitseväe Teenetemärgiga.

Allikas:

Kaitseliit



Järvakandis rõhutati Kaitseliidu olulisust

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

“Kindlasti on vaja vastu võtta uueneneud Kaitseliidu seadus, mille ettevalmistamisega me kaitseministeeriumis tegeleme,” lisas minister.

“Kaitseliit on rahvuslik kaitsetahe tegelikkuses ehk siis laiapõhjaline riigikaitse tegudes, mitte sõnades,” lausus Aaviksoo.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas Kaitseliidu ees seisvatest peaülesannetest rääkides kolme aspekti.

Esiteks tõi kaitseväe juhataja välja Kaitseliidu rolli peamise kaitsetahte ja isamaalisuse kasvatajana. “Selles vallas peab töö olema veelgi tõhusam,” toonitas ta. Teiseks lähiaja tähtsaks ülesandeks nimetas ta Kaitseliidu liikmeskonna kasvatamist ning kolmandaks infrastruktuuri ja logistika väljaarendamist.

“Kaitseliit peab jääma oma algsete ülesannete juurde ehk maakaitseväeks või üleriigiliseks turvavaibaks, mis tagab inimestele kõikvõimalikku abi kõikjal üle maa nii rahu-, kriisi- kui sõjaolukorras,” sõnas kindralleitnant.

Kaitseväe juhataja sõnul peitub Kaitseliidu kui organisatsiooni tugevus sõjalise ja seltsilise külje sümbioosis.

“Kaitseliit on tänapäevase lääneliku ja mugava ratsionaalse mõtlemise vaatenurgast midagi erakordset. Aga samas on Kaitseliit Eesti riigi ja rahva jaoks nii loomulik, ilma Kaitseliiduta ei kujuta me ette Eesti riigikaitset ja hästi toimivat Eesti riiki. Tegemist on organisatsiooniga, mis kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja seista oma vabaduse kaitsel,” ütles kindralleitnant Laaneots.

Riigikogu esimees Ene Ergma märkis, et Kaitseliidu taastamine poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus.

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt, keda seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. “Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks,” sõnas ta.

Ergma tõi esile ka Kaitseliidu panuse välismissioonidele. “See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATO-s ja Euroopa Liidus,” märkis ta.

Kaitseliidu Vanematekogu konverentsil esinesid sõnavõttudega lisaks Aaviksoole, Laaneotsale ja Ergmale ka president Arnold Rüütel, Kaitseliidu auliige Enn Tarto, ajaloolane Merike Jürjo, erukolonel Einar Laigna ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed.

Kaitseliidu taasasutamise aastapäeval avati Järvakandi kultuurihalli ees mälestuskivi. Järvakandi rahvas ja külalised said näha Kaitseliidu lippude rivistust, relvade- ja tehnikanäitust ning maitsta sõdurisuppi.

Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. 17. veebruaril 1990. aastal otsustasid 125 Järvakanti kogunenud inimest taastada Kaitseliidu üleriigilise organisatsioonina ning vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri.

Praegu on Kaitseliidul pea 12.000 liiget, koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkastega kuulub Kaitseliitu 20.000 inimest.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_kaitseliit_20.wmv[/videofile]

Allikas:

Kaitseliit



Ergma: Kaitseliidu taastamine oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” ütles Ergma.

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” kõneles Ergma. Riigikogu esimehe arvates oli Kaitseliidule suur väljakutse Eesti kongressi valimiste turvamine ja istungite valve.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Ergma: „Täna tähistame Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Selle aja jooksul on Kaitseliit läbinud pika arengu ja pälvinud rahvalt kõrge usalduse. Vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes on Kaitseliit suurendanud rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Kaitseliitlaste valmisolek riigile raskel ajal appi tulla oli nähtav ka mõned aastad tagasi aprillis.”

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt. Neid inimesi seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. „Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks. Kuid mitte ainult – märkimisväärne on ka kaitseliitlaste panus meie välismissioonidel, mis näitab, et Kaitseliit on midagi enamat – ta moodustab olulise osa maaväe sõjaajastruktuurist. See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATOs ja Euroopa Liidus,” jätkas Ergma.

Riigikogu esimees tänas Kaitseliitu panuse eest meie riigi julgeolekusse: „Tänan inimesi, kes kirjutasid 1990. aasta 17. veebruaril siin, Järvakandis alla „Eesti Kaitseliidu konverentsi otsuse”. Mitmed neist inimestest pole enam meie seas, kuid peame meeles neidki. Soovin kõigile ilusat pidupäeva ja jätkuvat tublit tööd meie riigi ja kodude kaitsel ning noorte kasvatamisel patriootlikus vaimus”.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Kaitseliit: organisatsiooni liikmete arv on optimaalne

Kaitseliidu avalike suhete juhi, major Neeme Brusi sõnul on organisatsiooni liikmeskonna arv optimaalne ning vastab riigi kaitsevajadustele.

Kaitseliidu avalike suhete juhi, major Neeme Brusi sõnul on organisatsiooni liikmeskonna arv optimaalne ning vastab riigi kaitsevajadustele.

Brus ütles ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, et ajad on muutunud ning meie ühiskond on hoopis teine, kui see oli Kaitseliidu loomise ajal 1920. aastal. Siis ulatus selle liikmete arv 120 000-ni. “Me ise arvame, et meie suurus on optimaalne ning võimaldab täita kõiki meie ülesandeid.”

Kaitseliidu avalike suhete juht märkis, et organisatsiooni liikmete arv kasvas 2009. aastal 1000 inimese võrra, mis näitab, et organisatsioon on Eesti elanike jaoks atraktiivne ning nad tahavad anda oma panuse Kaitseliidu heaks.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_TR_kaitseliit.wmv[/videofile]


Allikas:

ERR Uudised



Viimane Eesti luurerühm jõudis Kosovost koju

„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“

Täna pärastlõunal jõudis kodumaale pool aastat Kosovos teeninud luurerühm Estrif-6, mis oli viimane Eesti üksus NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos.

Foto: Kaitseväe peastaap„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“

Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif-6 teenis Põhja-Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus alates eelmise aasta augustist. Poole-aastase missiooni jooksul olid rühma ülesanneteks luurepatrullid ja läbiotsimised ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid 8. veebruaril Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s korraldatud pidulikul lipulangetamistseremoonial Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos ( Kosovo Force, KFOR) alates 1999. aasta novembrist. Mitmeotstarbelised sõjaväepolitseirühmad Estpatrol-1 kuni Estpatrol-14 osalesid Kosovos NATO rahutagamisoperatsioonil Itaalia karabinjeeride juhitud rahvusvahelise eriotstarbelise üksuse koosseisus (Multinational Specialized Unit) koosseisus 1999. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Balti luureeskadronid Baltsqn-7, Baltsqn-10 ja Baltsqn-13 osalesid Taani pataljoni koosseisus missioonidel 2003. aasta märtsist kuni 2006. aasta augustini. Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühmad Estrif-1 kuni Estrif-6 osalesid Kosovos 2007. aasta veebruarist kuni 2010. aasta veebruarini.

Tänaseks on Kosovos teeninud peaaegu 800 Eesti kaitseväelast.

Eesti kaitseväge jääb Kosovosse esindama allohvitser KFORi peakorteris Pristinas.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Kaitseminister Aaviksoo lõpetas Kaitseliidu luurerühma missiooni Kosovos

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Foto: www.nato.int/kfor
Foto: www.nato.int/kfor

„Lõppenud on enam kui kümme aastat kestnud Kosovo missioon, milles Eesti koos teiste liitlastega on andnud väärika panuse andnud julgeoleku tagamisse maailmas, mis kokkuvõttes on võimaldanud oluliselt vähenda välist kohalolekut ja asendada sõjaline toetus kasvavalt tsiviilpanusega,“ ütles kaitseminister Aaviksoo tseremoonial. „Kosovo missioon näitab NATO tegevuse tulemuslikkust ja Eesti tublit kogemust julgeoleku tagajana,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega. Samuti sõid Aaviksoo ja kolonelleitnant Lumiste rühma liikmetega koos lõunat.

Kosovosse NATO juhitud rahutagamisvägede KFOR koosseisu jääb edasi teenima paar Eesti staabiohvitseri. Eesti kaitsevägi osales Kosovo missioonil alates 1999. aasta lõpust.

Täna hommikul kohtus kaitseminister Pristinas KFOR-i ülema Saksa kindralleitnant Markus Bentleriga, kellega arutati julgeolekuolukorda Kosovos.

Täna õhtustavad kaitseminister ja Kaitseliidu ülem KFOR-i peakorteris ja Euroopa Liidu EULEX-missioonis töötavate eestlastega. Homme kohtub Aaviksoo EULEX-i juhtkonnaga ning kohtub Kosovo välisministri ja julgeolekujõudude ministriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



2010. aastal värvatakse kaitseväkke 145 uut kaadrikaitseväelast

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitasid eile värbamiseesmärgid 2010. aastaks, mille kohaselt värvatakse kaitseväkke juurde kuni 145 uut kaadrikaitseväelast.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on praeguse majandussurutise tõttu 2010.-2011. aastal viivitunud suuremad kavandatud relvastus- ja varustushanked. „Küll aga on praegu soodus aeg uute kaitseväelaste värbamiseks, et meil oleks tulevikus piisavalt inimesi uute relvasüsteemide kasutuselevõtuks, kui majandusolukord paranema hakkab. 2009. aasta näitas, et me suudame 10-aastase arengukava eesmärkidest kinni pidada,“ selgitas Aaviksoo.

„Möödunud aasta jooksul vähendati kolmel korral kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulusid, mis tõi kaasa ka väga palju valusaid otsuseid. Küll aga oleme me kärpeid tehes suutnud pidada silmas pikemat perspektiivi ning varuda ka raha uute kaitseväelaste värbamiseks, ilma milleta on kaitseväe jätkusuutlik areng mõeldamatu,“ lisas kaitseminister.

Praegu teenib Eesti kaitseväes rahu ajal umbes 3000 kaadrikaitseväelast ning 2500 ajateenijat. Kaitseväe sõja-aja suurus kasvab 2018. aastaks 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Sõjalise kaitse arengukava näeb sel aastakümnel eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist: juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemide arendamine; Ämari Lennubaasi väljaarendamine; piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje edasiarendamine; kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi edasine arendamine, sh soomustatud üksuste loomine; Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine; mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks; transpordikopterite hankimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kaitseliidu Koolil on uus koduleht

Kaitseliidu Koolil on uus koduleht aadressil: kool.kaitseliit.ee, mille eesmärgiks on kooliülema leitnant Riina Nemvaltsi sõnul informatsiooni demokraatlik liikumine.

Kaitseliidu Koolil on uus koduleht aadressil: kool.kaitseliit.ee, mille eesmärgiks on kooliülema leitnant Riina Nemvaltsi sõnul informatsiooni demokraatlik liikumine.

Foto: www.kaitseliit.ee
Foto: www.kaitseliit.ee

„Koolitusinfo ei saa alluda käsuahelale, see peab olema kättesaadav igale kaitseliitlasele, naiskodukaitsjale ja noortejuhile,“ selgitas Nemvalts. Nii saab tegevliige otsustada, millised kursused talle võiks sobida ja seejärel koostöös oma üksuse ülemaga ja läbi maleva staabi kavandada oma koolitusvajadust.

Kui varem liikus info Kaitseliidu Kooli kursuste kohta peamiselt malevate kaudu tegevliikmeni, siis nüüd saab kooli kodulehega tutvunud vabatahtlik ka ise malevale oma õpihuvist teada anda. Kooliülema kinnitusel on juba Kaitseliidu Kooli kursustele registreerumine intensiivistunud, seega kodulehe mõju võib olla juba tunda.

Lisaks õppetööga seotud teabele on kodulehel võimalik olla kursis ka Kaitseliidu Kooli uudistega, tutvuda kooli kalenderplaaniga, leida andmeid kooli töötajate kohta, kasutada e-õppe võimalusi ning uudistada pilte ja tutvuda Alu mõisa ajalooga. Kooli kodulehe kaudu saab edasi liikuda ka Kaitseliidu malevate, Naiskodukaitse ringkondade ja kooli koostööpartnerite kodulehele.

Leitnant Nemvaltsi kinnitusel jätkub kodulehe arendamine edaspidigi, täiendatakse mahtu ja lihvitakse kujundust, plaanis on töösse rakendada ka nii-öelda intranet instruktoritele ja kursuslastele ning teistele kooliga tihedamalt seotud isikutele. „Eesmärk on muuta koduleht atraktiivseks, kasutajasõbralikuks ja informatiivseks,“ kinnitas leitnant Nemvalts.

Ühe värskeima uuendusena alustas veebipäeviku ehk blogi pidamist kooliülem ise (kooliylemablogi.blogspot.com).

Koduleht avati uuel aastal ja sellest ajast kuni 22. jaanuarini oli kodulehte külastatud 529. erinevast arvutist. Külastusi kokku oli ligi 900.

Allikas:

Kaitseliit



Utria dessandi võitis Kirde Kaitseringkonna võistkond

12. Utria dessandi võitis Kirde Kaitseringkonna võistkond, teisele kohale tuli Kaitseliidu Järva Maleva I võistkond, kolmandaks Kaitseliidu Harju Maleva II võistkond. Ainsana katkestas võistluse KL Harju Maleva I võistkond.

Teisele kohale tuli kaitseliidu Järva maleva I võistkond, kolmandaks kaitseliidu (KL) Harju maleva II võistkond, vahendas Erna seltsi pressiesindaja.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Neile järgnesid KL Tartu malev, KL Alutaguse malev, KL Järva malev II, kõrgem sõjakool, Kirde piirivalvepiirkond, Põhja kaitseringkond, Kuperjanovi ÜJP ning KL Tallinna malev.

Eile hommikul alustas talvist sõjalis-sportlikku võistlust 12 võistkonda Eesti jõustruktuuridest, katkestas kaitseliidu Harju maleva I võistkond.

Täna hommikul alustasid võistkonnad umbes 10 km pikkust lõpuspurti. Võistluste finiš asus Narva-Jõesuus Kuursaali ees.

«Paistab, et need võistkonnad, kes sel aastal kohale tulid, olid nii otsustavust täis, et praktiliselt kõik suutsid end finišini välja võidelda. Vaatamata sellele, et tänavune dessant oli aegade raskeim, pole ühelgi aastal protsentuaalselt nii paljud lõpuni jõudnud,» rääkis Erna seltsi president Meelis Rätsep. «Praegune lumerohkus tegi selleaastase võistluse erakordselt raskeks ja seda nii korraldamisel, kui ka trassi läbimisel,» lisas Rätsep, kelle sõnul muudeti võistlustrassi ilmastiku- ja lumeolude tõttu kolmel korral, vahendas Vaivara vallavalitsuse pressiesindaja.

Ligikaudu viiekümne kilomeetri pikkusel distantsil lasti püstolist ja automaadist, osutati esmaabi, pandi proovile oskused erinevate kaartide tundmisel ja oma asukoha määramisel. Ületati erinevaid takistusi ja mineeritud ala. Heideti granaate ja kontrolliti võistlejate teadmisi NATO tingmärkide tundmisel.

Talvise jõukatsumise korraldajateks olid Erna selts ja Vaivara vallavalitsus koostöös kaitseliiduga.

«Juba kolmandat aastat on kogu võistluste finantseerimine Vaivara valla õlul, kuid sellest hoolimata tuleb meile tähtsate ajaloosündmuste tutvustamise ja patriotismitunde kasvatamise nimel seda üritust jätkata,» rääkis Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, tänades ühtlasi Ida-Viru maavalitsust ja kõiki omavalitsusi, kes tänavu oma abikäe välja sirutada raatsisid.

Võistlus päädis pärgade asetamisega Utria külas dessandi mälestuskivi juurde ja parimate autasustamisega Sinimäe põhikoolis.

17.-18. jaanuaril 1919. aastal toimunud Utria dessant oli Eesti mereväe suurim dessantoperatsioon Vabadussõjas, eesmärgiga toetada maavägede liikumist Narva

vabastamisel punavenelastest. Dessandis osales 6 Eesti mereväe laeva eesotsas suurtükilaevaga Lembit. Operatsioonis osales dessantpataljon 400 mehega ja 600 Soome vabatahtlikku.

Allikas:

Postimees



Suurõppus testis kaitseliitlaste vastupidavust ja oskusi

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.


Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.

Õppusel harjutasid Kaitseliidu lahingüksused, sisekaitseüksused ja võitlusgrupid oma ettenähtud tegevuse põhielemente. Allüksuste juures viibinud hindajad jälgisid nii allüksuste juhtide kui reakoosseisu tegevust ja õppusejärgselt valmiva hinnangu alusel saavad pealikud kavandada oma allüksuste väljaõpet tulevikus, teatas Kaitseliidu Pärnumaa maleva propagandapealik Erik Reinhold.

Loe edasi Pärnu Postimehest!


Allikas:

Pärnu Postimees



Kaitseliidu langevarjurid olid Portugalis tegijad

Novembri lõpus toimusid Portugalis Tancose linnas asuvas Portugali sõjaväe langevarjukoolis rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus Kaitseliidu langevarjurid saavutasid mitmeid tublisid kohti.

Novembri lõpus toimusid Portugalis Tancose linnas asuvas Portugali sõjaväe langevarjukoolis rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus Kaitseliidu langevarjurid saavutasid mitmeid tublisid kohti.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

1979. aastal Prantsusmaalt alguse saanud iga-aastastel võistlustel osales Eesti neljandat korda, tänavu olid meeskonnas Tallinna ja Sakala maleva vabatahtlikud kaitseliitlased, kes on ka aktiivsed langevarjurid.

Võistlusaladeks on traditsiooniliselt:

* Täpsushüpe dessantlangevarjuga (maandumisala 400×100 m)

* Täpsushüpe sportlangevarjuga (maandumisala 16 m diameetriga ring)

* Takistusujumine 100m sõjaväe vormis

* Laskeharjutus

* Orienteerumine (kaart 1:10 000)

Seekord olid meie võistlejad edukad, laskmises kus individuaalarvestuses võitis teise koha rms Siim Põdra Sakala malevast ja kolmanda koha vbl Eero Säde Tallinna malevast, meeskondlikus arvestuses saavutati teine koht.

Meie võistlejate tubli esinemine jätkus ka dessantlangevarjuga

Täpsushüpetes, kus rms Raul Rajang Tallinna malevast saavutas teise koha ning vbl Eero Säde oli seitsmes. Samuti võib korda läinuks lugeda orienteerumisvõistlust kus veebel Eero Säde oli absoluutarvestuse neljas ning eelmisel aastal orienteerumise võitnud nooremseersant Väino Ellamik oli kerge jalavigastuse tõttu sunnitud leppima 11 kohaga.

Rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused said alguse 1979 Prantsusmaal kui kohalik sõjaväe langevarjukool kutsus kõiki sarnaseid koole ja üksuseid võistlusele, mille eesmärgiks on samas ka informatsiooni ja kogemuste vahetamine ning omavaheliste koostöö suhete loomine.

Ettevõtmine oli edukas ja on nüüdseks toimunud 30 aastat vahetudes igal aastal asukohta riikide vahel, kes võistlusel osalevad. Kogu võistlus on väga vaatemänguline ning kutsub jälgima ka palju kohalike elanikke ja turiste.

Võistlus ise koosneb viiest erinevast spordialast ning võistlusel võib osaleda viis sõjaväelast ühe riigi kohta. Lisaks peavad meeskonda kuuluma treener, kes täidab ka abikohtuniku ülesandeid ning kaks liiget kes osalevad võistluse käigus toimuval sümpoosionil.

Tänavu osalesid võistlustel kuue riigi võistkonnad ja lisaks kolme riigi esindajad sümpoosionil. Järgmised võistlused toimuvad 2010. aasta juuni lõpus Hispaanias kuhu on oodatud osalema ka Eesti meeskond.

Allikas:

Kaitseliit



Sõjakooli kadetid korraldavad öise mälestusrivistuse

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab 1.detsembri varahommikul kell 05.00 rivistuse Tallinnas endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide mälestuseks.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kadetid alustavad rivistust samal kellaajal kui mässajad Tondi sõjakooli 85. aastat tagasi ründasid. Motoriseeritud rännak Tallinna algab Tartust Sõjakooli juurest kell 02.00. Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.

Sõjakooli kadetid mälestavad langenud eelkäijaid langenud kadettide mälestusmärgi ees Tondi 55/57. Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. Hiljem on see monument rahvasuus tuntuks saanud nime all “Tondipoisid”.

Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.

Ausamba taastamisega järjepidevuse alusel on tegelenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Eruohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu Kanadas. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.

Tseremoonia korraldavad kaitsevägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kaitseliit tähistas 91. aastapäeva fotonäitusega.

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu 91. aastapäeval, 11. novembril 2009 kell 13 asetatati pärjad Kaitseliidu asutaja admiral Johan Pitka mälestusmärgile Tallinnas Toompea ja Wismari tänavate nurgal.

Kaitseliidu 91. aastapäevale on pühendatud ka fotonäitus “Sookoll 2009”, mis annab väikese ülevaate 3.-4. oktoobril toimunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva sõjalis-sportlikust jaovõistlusest, mille rasketele ilmastikuoludele vaatamata lõpetas edukalt seitse võistkonda kaheksast. Fotode autorid on lpn Salmar Saar ja n-srs Silver Meres.

Näitus on avatud Kaitseliidu peastaabi majas. Näituse koostas Tanel Lään.

Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.

Allikas:

Kaitseliit



Eesti reservohvitserid võitsid maineka militaarvõistluse

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

 

Foto: T. Rütman, Kaitseliit
Foto: T. Rütman, Kaitseliit

 

Eesti võistkonda kuulusid maailmanäituse „Expo 2010” Eesti asekomissar Riisalo, müügi- ja meeskonnatöö koolitaja Alar Nigul ning kaks pangaanalüütikut, Raul Hindov ja Kaido Ruul. Ükski neist pole päevagi olnud Eesti kaitseväe tegevteenistuses. Ometi oli eesltaste võit ülekaalukas. Ka varem koos tegutsenud meeskond on kahel korral võitnud Erna retke, kaks aastat tagasi eelmisel Swiss Raid Commandol jäädi viiendaks.

Allikas:

Eesti Päevaleht

Eesti Reserohvitseride Kogu