Aaviksoo: Balti riikide julgeolekuväljakutsed on väga sarnased

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Aaviksoo esines assambleel ettekandega Euroopa julgeoleku tulevikunägemust käsitlevas paneelis. Kaitseministri sõnul jääb NATO põhiliseks Euroopa kollektiivse julgeoleku tagajaks, kuid samas on Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena tekkimas uued võimalused tugevdada ka Euroopa Liidu julgeolekualast koostööd.

„Eesti ja teiste Balti riikide, aga ka kogu Põhja-Euroopa julgeolek on kindlam kui kunagi varem ajaloos, mida kindlustab eelkõige meie integreeritus erinevatesse rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse alates ÜROst, OSCE-st NATO ja Euroopa Liiduni. On lootus, et käivitunud NATO ja Venemaa ühine julgeolekuriskide analüüs näitab kindlasti ka uusi võimalusi julgeolekukoostööks ja vastastikuse usalduse kasvuks, vähendades seeläbi NATO ja selle hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide käsitlemist vaenuliku jõuna,“ ütles kaitseminister.

„Eesti, aga samamoodi ka Läti ja Leedu koos teiste Euroopa riikidega on eluliselt huvitatud, et tuleksime edukalt toime kasvavate demograafiliste pingete, terrorismi ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku ohuga mõnedes lähiriikides,” lisas ta oma ettekandes.

„Balti regiooni julgeolekuväljakutsed on üldiselt väga sarnased ning seetõttu on oluline ühiselt arutleda meie julgeolekuolukorra üle ja leida ühine poliitika ohtudega toimetulemiseks,“ kinnitas Aaviksoo.

Balti Kaitsepoliitika Assamblee eesmärk on koos Balti riikide juhtivpoliitikutega välja tuua meie regiooni julgeolekut puudutavad olulisemad ohud ja nende võimalikud lahendused, samuti koguda värskeid ideid tänapäeva maailma uute ohtudega võitlemiseks.

Allikas:

Kaitseministeerium



Riigikogu kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikogu kiitis täna 82 poolthäälega heaks Eesti julgeolekupoliitika alused, millega määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhiseadusest tulenevalt, kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Raidma kinnitusel on riigi julgeolek üks tervik ja seda ei saa jagada eraldi riigi kaitsmiseks välise agressori eest ja sisejulgeoleku tagamiseks, kuivõrd välised ja sisesed julgeolekuohud toimivad koosmõjus. Seetõttu on riigi kui terviku julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalik kaasata kogu ühiskond.

„Julgeoleku saavutamisel etendavad üha suuremat rolli kodanikuühiskonna toimemehhanismid ja inimeste endi aktiivne osalus. Nii näiteks saab igaüks arendada oma teadlikkust küberohtudest ja nende eest kaitsmise võimalustest, samuti saab igaüks ühiskonnaellu aktiivselt kaasudes panustada ühiskonna sidususse,“ ütles Raidma.

Positiivset signaali pakub Raidma sõnul ka julgeolekupoliitika alustes kinnitatud Eesti eesmärk saavutada ja hoida kaitsekulutuste tase 2% SKPst, mis viitab erakondadeülesele üksmeelele põhimõttelistes riigikaitse küsimustes.

„Ma loodan väga, et meil õnnestub selles valdkonnas välja kujunenud pikaaegset head poliitilist kultuuri viljeleda sama edukalt ka enne ja pärast parlamendivalimisi. Julgeolekuriskid on üha ebamäärasemad ja ohte on üha raskem ette näha ja tõrjuda, mistõttu on äärmiselt oluline kindlustada riigikaitse jätkusuutlikkus,“ kinnitas Raidma.

Eesti julgeolekupoliitika alused on dokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks. Algselt 2001. aastal heaks kiidetud ja 2004. aastal muudetud julgeolekupoliitika aluste uuendamine käesoleval aastal lähtus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu. Julgeolekupoliitika aluste kehtivus ei ole ajaliselt piiritletud, kuid hiljemalt kolme aasta pärast on kavas dokument algataja kinnitusel üle vaadata.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Politoloog: julgeolekudokument nimetab Venemaad ohuks

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul on Eesti julgeolekupoliitika aluste raamdokumendi uue versiooni suuremiad muutusi suhtumine Venemaasse, pidades naaberriiki ohu allikaks.

Foto: NATO
Foto: NATO

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul on Eesti julgeolekupoliitika aluste raamdokumendi uue versiooni suuremiad muutusi suhtumine Venemaasse, pidades naaberriiki ohu allikaks.

Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür ütles BNSile, et uus julgeolukupoliitika aluste dokument sisaldab praegu kehtivaga võrreldes sama mahu juures märgatavalt rohkem märksõnu. «Uus dokument on laiem ja tuumakam, koostajad on saavutanud kaks vastandlikku asja,» sõnas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:  Postimees



Valitsus kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest.

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest: kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti julgeolekupoliitika alused põhjaks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks ning võimaldab riigi julgeolekupoliitikat sihipärasemalt ellu viia. „Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline juhisdokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, kajastades kõiki riigi julgeoleku tagamise olulisi valdkondi,“ ütles Eesti välisminister.

Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Paet toonitas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. „Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase 2% SKPst ja seda hoida,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. „Alates 2004. maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,“ rääkis Paet. „Eesti julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas järjest olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,“ ütles Paet Eesti julgeolekupoliitika aluseid tutvustades.

Allikas:

Välisministeerium



NATO tähistas naistepäeva videodebatiga naiste rolli üle julgeolekuvaldkonnas

Allianss tähistab rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil uue videodebattide sarjaga, mille esimene osa läheb eetrisse NATO kodulehel esmaspäeval kell 17:00.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles ühes hiljutises kõnes, et naiste efektiivsem kaitse sõjaliste konfliktidega kaasnevate ohtude eest ja naistele suurema võimu andmine toob kasu kõigile, mitte ainult naisetele.

NATO eesmärgiks on kutsuda esile suuremat diskussiooni naiste rolli üle konfliktiennetuses, kriisiohjamises ja konfliktide lahendamisel 2000. aastal ÜRO-s vastu võetud resolutsiooni nr 1325 valguses, mis käsitleb naiste osa rahu ja julgeoleku tagamisel.

Allianss tähistas rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil uue videodebattide sarjaga, mille esimene osa läks eetrisse NATO kodulehel esmaspäeval. Debatti juhtis Dr Stefanie Babst, kes on NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes.

Kõik huvilised saavad debattides osaleda saates oma küsimused ja kommentaarid aadressile  womenpeaceandsecurity@hq.nato.int

Vaata debatti NATOChannelist!

Allikas:

NATO



Prantsusmaa tahab Eesti julgeolekut konsulteerida

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Prantsusmaa eurominister Lellouche kinnitas Eesti välisministrile, et Prantsusmaa panustab Euroopa julgeolekusse ning järgib kindlalt NATO kollektiivkaitse põhimõtteid ja koostööd Euroopa Liidus. Minister Lellouche väljendas Prantsusmaa soovi alustada julgeolekualaste konsultatsioonide seeriat Eestiga, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



EL-i eesistujamaade saavutused ja väljavaated välispoliitikas

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsi Rootsi EL-i eesistumisaja saavutisi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsis Rootsi EL-i eesistumisaja saavutusi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

Hispaania eesistumisaja logoRaportis toodi välja Hispaania peaministri José Luis Rodriquez Zapatero välispoliitilised eesmärgid EL-i eesistumisajaks, milleks on Euro-Atlandi suhete tihendamine, dialoogi arendamine Ladina-Ameerikaga ja potentsiaalsete uute liikmete toetamine.

Kuna veel pole lõplikult otsustaud, kuidas hakkab Lissaboni leping mõjutama EL-i eesitujamaade rolli ja teisi EL-i institutsioone, on Hispaania eesistumisaeg sattunud väga vastutusrikkale perioodile. Hispaania praegune postitsioon võib muuhulgas mõjutada seda, kuidas EL-i institutsioonid hakkavad koostööd tegema EL-i välisessindustega.

Hispaania plaanib luua pretsedendi kodanikuühiskonna kaasamises EL-i asjade, kaasaarvatud kaitse- ja julgeolekupoliitika üle otsustamisse.

Möödunud pool aastat kestnud Rootsi eesistumisaja kohta nentis raport, et kuigi Rootsi asus EL-i eesistujaks kriitilisel perioodil, õnnestus ometi saavutada suurem osa seatud eesmärkidest – Lissaboni leping on vastu võetud, üle vaadatud EL-i majanduspoliitika, jõutud teatavale EL-i sisesele kokkuleppele kliimaküsimustes.

Välispoliitika valdkonnas võttis Rootsi enda peale EL-i uute Afganistani ja Pakistani strateegiate väljatöötamise ning strateegiate rakendamisega alguse tegemise. Rootsi eesistumisajal jätkas EL Idapartnerluse rakendamist ja koostööd tulevaste liikmesriikidega. Muuhulgas aidati kaasa Horvaatia ja Sloveenia vahelise piiritüli lahendamisele, mis viib Horvaatia sammukese lähemale EL-iga liitumisele.

Streit Councili raportitega saab tutvuda siin.

Allikas:

Streit Council for a Union of Democracies



Julgeolekueksperdid arutlesid naiste rolli üle rahu tagamisel

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eile Brüsselis toimunud konverentsi juhtisid  Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Konverentsi põhiteemaks oli naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel.

Osalejate hulgas olid ka Hispaania asepresident  Maria Teresa Fernández de la Vega, endine USA riigisekretär Madeleine Albright ning mitmed kodanikuühenduste esindajad, armeeametnikud ning poliitikud.

Osalejad leidsid, et kõik Euroopa Liidu ja NATO poolt juhitud missioonid peavad olema vastavuses ÜRO võrdõiguslikkuse resolutsioonidega ning organisatsioonid peavad tagama vastavate ametnike asjakohase väljaõppe ja järelvalve.


[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2010/03/A003772_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

Security and Defence Agenda



Security Jam: võimalus arutleda ekspertidega kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel

4. – 9. veebruarini avab Brüsselis baseeruv rahvusvaheline mõttekoda internetifoorumi, kus huvilised saavad koos kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega.

4. – 9. veebruarini avab Brüsselis baseeruv rahvusvaheline mõttekoda Security and Defense Agenda internetifoorumi, kus huvilised saavad koos kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidega arutleda strateegilistel teemadel, näiteks energiajulgeolek, inimõigused, kriisiohjamine jne.

Security and Defence Agenda10 online-sessiooni vältel vahendab Security Jam huviliste ideed ekspertidele, kelle hulgas on ÜRO eriesindaja Afganistanis, suursaadik Kai Eide, endine NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, NATO sõjalise komitee esimees Giampaolo di Paola jt.  Kogu ürituse eesmärgiks on välja selgitada ja analüüsida ülemaailmset julgeolekut ohustavad tegureid ja pakkuda avalikkuse poolset panust suurtele otsustajatele.

Security Jami  sessioonidele on oodatud osalema kaitse- ja julgeolekuspetsialistid, valdkonnaga seotud ametkondade töötajad ning ka ajakirjanikud, valdkonna tudengid ja vabaühenduste aktivistid, et propageerida kodanikuühenduste rolli suurendamist julgeolekupoliitikas kujundamisel.

Üritust toetavad NATO avaliku diplomaatia osakond ja Euroopa Komisjon, korraldab Security and Defense Agend koos rahvusvaheliste partneritega.

Vaata Securiy Jami videot!

Täpsem info ja registreerimine!

Allikas:

NATO