Kindral Stanley McChrystal läheb erru

Kindral Stanley McChrystal, kelle president Barack Obama möödunud nädalal Afganistanis tegutsevate USA üksuste juhi kohalt vabastas, lahkub Ühendriikide armee tegevteenistusest.

Stanely McChrystalKindral Stanley McChrystal, kelle president Barack Obama möödunud nädalal Afganistanis tegutsevate USA üksuste juhi kohalt vabastas, lahkub Ühendriikide armee tegevteenistusest.

USA armee esindaja kolonel Tom Collins ütles AP-le, et McChrystal on armeele teada andnud soovist erru minna, kuid pole veel esitanud ametlikku avaldust, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kes ütleb, et tal stressi pole, see valetab

Dr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Leitnant Lauri LemmingDr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Mis on meie poiste hädad, mida teil ravida tuleb?

Lahinguvigastused muidugi, õnnetused, traumad, äpardused tehnikaga. Siberi katk, raskekujulised soolenakkused, malaaria. Putukate poolt edasikantavad nakkused, mis jätavad kehale võikad armid.

Kui profid Eesti sõdurid muidu USA või Briti omadega võrreldes tunduvad?

Eesti sõdur on vana rahu ise, teda ei loksuta miski. Ja kui loksutab, peab olema midagi väga karmi juhtunud.


Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Obama vabastas kindral McChrystali ametist

USA president Barack Obama vabastas 23. juunil ametist Afganistanis USA vägesid juhtinud kindral Stanley McChrystali, tema asemele saab Iraagi operatsiooni läbimurde toonud kindral David Petraeus.

Stanley McChrystalUSA president Barack Obama vabastas 23. juunil ametist Afganistanis USA vägesid juhtinud kindral Stanley McChrystali, tema asemele saab Iraagi operatsiooni läbimurde toonud kindral David Petraeus.

«See on personalimuutus, mitte aga poliitika muutus,» kinnitas president Obama BBC Newsi vahendusel.

Teade kindrali ametist vabastamisest järgnes tema tänasele kohtumisele Barack Obamaga. Kindrali sõnul tuleneb tema lahkumine soovist näha missiooni õnnestumas. Obama sõnul ei suutnud kindral vastata väejuhatajale esitatud tingimustele. President kinnitas, et tema otsust ei tinginud eriarvamused poliitika ja sõja osas kindraliga, samuti mitte isiklikud solvangud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseväelased Afganistanis tähistasid võidupüha koos liitlastega

Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.

„Siin, kodust kaugel, lõõskava Afganistani päikese all võidupüha tähistades mõtleme jahedas ja vihmases Eestis olevatele lähedastele,“ ütles patrullbaasis Wahid läbiviidud rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Kodutunnet toovad

lähemale ka Eesti ettevõtjate ja koduväeosa poolt saadetud söögid-joogid, mis näitab, et meie teenistust Afganistanis toetatakse.“

Rivistuse ajal sooritas kompaniist kaks ülelendu Ameerika Ühendriikide õhujõudude pommituslennuk B1, et tervitada eestlasi pühade puhul.

Kõige rohkem teenib eestlasi patrullbaasis Wahid, mida mehitab jalaväekompanii Estcoy-10. Varahommikusel rivistusel luges kolonelleitnant Ühtegi ette kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa tervituse ning kaitseväelased mälestasid vaikusehetkega Afganistanis ja Iraagis langenud võitluskaaslasi. Täpselt kolm aastat tagasi langesid Afganistanis Eesti kaitseväelased seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.

„Neljandik meie missioonist on seljataga, olete teinud tublit tööd. Üksus on oma ülesannetega hästi hakkama saanud,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Võidupüha üritus andis nii meile endile kui ka Wahidis teenivatele briti võitlejatele võimaluse osa saada eestlastele olulisest pidupäevast.“

Rivistuse järel võisteldi omavahel sellistel aladel nagu liivaga täidetud miinipilduja miinikastide tassimine ja soomustransportöör Pasi ratta kantimine. Lisaks eestlastele võtsid võistlustest osa ka Wahidis teenivate brittide meeskonnad.

Rivistuse ja võistluste järel asusid Estcoy-10 kaitseväelased maitsma Eestist saadetud head-paremat. AS A Le Coq saatis Afganistanis teenivatele eestlastele 300 liitrit naturaalset kalja ning 1. Jalaväebrigaad varustas Eesti kontingenti võidupüha ja jaanipäeva puhul erinevate grilltoodete, suitsuvorsti, karastusjookide ja maiustustega. Logistiline toetuselement NSE-9 tähistab võidupüha Camp Bastionis.

Jaanipäevale omaselt läks ka Afganistanis õhtul ilm pilviseks.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Aaviksoo: NATO on Afganistanis poliitiliselt ükmeelne

Kaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgu raames toimunud vestlusringis „Afganistan – kas NATO solidaarsuse test?“.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgu raames toimunud vestlusringis „Afganistan – kas NATO solidaarsuse test?“.

Riias toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgul peetud sõnavõtus rõhutas kaitseminister Aaviksoo, et NATO on jäänud poliitiliselt ühtseks Afganistanis veedetud kõigi üheksa aasta jooksul.

Ministri hinnangul on nüüd tähtis hakata Afganistanis andma järk-järgult vastutust julgeoleku eest üle Afganistani julgeolekujõududele. „Olgugi, et julgeolekuolukord Afganistani põhjaosas pole veel kaugelti täiuslik, võiks just selles piirkonnas hakata esimesena mõtlema vastutuse üle andmisest kohalikele julgeolekujõududele,“ rääkis minister. Tema sõnul oleks vastutuse üleandmise alustamine kõige kindlam märk selle kohta, et NATO operatsioon Afganistanis on edukas. „Samas ei tohiks me end siduda kindlate tähtaegadega, vaid lähtuda tuleb tegelikest võimalustest kohapeal,“ rõhutas kaitseminister.

Samuti pidas kaitseminister oluliseks, et need riigid, kelle väeüksused pärast vastutuste üleandmist Põhja-Afganistanis vabanevad, ei viiks oma üksusi Afganistanist välja, vaid leiaks võimalusi osaleda teiste Afganistani piirkondade stabiliseerimisel.

NATO Parlamentaarse Assamblee istungjärk, mis seekord toimub Riias, avati reedel, 28. mail ning see lõpeb täna, 1. juunil.

Istungjärgust võtavad osa 28 NATO liikmesriigi ja 13 partnerriigi esindajad. NATO Parlamentaarne Assamblee on NATO liikmesriikide seadusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1955. aastal.

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO kindral: Afganistanis kiiret võitu oodata ei ole

NATO ja USA vägede komandör rõhutas pühapäeval, et tõeline stabiilsus saavutatakse Afganistanis pikkamööda, rahvusvaheliste vägede kurnava võitlusega toetuse eest elanikkonnas, kuhu kuuluvad ka tema vaenlased ja need, kes valitsust eriti ei usalda.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO ja USA vägede komandör rõhutas pühapäeval, et tõeline stabiilsus saavutatakse Afganistanis pikkamööda, rahvusvaheliste vägede kurnava võitlusega toetuse eest elanikkonnas, kuhu kuuluvad ka tema vaenlased ja need, kes valitsust eriti ei usalda.

NATO tegevus Afganistanis kulgeb juba mõnda aega kahes mõõtkavas: üks on ametnike oma, kes manitsevad kannatlikkusele rahu saavutamisel ja hoiatavad, et selleks kulub aastaid, teine aga lähtub USA presidendi Barack Obama lubadusest hakata 2011. aasta juulis vägesid välja viima.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Sissid ründasid Afganistanis olulist sõjaväebaasi

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosa

Islamiliikumise Taliban sissid ründasid Afganistanis NATO peamist tugipunkti riigi lõunaosas.

Raketi- ja suurtükirünnakus Kandahari sõjaväebaasile sai viga mitmeid sõdureid, kuid keegi siiski surma ei saanud, vahendas uudisteagentuur AFP.

Ametnike sõnul püüdsid ründajad tungida sõjaväebaasi territooriumile, kuid julgeolekujõud lõid nad tagasi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Analüüs: On Talibanist suuremgi vaenlane – PowerPoint

PowerPointi-naljad tekitavad elevust kontoris, kuid Afganistanis kasvab probleemikuhi liitlastel üle pea ja võiduretsepti varnast võtta ei ole.

PowerPointi-naljad tekitavad elevust kontoris, kuid Afganistanis kasvab probleemikuhi liitlastel üle pea ja võiduretsepti varnast võtta ei ole.

„Kui me sellest slaidist aru saame, on meil sõda võidetud,” naljatas Afganistanis asuvate välisvägede ülemjuhataja Stanley McChrystal mullu, kui ühel seminaril ilmus seinale arvutiprogrammiga PowerPoint koostatud slaidiesitlus probleemidest, mis vaja Afganistani sõjas lahendada. See spagetilik illustratsioon on tekitanud küll üksjagu naeru, aga paraku on seis kurb. „Me oleme vaenlase tuvastanud, selleks on PowerPoint,” märkis New York Times ilmse irooniaga.

Lihtsustatud slaidiseeriad sõjaväebriifingutel loovad küll illusiooni, et kõik on kontrolli all, kuid pigem petavad ka sõjaväelasi endid. Iraagis asuvad USA väed keelasid PowerPointiga koostatud skeemide näitamise sõduritele juba viis aastat tagasi. See „spagetihunnik” kajastab ometi ilmekalt seisu Afganistanis, kus probleemid on kasvanud üle pea isegi maailma kõige võimsamatel armeedel.

Jätkuv „muruniitmine” (USA või tema liitlaste väed on mõne piirkonna mässulistest, terroristidest või röövlijõukudest puhtaks teinud, kuid oht taastub kohe, kui operatsioon on võidetuks kuulutatud) käib mööda kitsaskohti sellel skeemil. Paraku kordab skeem peaaegu detailides sama ummikut, millesse jõudis Nõukogude armee veerand sajandit tagasi.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti kontingent Afganistanis vahetus

Selle nädala lõpul andis Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis teenistuse lõpetanud Eesti kontingent Estcon-8 vastutuse üle uuele kontingendile.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Selle nädala lõpul andis Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis teenistuse lõpetanud Eesti kontingent Estcon-8 vastutuse üle uuele kontingendile.

„Siia tulemise eesmärgid said täidetud ja te andsite endast parima. Olite hingega asja juures, selle tulemiks on väljasurutud vastane ja kontrollitav ala, mis peab muutuma turvaliseks ja elamisväärseks“ ütles rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg.

„Estcon-8 on lati kõrgele tõstnud ja nüüd seisab meie ees tõsine väljakutse hoida seda vähemalt sama kõrgel. Lahkuval kontingendile soovin aga head koju jõudmist“ ütles uue kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.

Helmandi Väekoondise ülem brigaadikindral Richard Felton tänas rivistusel Eesti kaitseväelasi tehtud töö eest ja andis neile üle NATO medalid teenistuse eest Rahvusvaheliste Julgeolekujõudude ISAF koosseisus.

Eesti kontingendi jalaväekompanii Estcoy-9 alustas teenistust Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas patrullbaasis Wahid 17. novembril 2009, võttes üle vastutuse kahe lähestikku asuva baasi ja ligi 30 ruutkilomeetri suuruse vastutussala eest.

Estcoy-9 viis oma vastutusalal läbi neli operatsiooni, mille käigus leidis isevalmistatud lõhkekehade (IED) komponente, samuti märkimisväärse koguse oopiumit, tegi kahjutuks juba paigaldatud lõhkekehasid ning arreteeris kaks lõhkekehade paigaldamises kahtlustatavat isikut, kelle süü on praeguseks ka tõestatud. Kokku tegi Estcoy-9 oma teenistuse jooksul kahjutuks üle 40 isevalmistatud lõhkekeha.

Kogu missiooniperioodi olulisim operatsioon oli Eesti kompanii jaoks suuroperatsioon Moshtarak. Operatsiooni tulemusena loodi Eesti üksuse vastutusalas kaitstud rahvastikukeskused ning tagati liikumisvabadus kohalikele elanikele ja koalitsioonijõududele teede puhastamise ja hoidmise läbi, samuti ning loodi neli lisakontrollpunkti kohalikes külades ning oluliste teede ääres. Operatsiooni Moshtarak raames alustas Estcoy-9 koostööd Afganistani Rahvuslike Julgeolekujõududega (ANSF) üksusega, kes teenivad meie kompaniiga koos ka antud hetkel.

„Estcoy-9 kõige suuremaks saavutuseks tuleb pidada eelkõige paranenud julgeolekusituatsiooni meie vastutusalas asuvates külades, tänu millele on juba alustatud infrastruktuuri ülesehitustööd läbi erinevate Sõjaväe Toetus -ja stabiliseerimisprojektide,“ ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement saabuvad Eestisse tagasi eeldatavalt homme õhtupoolikul.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Helmandi vägede juht: afgaanid tõid NATO sõduritele silmad

Helmandi väekoondise juht brigaadikindral Richard Felton, kellele alluvad ka seal teenivad Eesti sõdurid, usub, et Afganistani enda sõdurite sinnasaabumine andis NATO vägedele silmad, mis kaitsevad neid pommide eest.

Richard FeltonHelmandi väekoondise juht brigaadikindral Richard Felton, kellele alluvad ka seal teenivad Eesti sõdurid, usub, et Afganistani enda sõdurite sinnasaabumine andis NATO vägedele silmad, mis kaitsevad neid pommide eest.

Kuidas näib teile kohalike suhtumine? Mil moel nad käituvad, kui näevad lähenemas ISAFi masinaid?

Me üritame näidata Lashkar Gah linnas väga vähest kohalolekut. Lashkar Gah julgeolekut tagab politsei. See on protokoll, sest keegi ei taha näha sõdureid südalinnas. Mina kohe kindlasti ei taha saata oma sõdureid südalinna – nende soomukeid ja kuuliveste ja muud.

Minu arvates saadab väga hea sõnumi see, kui vägede juht läheb linna ja peab koosolekut kuulivesti ja kiivrita ja suhtleb kohalikega. Ma arvan, et see avaldab neile muljet, nad uurivad meilt, mida me teeme, mina küsin neilt, nende poes oleva kauba kohta, kuidas nad seda saavad.

Üks mees, kellega ma rääkisin, peab vürtsipoodi ja tal on vürtse kaheksast-üheksast riigist. Ta püüdis mulle selgitada, kuidas ta need sai – tal peab nende saamiseks olema väga palju kontakte. Need vürtsid pärinevad Pakistanist, Indiast, Hiinast…

Ning kohalik turg on väga-väga rahvarohke.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Peatselt koju jõudev Estcoy-9 pärandab järgmisele kompaniile eestlastele tuttava vastutusala

Kõige raskem oli siis, kui ajakirjanikud kuulutasid nii Eestis kui mujal maailmas igal pool, et tulemas on suuroperatsioon «Moshtarak» ja kodused hakkasid liiga palju muretsema, meenutab oma teenistusaega nüüd juba Camp Bastionis kodulendu ootav Estcoy-9 esimese jalaväerühma jaoülem veebel Margo Metsar.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kõige raskem oli siis, kui ajakirjanikud kuulutasid nii Eestis kui mujal maailmas igal pool, et tulemas on suuroperatsioon «Moshtarak» ja kodused hakkasid liiga palju muretsema, meenutab oma teenistusaega nüüd juba Camp Bastionis kodulendu ootav Estcoy-9 esimese jalaväerühma jaoülem veebel Margo Metsar.

«Muidu on lihtne: nad teavad küll, et me käime igal pool patrullides, me ei räägi sellest, me ei tohi sellest rääkida,» kõneleb Metsar. «See oli ka meestele kõige raskem, sest kõik vanemad juba ootasid, küsimused, millal te lähete, tulid juba enne seda, kui meiegi seda täpselt teadsime.» Tema hinnangul tuleb suuroperatsioonidest küll rääkida, aga seda võiks teha pigem takkajärgi.

Tagantjärele hindavad sõjaväelased selles rohkelt reklaamitud pealetungis osalemise aga edukaks. «Me suutsime ära turvata päris suure ala, mida me praegu hoiame edukalt ning see ala on põhimõtteliselt valmis selleks, et sinna saaks sisse minna ülesehitustöö,» räägib Estcoy-9 kompaniiülema abi leitnant Meelis Loik.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Peaminister ja peastaabi ülem kohtusid Afganistanis teenivate kaitseväelastega

Peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.

“Abistades teisi aitate te kaitsta Eesti Vabariiki. Kuigi teenistus Afganistanis on raske, on lihtsam lahendada probleeme seal, kus nad tekivad ja mitte lasta neil levida regioonist väljapoole,” sõnas peaminister kohtudes Estcon-8 ja Estcon-9 kaitseväelastega. “Kas te tunnistate seda või mitte, kuid igaühes teis on Eesti patrioot. Võttes enda kanda Eesti liitlaskohustuste täitmise on teie panust Eesti riigi julgeolekusse raske alahinnata. Tänan, et te olete enda kanda võtnud Eesti julgeolekukohustuste täitmise.”

Estcon-8 ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg tutvustas peaministrile lähemalt kontingendi missioonipiirkonda, üksuste tegevust, koosseisu ja varustust. Camp Bastionis toimub praegu Eesti kontingentide vahetus ning kohapeal viibib ligi 300 sõdurit. Klettenbergi sõnul on operatsioonialal jätkuvalt kõige suuremaks ohuks isetehtud lõhkeseadeldised.

“Improviseeritud lõhkeseadeldised on koalitsioonivägede põhiprobleem, sest piiratud liikumisvabadus pärsib sõjaliste üksuste manööverdamise võimet,” ütles kolonelleitnant Klettenberg.

Pärast kontingendiga tutvumist liikusid peaminister Ansip ja brigaadikindral Väli treeningväljale, et jälgida uue kompanii treeningut isetehtud lõhkekehade avastamisel ja kahjutukstegemisel ning Eesti jalaväekompanii miinipildujate treeninglaskmist.

Estcon-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



President Ilves: käesolev aasta on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt otsustava tähtsusega

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis peagi Afganistani, NATO operatsioonile suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-10 ja toetusüksusega NSE-9.

“Käesolev aasta ja sealhulgas teie pooleaastane missiooniperiood on Afganistani operatsiooni õnnestumise seisukohalt üsnagi otsustava tähtsusega,” ütles president Ilves ESTCOY-10 ja NSE-9 liikmetele peetud kõnes. “Teatavasti suurendasid Ameerika Ühendriigid ja veel mõned liitlased märgatavalt oma sõdurite arvu

missioonipiirkonnas. See tekitab teatud lootust, et edu on saavutatav. Väikeseid märke edust juba ka on, kuid praeguses faasis on see kõik ikkagi väga habras. Seda tähtsam on ka teie missioon järgmise poole aasta jooksul,” sõnas Ilves.

President märkis ühtlasi, et koos sõjalise panuse suurendamisega peab kasvama ka NATO või Euroopa Liidu juhitud tsiviil- ja treeningprojektide hulk.

Eesti riigipea nentis, et möödunud nädalal, kui Tallinna kogunesid NATO liikmesriikide välisministrid, räägiti palju alliansi uuest strateegilisest kontseptsioonist ning selle tuginemisest kollektiivsele kaitsele ja kollektiivsele heidutusele.

“NATO kollektiivne kaitse 21. sajandil ei tähenda sama, mida külma sõja ajal näiteks 40 aastat tagasi, kui Euroopa oli raudse eesriidega jagatud kaheks,” ütles president Toomas Hendrik Ilves. “Kollektiivne kaitse, õigem oleks siin öelda NATO territoriaalkaitse, tähendab praegu oma kodanike ja riikide kaitsmist kaugemal kui

ainult NATO riikide territooriumil. Näiteks Afganistanis, kust on lähtunud terrorirünnakud tuhandete kilomeetrite taha ja kus on jätkuvalt pinnast ohtliku äärmusluse edasitungiks. Ka Pakistani, kes on teatavasti tuumariik,” lisas Ilves.

President soovis kõikidele jalaväekompanii ESTCOY-10 ja toetusüksuse NSE-9 liikmetele jõudu ja sõduriõnne ning nende lähedastele kannatlikkust.

“Teie missioon Afganistanis on ohtlik. Aga seda teate te isegi. Ent tahan, et sama hästi teaksite ka seda: teie missioon Afganistanis on möödapääsmatu mitte ainult Eestile ja NATO-le, vaid kõigile neile, kes on huvitatud maailma stabiilsusest ja heaolust,” rõhutas president Ilves.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Estcoy-10 osaleb Lätis viimasel missioonieelsel õppusel

Homme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010. Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut.

Foto: Kaitsevägi
Foto: Kaitsevägi

Homme, 13. aprillil algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir 2010.

Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treenitakse pealetungi erinevaid etappe ning Estcoy-10 koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendiga ja rahvusliku logistilise toetuselemendi NSE-9ga.

Adaži polügoonil näitab oma valmisolekut Estcoy-10, mis on järgmine kaitseväe üksus Afganistanis. Samuti selgitatakse välja teiste Scoutspataljoni allüksuste väljaõppevajadusi. Adaži polügoonil viiakse läbi ka lahinglaskmised.

Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Gungniril osaleb üle 400 kaitseväelase. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa õhuväe, 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni, Kaitseväe Logistikakeskuse, Kaitseväe Peastaabi, Maaväe staabi ning Lõuna, Lääne ja Kirde Kaitseringkondade kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kahes grupis. Esimene grupp (62 masinat) alustab liikumist 13. aprilli hommikul ja teine grupp (28 masinat) 14. aprilli hommikul marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu – Ikla.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Estcoy-9 pidas kinni isevalmistatud lõhkekehade paigaldajad

Täna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.

Foto: Niklas Meltio
Foto: Niklas Meltio

Täna, 8.aprillil pidasid jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade (IED) paigaldamises.

Eesti kaitseväelased pidasid kahtlusalused kinni Estcoy-9, Afganistani armee ja Ühendkuningriigi ühisoperatsiooni käigus, mille eesmärk oli Nad-e Ali piirkonnas tegutsevate isevalmistatud lõhkekehasid paigaldavate rühmituste vastane tegevus. Kahtlusalused anti üle rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) uurimisorganitele. Sama operatsiooni käigus leidsid kaitseväelased hulgaliselt lõhekehade valmistamiseks vajalikke komponente ja tegid kahjutuks kolm isevalmistatud lõhkekeha.

Isevalmistatud lõhkekehad on Afganistanis suurim ohuallikas kohalikule elanikkonnale ja ISAF sõduritele. 2009 aastal oli kokku 7228 lõhkekehadega seotud intsidenti, milles sai kannatada 6037 inimest.

Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Michito Tsuruoka: NATO peab otsustama, mida Aasiaga peale hakata

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest?

Foto: NATO
Foto: NATO

Paljud NATO uutest koostööpartneritest on riigid Aasiast või selle ümbrusest. Millisena pooled teineteist näevad ja kuidas kindlustada vastastikune kasu ühistest tegevusest? Jaapani kaitsepoliitika asjatundja Michito Tsuruoka käsitleb asju Aasia vaatevinklist.

Viimastel aastatel on NATO suhted riikidega väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda kiirelt arenenud. Asjade käiku on veelgi õhutanud koostöö Afganistanis. ISAF-i (rahvusvahelised julgeolekujõud) missioonil osalevad sõduritega Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapur ning Jaapan ja Lõuna-Korea panustavad alliansi tegevusse Afganistanis muude vahenditega.

Neid riike nimetatakse NATO „uuteks partnerriikideks üle maailma“. Kuid miks otsivad need riigid tihedamaid suhteid NATO-ga? Milline partner on NATO nende silmis ja mida NATO-lt Aasias oodatakse?

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Helsingin Sanomat tegi reportaaži Eesti sõduritest Afganistanis

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helsingin Sanomat avaldas tänases lehes reportaaži Afganistanis teeniva Eesti kompanii EstCoy-9 tegevusest Helmandi provintsis.

Eestlaste patrullibaasist Wahidist saadetud loos «Tõeliselt kaugel Tallinast» kirjutab ajakirjanik Heikki Aittokoski, et eestlased võitlevad Talibani vastu Afganistani kõige karmimas piirkonnas ning kirjeldab, kuidas rühm Eesti sõdureid koos afgaanidega eile hommikul Wahidi lähistel patrullil käisid.

Mässuliste tule alla jäämine on Helmandis eestlaste sõnul üpris tavaline, kuid kuna taliibid tulistavad kaugelt ja mitte eriti täpselt, ei kujuta need nii suurt ohtu kui tee äärde paigutatud isevalmistatud pommid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Admiral Mullen näeb Kandaharis sõja pöördepunkti

Lähikuudel käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lähikuudel, tõenäoliselt juuni alguses, käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen uudistevõrgu AFP teatel täna reporteritele Kabulis.

«Praegu vaatame me Kandaharile. See on nurgakivi pööramaks Talibani edu tagasi,» märkis Mullen. «Kandahar on valitsusvastase võitluse sõdameks. Järgmised operatsioonid toimuvad seal.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Afganistani naasmiseks valmistuv Lõuna-Korea õpib leedulastelt

Leedulaste 11. provintsi ülesehitusmeeskond (PRT) peab Kairiais viimaseid õppusi enne Afganistani Ghori provintsi läkitamist, vahendab uudistevõrk ELTA.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Leedulaste 11. provintsi ülesehitusmeeskond (PRT) peab Kairiais viimaseid õppusi enne Afganistani Ghori provintsi läkitamist, vahendab uudistevõrk ELTA.

Leedulaste õppust lähevad vaatama ka Lõuna-Korea kaitseministeeriumi esindajad. Soul tõi oma väed Afganistanist välja 2007. aastal, pärast viis aastat kestnud osalemist NATO rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes. Sel aastal saadab Lõuna-Korea väed tagasi Afganistani ning võtab enda hoolde Parwani provintsi ülesehitusmeeskonna.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Estcoy vastutusalale on jäänud umbes 15 aktiivset taliibi

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Suuroperatsiooni Mushtarak ajal toimunud puhastusoperatsiooni käigus ei osutanud vastane Nad-e-Ali piirkonnas, sealhulgas ka Eesti kompanii vastutusalal, tõsist vastupanu.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Mario Lementa: sõdurid Afganistanis ei ole tapamasinad

Afganistanis missioonil viibiv leitnant Mario Lementa kirjutab, et see, kui kuskil mõni endine või praegune kaitseväelane rumalusi teeb, ei tähenda veel, nagu oleks kogu kaitsevägi verejanulisi mõrtsukaid täis. Inimesetapjaid on hoopis rohkem näiteks Tallinna-Tartu maanteel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Afganistanis missioonil viibiv leitnant Mario Lementa kirjutab, et see, kui kuskil mõni endine või praegune kaitseväelane rumalusi teeb, ei tähenda veel, nagu oleks kogu kaitsevägi verejanulisi mõrtsukaid täis. Inimesetapjaid on hoopis rohkem näiteks Tallinna-Tartu maanteel.

Estcoy-9 on Afganistanis missioonil alates 2009. aasta novembrist. Nüüd on üle poole missiooni juba läbi ja seega käime gruppide kaupa väljateenitud puhkusel.

Puhkusel viibides nägin ühe poe vaateaknal Eesti ajalehe suurt pealkirja, mis kuulutas, et Afganistanis käinud sõdurid pidavat muutuma tapamasinateks. Istusin autosse ja sõitsin perega tuttavatele külla, teel arutlesin seda teemat abikaasaga. Olin üsna nördinud ja mõtlesin, kas mina ja minu kaasvõitlejad ongi nüüd meedia ja rahva arvates potentsiaalsed tapamasinad ja mõrtsukad, kes kunagi reaalsusesse tagasi ei tule.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



GALERII: 30 päevaga läbi Afganistani

Kohtumistest kohalike elanikega ja sõduritega baasides on valimunud väärtuslik fotogalerii.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaks USA õhuväelast, Ken Raimondi ja Nathan Gallahan, rändasid viimase kuu jooksul läbi Afganistani ja dokumenteerivad oma retke jooksvalt videote, fotode ja blogisissekannete vahendusel. Meeste kohtumistest kohalike elanikega ja sõduritega baasides on valimunud väärtuslik fotogalerii.

Vaata galeriid!

Allikas:

30days.isaf.nato.int



Gates: Afganistani sõjas algab otsustav faas

USA kaitseminister Robert Gates ütles eile Lõuna-Afganistanis teenivatele sõduritele, et nad võtavad peatselt osa sõja otsustavast faasist, kui Kandahari provintsis algab operatsioon Talibani tugipunktide vastu.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

USA kaitseminister Robert Gates ütles eile Lõuna-Afganistanis teenivatele sõduritele, et nad võtavad peatselt osa sõja otsustavast faasist, kui Kandahari provintsis algab operatsioon Talibani tugipunktide vastu.

NATO saadab lähikuudel Kandahari tuhandeid sõjaväelasi, et provintsis kontroll kehtestada. Tegemist on president Barack Obama Afganistani sõja strateegia keskse osaga, vahendas Reuters.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:
Postimees



Montenegro saatis esimesed sõdurid Afganistani

Montenegro sõjaväelased suundusid täna esmakordselt missioonile Afganistani, kus nad ühinevad NATO juhitavate koalitsioonivägedega.

Montenegro sõjaväelased suundusid täna esmakordselt missioonile Afganistani, kus nad ühinevad NATO juhitavate koalitsioonivägedega.

2006. aastal iseseisvunud Montenegro kaitseministeeriumi esindaja Vidak Latkovici teatel ühineb Rahvusvahelise Julgeolekuabijõududega (ISAF) 26 sõdurit, kes liituvad juba Afganistanis missiooni ette valmistava viie ohvitseriga, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti arst Afganistanis: abi tulevad otsima ka kohalikud

Afganistanis asuva Eesti väekoondise arst leitnant Lauri Lemmingu sõnul tuleb Helmandi provintsis olevatel arstidel peale Eesti sõdurite tegeleda ka kohalike elanike tervisemuredega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Afganistanis asuva Eesti väekoondise arst leitnant Lauri Lemmingu sõnul tuleb Helmandi provintsis olevatel arstidel peale Eesti sõdurite tegeleda ka kohalike elanike tervisemuredega.

Vastavalt võimalustele, mis meil on, nii saame kohalikke aidata. Prioriteet on ikkagi meie oma mehed ja kui jääb võimalust aidata kohalikke, siis me neid jõudumööda ka aitame. Kui vigastused on siin aitamiseks liiga rasked, siis peame nad edasi saatma kohalikesse haiglatesse. Minu eriala on lastekirurgia, siis tegelikult on siin tegemist ka palju lastega, kes on saanud põletushaavu või kusagilt miinikillust kätte või jalga haavata. Mõni vanem härrasmees on käsipidi vahele jäänud ja saame siin välikirurgiat harrastada,” ütles leitnant Lemming Eesti Päevalehele.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht




Afganistanis ründas enesetapuründaja NATO konvoid

Enesetapuründaja sõitis Afganistani lõunaosas lõhkeaineid täis autoga NATO konvoisse, tappes kohalike võimude andmeil neli tsiviilisikut.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Enesetapuründaja sõitis Afganistani lõunaosas lõhkeaineid täis autoga NATO konvoisse, tappes kohalike võimude andmeil neli tsiviilisikut.

Tosina kilomeetri kaugusel Kandaharist Tarangi viival maanteesillal toimunud rünnak oli viimase 24 tunni jooksul juba teine pommirünnak Afganistani lõunaosas. Rünnaku eest võttis vastutuse sissisõda pidav islamistlik Taliban, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Brigaadikindral Väli: „Tähtis on panustada Afganistani julgeolekujõudude arendamisse“

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega, kellega arutas suuroperatsiooni Moshtarak käiku ning Afganistani armee ja politsei edasise väljaõppega seotud küsimusi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

„NATO treeningmissioon on suurendanud Afganistani politseinike väljaõpet Lõunaregioonis poole võrra, kuna operatsiooni Moshtarak käigus mässulistest puhastatud alad vajavad julgeoleku ja korra tagamiseks korrakaitsejõudude kohalolekut,“ ütles brigaadikindral Väli. Ta kinnitas, et NATO Afganistani treeningmissiooni juhid on Eesti kui ka kõigi NATO riikide panusest hiljuti alustanud treeningmissiooni tegevusse huvitatud.

NATO Treeningmissioon Afganistanis on möödunud aastal loodud NATO missioon, mille eesmärgiks on on iseseisva ja jätkusuutliku Afganistani armee ja politsei arendamine ja toetamine.

Eile kohtus brigaadikindral Väli Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah´s Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Cowaniga. „Eesti tegutseb vaatamata oma väiksusele seal, kus alliansil on kõige raskem ja kus on esindatud vaid väga vähesed riigid,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Tunnustan Eestit ja Eesti kaitseväelasi nende vapra valiku ja professionaalsuse eest.“

Brigaadikindral Cowanit seovad Eestiga lisaks ühisele teenistusele Afganistanis perekondlikud sidemed. Vabadussõjas Briti laevastikku juhtinud kontradmiral Walter Cowani järgi on nimetatud üks Eesti miinijahtijatest.

Afganistanis teenib praegu pea 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Video: Eesti sõdurid Operatsioonil Moshtarak

NATO videos operatsioon Moshtarki ettevalmistustest näeb Eesti sõdureid valmistumas pealetungiks mässuliste poolt hõivatud aladele Helmandi provintsis. Videos annab Eesti kompanii tegevuse kohta kommentaare komandör major Sergei Guselnikov.


Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO videos operatsioon Moshtarki ettevalmistustest näeb Eesti sõdureid valmistumas pealetungiks mässuliste poolt hõivatud aladele Helmandi provintsis. Videos annab Eesti kompanii tegevuse kohta kommentaare komandör major Sergei Guselnikov.

Videotes nähtavas operatsiooni järgus on Eesti, Afganistani ja Briti sõdurite ülesandeks laskuda helikopterilt maale ja turvata 2km pikkust trassi, et jõuda eelmises tugipunktis maha pandud Eesti kompaniiga.

Allikas:
NATO




Marjah’ kohale heisati Afganistani lipp

Helmandis pealetungile asunud USA ja NATO väed on taliibide kontrolli all olnud Marjah’ linna pea täielikult vallutanud ning valmistuvad viimaste vastupanukollete kõrvaldamiseks.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Helmandis pealetungile asunud USA ja NATO väed on taliibide kontrolli all olnud Marjah’ linna pea täielikult vallutanud ning valmistuvad viimaste vastupanukollete kõrvaldamiseks.

Marjah’ keskele heisati täna üle pika aja taas ka Afganistani lipp, mida USA merejalaväelaste komandör nimetas ajalooliseks hetkeks. Samas hoidus ta veel võitu välja kuulutamast, vahendas AFP uudisteagentuur.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eestlaste vastutusalal Afganistanis pole kohalikku võimu

NATO suuroperatsioonil Afganistanis on Eesti sõdurite vastutusala umbes 12 ruutkilomeetrit Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, kuid riigivõimu esindajad satuvad sinna harva.

NATO suuroperatsioonil Afganistanis on Eesti sõdurite vastutusala umbes 12 ruutkilomeetrit Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, kuid riigivõimu esindajad satuvad sinna harva.

Afganistani lõunaosas toimuv NATO suuroperatsioon jõuab järgmisse faasi, kus kohalikud tsiviilvõimud peavad juhtimise üle võtma. Seni pole Afganistani keskvõim oma kohalolu näidanud, ütles “Aktuaalsele kaamerale” Afganistanis Eesti sõduritel külas olev brigaadikindral Neeme Väli.

Loe edasi ERR-ist!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-25_AK_eesti_afganistanis.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



President Ilves kohtus videosilla vahendusel Eesti kaitseväelastega Afganistanis

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

“Kui teie ei oleks seal, oleks meil kõigil ohtlikum elu,” kinnitas riigipea Eesti kaitseväelastele, lisades, et NATO õnnestumisest Afganistani operatsioonil sõltub nii areng selles riigis ja regioonis, aga ka alliansi enda usutavus ning seeläbi Eesti turvalisus.

“Eesti kaitseväelaste osalemine Afganistani missioonil on oluline kogu Eesti julgeolekule,” rõhutas president Ilves. “Seepärast tahangi teid tänada ja öelda, kui uhke ma teie üle olen.”

Riigipea pidas oluliseks, et Eesti sõduritel oleks kindel tagala, mis tähendab tugevaid sotsiaalseid tagatisi ja üldsuse toetust.

Wahidi patrullbaasist vestles president Ilvesega ESTCOY-9 ülem major Sergei Guselnikov, kelle sõnul on üksuse meeleolu normis, “kuigi me oleme sõjas ja meil on olnud kaotusi”.

Major Guselnikov teatas NATO suuroperatsiooni “Üheskoos” esimese etapi lõppemisest, mis on parandanud julgeolekuolukorda ja kohalike elanike suhtumist NATO üksustesse.

“Oma muredega saame ise hakkama,” kinnitas major Guselnikov. “Üleüldine mure on aga, kuidas Eestis hoolitsetakse meie haavatute eest.”

Videosillas osalenud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas vajadust tagada Eesti kaitseväelastele Afganistanis parim võimalik varustus ja relvastus.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas: Afganistani suuroperatsioon Moshtarak kulgeb plaanipäraselt

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega, kellega arutati Afganistanis käimasoleva suuroperatsiooni Moshtarak seniseid tulemusi.

Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas leidsid, et operatsiooni esimene osa on olnud plaanipärane ning loonud vajalikud eeldused Afganistani ja NATO julgeolekujõude edasiseks tegevuseks Afganistanis.

„Afganistani riik ja julgeolekujõud on operatsiooni käigus näidanud, et soovivad tegutseda iseseisvalt ja oma riigi eest võidelda,“ ütles brigaadikindral Väli. „Nii Afganistani kui NATO jõudude edasiseks tegevuseks on eriti oluline hoida saavutatud kohalike elanike poolehoidu ja usaldust.“

Veebruari algul alanud operatsiooni Moshtarak eemärgiks on Talibani väljatõrjumine nende mõju all olnud aladelt Lõuna-Afganistanis. Senisest enam kasutasid Afganistani ja NATO jõud kohalike elanike teavitamist algavast operatsioonist, eesmärgiga vältida tsiviilkahjusid.

Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.

Eesti jalaväekompanii ülesandeks on koos nende koosseisu integreeritud Afganistani kompaniiga takistada Talibani imbumist nende vastutusalale Nad Ali piirkonnas. Eesti kompanii ülesandeks on Afganistani üksuste toetamine, eesmärgiga anda tulevikus vastutus neile üle.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Holland võib väed Afganistanist ära tuua

Hollandi peaminister ütles päev pärast oma valitsuse lagunemist, et tõenäoliselt lahkuvad riigi sõdurid Afganistanist selle aasta augustis.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Hollandi peaminister ütles päev pärast oma valitsuse lagunemist, et tõenäoliselt lahkuvad riigi sõdurid Afganistanist selle aasta augustis.

«Kui midagi muud asemele ei tule, siis see lõppeb,» teatas Balkenende kodumaisele televisioonile praeguse missiooni kohta NATO koosseisus, vahedas BBC News.

Holland hoiab paari tuhandet sõdurit Uruzgani provintsis, mis asub rahutu Helmandi naabruses. Korra on riik juba oma kohalolekut Afganistanis pikendanud, ent augustis saab täis uus tähtaeg. NATO lubas afgaanide toetamist seal jätkata ükskõik millise otsuse korral.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Afganistani armee vahistas arvatava Talibani komandöri

Afganistani rahvusliku armee ja ISAF-i sõdurid võtsid reedel Helmandi provintsis, Kajaki piirkonnas kinni kaks Talibani mässulist. Üks kinnipeetutest arvatakse olevat Talibani komandör, kes osaleb rünnakute planeerimises ja lõhkeaine vahendamises.

Afganistani armee sõdur patrullimas Helmandi provintsis operatsioon "Moshtaraki" käigus
Foto: ISAF


Afganistani rahvusliku armee ja ISAF-i sõdurid võtsid reedel Helmandi provintsis, Kajaki piirkonnas kinni kaks Talibani mässulist. Üks kinnipeetutest arvatakse olevat Talibani komandör, kes osaleb rünnakute planeerimises ja lõhkeaine vahendamises.

Ühisväed tegid kindlaks kahtlusaluste sõiduki asukoha ja peatasid auto ning pidasid kaks meest kinni. Puhkenud tulevahetuse käigus sai üks kinnipeetutest haavata ning talle anti meditsiinilist abi.

Reedene haarang oli osa operatsioon „Moshtarakist“, mille käigus 17. veebruaril vahistati kolm taliibi ja tehti kahjutuks 143 lõhkeseadeldist. Haarangu eesmärgiks on halvata Talibani relvade ja lõhkeainega varustamise kaubateed.

Allikas:

ISAF



Video: Eesti sõdurid Afganistani suuroperatsioonil

NATO TV värsketel videolõikudel näeb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivat Estcoy-9t ja neile tugevduseks saadetud Afganistani armee kompaniid tegutsemas suuroperatsioonil Moshtarak. Eestlased puhastavad mässulistest Nad Ali piirkonna külasid nende patrullbaasi Wahid ümbruses.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO TV värsketel videolõikudel näeb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivat Estcoy-9t ja neile tugevduseks saadetud Afganistani armee kompaniid tegutsemas suuroperatsioonil Moshtarak. Eestlased puhastavad mässulistest Nad Ali piirkonna külasid nende patrullbaasi Wahid ümbruses.

Vaata videot!

Allikas:

Postimees



Operatsioon Moshtarak jätkub

Täna jätkus operatsioon „Moshtaraki“ puhastusfaas. Ühendvägede tegevust segavad kohati isevalmistatud lõhkeseadeldised ja tulevahetused mässulistega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Eile jätkus operatsioon „Moshtaraki“ puhastusfaas. Ühendvägede tegevust segasid kohati isevalmistatud lõhkeseadeldised ja tulevahetused mässulistega.

Afganistani valitsusel puudub hetkel Helmandi provintsis kontroll kolme piirkonna üle 13-st, kuid provintsivalitsus on optimistlik ja loodab peatselt kõigis piirkondades võimu enda kätte haarata.Valitsus on mässuliste ridadest lahkujaid kutsunud üles rahuprotsessiga liituma.

Kuigi Marjahi piirkonnas osutavad mässulised endiselt vastupanu, loodavad ühendväed nende kiiret tagasilöömist. Kohalikud külavanemad Nad-e Alis on šuradel avaldanud toetust Afganistani valitsuse talibanivastasele tegevusele.

Loe edasi…

Toimetamata video operatsioonilt:

Allikas:

ISAF



Kuku raadio: eestlased ei osale Marjah’ linna puhastamises

Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile, et Eesti jalaväekompanii on küll Helmandi provintsis ja osaleb operatsioonis Moshtarak, aga ei võta osa mitte Marjah’ linna puhastamisest, vaid on oma vastutusalas ja viib läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile, et Eesti jalaväekompanii on küll Helmandi provintsis ja osaleb operatsioonis Moshtarak, aga ei võta osa mitte Marjah’ linna puhastamisest, vaid on oma vastutusalas ja viib läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas.

Tali kinnitas, et Eesti kaitseväelased alustasid operatsiooni laupäeva hommikul ja suur osa selle eesmärgist on täidetud. Kontakt kohalike elanikega on olnud, kuid lahingukontakte pole siiani olnud, märkis ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy-9 teeb suuroperatsioonil koostööd Afganistani kompaniiga

Jalaväekompanii Estcoy-9 on alates operatsiooni Moshtarek algusest koostöös Afganistani Rahvusliku Armee (ANA) üksusega märgatavalt laiendanud oma mõjuala Helmandi provintsi Nad Ali piirkonnas ja puhastanud Afganistani valitsusvastastest võitlejatest mitmed külad.

Jalaväekompanii Estcoy-9 on alates operatsiooni Moshtarek algusest koostöös Afganistani Rahvusliku Armee (ANA) üksusega märgatavalt laiendanud oma mõjuala Helmandi provintsi Nad Ali piirkonnas ja puhastanud Afganistani valitsusvastastest võitlejatest mitmed külad.

„Fakt, et meile on antud tugevduseks terve Afganistani kompanii on äärmiselt positiivne, siiani on meie üksuste juurde liigendatud märgatavalt väiksemaid üksuseid, kes pidevalt vajasid juhendamist,“ ütles Estcoy-9 ülem major Sergei Guselnikov. „See näitab, et Afganistani armee on järjest enam kasvamas jõuks, mis suudab võidelda meiega võrdväärse partnerina. Samas on see kindlasti väljakutse, sest nüüd peame leidma partneritega konsensuse, mitte jagama korraldusi,“ lisas major Guselnikov.

Eesti üksustel ei ole oma teenistuse jooksul veel kunagi varem olnud koostööd nii suure ANA üksusega. Senised ühispatrullid eelmistel Eesti jalaväekompaniidel on olnud kuni rühma suuruste üksustega. Estcoy-9 hindab väga sellist partnerit, kes saab Eesti kaitseväelastele veel rohkem õpetada kohalike olude hindamist ja kohalikega suhtlemist. Sellelaadne partnerlus on ainulahendus saavutamaks tulevikus püstitatud eesmärke, kuna NATO üksused ei saa lahkuda enne, kui Afganistani julgeolekujõud on vastutuse jätkusuutlikult üle võtnud.

Eriti soojalt ongi kohalik elanikkond vastu võtnud just Afganistani üksuse saabumise piirkonda, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja traditsioone ning suudab külaelanikega luua parema kontakti.

Lisaks külade puhastamisele vastase võitlejatest on Estcoy-9 kontrollinud ja puhastanud teed improviseeritud lõhkekehadest, et tagada külaelanike ohutu liikumine. Külaelanikega on korraldatud kokkusaamisi (shurasid), et selgitada kohalikele käimasoleva operatsiooni eesmärke – Afganistani valitsuse soovi ja suutlikust võtta üle vastutus julgeoleku eest kogu riigi territooriumil.

Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on juba saavutatud

Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on saavutatud võrdlemisi kiiresti ja minimaalse talibanipoolse vahelesegamiseta, ütles Ühendkuningriigi esindaja kindralmajor Gordon Messenger.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on saavutatud võrdlemisi kiiresti ja minimaalse talibanipoolse vahelesegamisega, ütles Ühendkuningriigi esindaja kindralmajor Gordon Messenger.

Operatsiooni „puhastusfaas“ käivitati pühapäeva varahommikul kell 4:00 kohaliku aja järgi mitme järjestikuse helikopterirünnakuga ja jalaväeüksuste pealetungiga maapinnal, milles osalesid mitutuhat sõdurit Afganistani rahvuslikust armeest ja ISAF-i vägedest Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist ja Eestist.

„Operatsioon on küll alles algusjärgus, kuid selle juhid on tehtud edusammudega väga rahul,“ ütles kindralmajor Messenger. „Taliban on osutanud kerget vastupanu ja näib, et oleme saavutanud oma esialgse eesmärgi, et rünnaku aeg ja koht oleks mässulistele üllatuseks,“ lisas Messenger.

Operatsiooni praeguses järgus on käsil tugipunktide kindlustamine maapinnal, et plaaniga saaks edasi minna. Ühendkuningriigi, Eesti ja Afganistani sõdurid tegelevad Chah E Anjiri ja Babaji piirkondade kontrollimisega.

Toimetamata video: ettevalmistused operatsioon “Moshtaraki” käivitamiseks:

Allikas:

ISAF



Galerii: Marjah’ pealetungi esimene päev

Täna algas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis suuroperatsioon Moshtarak, mille eesmärk on kihutada Taliban välja Marjah’ linnast ja selle ümbrusest. Pealetungil osalevad USA, Briti, Afganistani, Prantsuse, Kanada ja Estcoy-9s teenivad Eesti sõdurid.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Täna algas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis suuroperatsioon Moshtarak, mille eesmärk on kihutada Taliban välja Marjah’ linnast ja selle ümbrusest. Pealetungil osalevad USA, Briti, Afganistani, Prantsuse ja Kanada sõdurid.

Vaata galeriid Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti kaitseväelased osalevad Afganistanis talibanivastasel suuroperatsioonil

Afganistani rahvusliku armee, politsei, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ühisväe operatsiooni eesmärgiks on rünnata Talibani mässuliste tugipunkte.

Afganistani valitsus teatas täna, et Helmandi provintsis alustati suuroperatsiooni “Moshtarak”.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Afganistani rahvusliku armee, politsei, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ühisväe operatsiooni eesmärgiks on rünnata Talibani mässuliste tugipunkte, et võimaldada riigi valitsusel rakendada piirkonnas õiguskorda ja alustada Helmandi provintsi ülesehitamist.

Operatsiooni “Moshtarak”, mis dari keeles tähenab “üheskoos”, eesmärk on mässuliste vastupanu murdmisega Afganistani rahvale tõestada ühisväe usaldusväärsust ja pühendumust . Tegevus on kooskõlas Afganistani valitsuse ettekirjutustega ning toimub kohalike ja rahvusvaheliste vägede tavalisest tihedamas koostöös. “Moshtarakist” kujuneb ilmselt suurim sõjaline pealetungioperatsioon Afganistanis alates 2001. aastast, mil NATO väed on riiki saabusid.

“Moshtarakis” osalevad rahvusvahelised väed koosnevad Taani, Eesti, Kanada, Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriigi sõduritest.

Toimetamata video: Ühisväe sõdurid valmistuvad ööpimeduses operatsiooni alguseks.

Allikas:

ISAF



Eesti saadab Afganistani kaks politseieksperti

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Minister Paet vastas, et selles suunas peaks minema. «Kui me vaatame tsiviilpanustamise poolt, siis meil on kavas saata lähikuudel kaks politseieksperti lisaks politsei väljaõppemissiooni. Mis puudutab sõjaväe tegevust seal, siis jah, üks võimalikke arenguid ka meie sõjalises panuses Afganistanis on just nimelt võimalike väljaõpetajate ehk väljaõpetajate väljaõpetajate saatmine,» rääkis Paet.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy-9 korraldas külavanemate kokkusaamise

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kokkusaamisel ilmnes, et kohalikud on üha enam mõistmas, et Estcoy-9 on nende külades stabiilsuse loomiseks. Valdava enamuse kohalike külaelanike ja Estcoy-9 vahel on tekkinud vastastikune austus. Jäänud on vaid veel vähesed vastase elemendid, kes üritavad pärssida korra loomist ning püüavad lõhestada ning eraldada kohalikke elanikke Afganistani valitsusest ja rahvusvahelistest julgeolekutagamisjõududest (ISAF).

„Erinevalt Talibanist on teiega alati hea suhelda. Te kuulate alati meie mured ära ja püüate võimalusel aidata,“ ütles üks kohalviibinud külavanematest Estcoy-9 kaitseväelastele.

Kohalike sõnul ei taha nad Talibani kohalolu, ent iseseisvaks vastupanuks pole kohalikul kogukonnal piisavalt jõudu. Samas on hiljutised Afganistani jõustruktuuride ja ISAF-i operatsioonid Wahidi ümbruses märgatavalt vähendanud Talibani mõjuvõimu kohalike üle, mida osalt näitab ka shura õnnestumine, sest Talibani kontrolli all olevatest küladest oleks külavanemad tõenäoliselt peljanud shural osalemist.

Olulisima aspektina jäi kõlama turvalise keskkonna loomise vajalikkus, kui esmatingimus kõigele muule. Seejuures väljendasid kohalikud selget veendumust, et lisaks ISAF-i üksustele on nende külades korra tagamisel rohkem kui teretulnud Afganistani jõustruktuurid, eriti Afganistani rahvuslik armee. See näitab kohalike usaldust armee ja Afganistani teiste jõustruktuuride üksuste vastu.

Kohtumisel said kohalikud võimaluse vabalt ja põhjalikult arutada küsimusi ning probleeme otse oma kuberneriga. Paljude asjaolude hulgas toonitasid kohalikud hariduse võimaldamise olulisust oma järglastele, et neist ei saaks tulevikus lihtsad sihtmärgid valitsusvastaste jõudude manipulatsioonidele. Lisaks rõhutati, et kohalikku elu elavdaks ebastabiilsel perioodil hääbunud turgude taasavamine.

Lisaks kubernerile osales koosviibimisel ka Afganistani rahvusliku armee pataljoni ülem, kes kutsus külasid panustama julgeoleku tagamisse saates oma noormehi nende ridadesse. Kokkusaamise lõpus kingiti külavanematele rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude poolt vaipu, tekke ning lastele joonistamisvahendeid.

Arvestades, et Estcoy-9 tegutseb Helmandi provintsi äärealas, kujunes shura edukaks – kokku osales 50 mõjukat külaelanikku. Kuigi tegemist oli eelkõige kohalike omavahelise kokkusaamisega, oli Estcoy-9 roll kahtlemata oluline. Estcoy-9 on alates operatsioonide algusest novembris 2009 püüdnud oma tegevuses alati arvestada selle keeruka konflikti kõikide aspektidega – iseäranis kohalike elanikega. Rohkearvulise shura õnnestumist võib pidada üheks seni olulisimaks verstapostiks, milleni Estcoy-9 oma tegevusega jõudnud. Lisaks operatsioonidele, mis aitavad tagada julgeolekut, on selleni jõudmiseks ka pidevalt abistatud kohalikke, kas siis näiteks arstiabi andmise, erinevate ülesehitusprojektide algatamise või lihtsalt vaba ja pideva suhtlemise ning inimnäolise joone hoidmisega.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Rohkem fotosid shurast saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Riigikaitsekomisjon on töövisiidil Afganistanis

Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline delegatsioon on alates 29. jaanuarist nädalasel töövisiidil Afganistanis. Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kandaharis kohtuti ISAF lõunapiirkonna väejuhatuse ülema kindralmajor Nick Carter’iga ja staabiülem brigaadikindral Davis’ega. Delegatsioonile tutvustati isevalmistatud lõhkekehade uurimiskeskust. Praegu moodustavad nende lõhkekehade plahvatused enamuse traagiliste hukkumiste põhjustest. Kohtumisel sealses staabis töötavate Eesti ohvitseridega tõdeti, et taoline teenistus mitmerahvuselises keskkonnas omab suurt väärtust ja annab tõsise panuse Eesti kaitseväe ohvitserkonna professionaalsuse kasvule.

Lashkar Gah’is andis ülevaate olukorrast ja lähiplaanidest Task Force Helmandi ülem brigaadikindral James Cowan, kellele allub ka Eesti kaitseväe kontingent. Samas baasis kohtuti ka Helmandi provintsi tsiviilülesehitustööd korraldava piirkondliku ülesehitusmeeskonna (Provincial Reconstraction Team) juhtide ja selles meeskonnas töötava Helmandi tervishoiusüsteemi ülesehitust korraldava Eesti eksperdi Anu Raisma’ga.

Camp Bastionis, kus asub Eesti kaitseväelaste põhibaas, saadi ülevaade Eesti kaitseväelaste tööst ning teenistuskeskkonnast.

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon tunnustas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivaid Eesti kaitseväelasi äärmiselt olulise panuse eest Afganistani ja üleilmse julgeoleku tagamisse.

„Kuigi Eesti ja teised liitlasriigid on pidanud korduvalt teatama valusatest inimkaotustest ja langetama leinas pea, anname endale aru, et Afganistanist lahkumine ei ole lahendus – meie tegevusest sõltub tegelikult selle rahva enda julgeolek ja samas me ei soovi siit lähtuvate ohtude jõudmist Euroopasse oma ukselävele. Lisaks on sõjakoldes kujunenud relvavendlus ja sõjalise koostöö kogemus liitlastega meie endi riigikaitse tagamiseks ülioluline,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Raidma sõnul on visiidi praktiliseks tulemuseks mitu lehekülge tähelepanekuid ja ideid, mida saaks ja võiks parandada, et Eesti meeste ja naiste töö ning teenistus Afganistani kriisikoldes oleks veelgi turvalisem ja efektiivsem.

Täna, teisipäeval 2. veebruaril, algavad erinevad kohtumised Afganistani pealinnas Kabulis.

Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti kaitseväelaste tegevusega Lõuna-Afganistanis ja saada ülevaade olukorrast Afganistani julgeolekujõudude, sealhulgas Afganistani armee ja politsei väljaarendamisest, ning ISAF ja rahvusvaheliste tsiviilmissioonide tegevusest Afganistanis.

Riigikogu delegatsiooni kuuluvad kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Toivo Tootsen ning komisjoni liikmed Tarmo Kõuts ja Tõnu Juul.

Fotosid riigikaitsekomisjoni visiidist Afganistani saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist!

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



NATO-Venemaa raamleping mõjutab transiiti läbi Eesti

Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.

Hiljutisel NATO-Venemaa nõukogu istungil saavutatud raamkokkuleppe punktid, mis käsitlevad aliansi transiiti Afganistani läbi Venemaa, mõjutavad ka Eestit, kuna osa varustusest liigub raudteed pidi läbi Eesti.

Foto: NATO
Foto: NATO

Sel nädalal Brüsselis NATO sõjalise komitee istungi raames toimunud NATO-VEnemaa nõukogu kohtumisel saavutati alliansi ja Venemaa vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb logistikat, ühist päästetegevust maal ja merel ning võitlust narkokaubanduse, terrorismi ja piraatlusega.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles BNSile, et raamleppe logistikat puudutav osa keskendub varustuse vedamisele läbi Venemaa Afganistani. Selles punktis saavutati põhimõtteline kokkulepe, üksikasju täpsustatakse lähitulevikus. Kaitseväe juhataja täpsustas, et NATO ei hakka läbi Venemaa vedama relvastust ja laskemoona.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Lääs lubas miljoneid Talibani lepitamiseks

Tänasel Afganistani konverentsil Londonis lubasid erinevad lääneriigid ühtekokku 140 miljonit dollarit (üle 1,5 miljardi krooni) selle kriisiriigi lepitusfondi, mille abil püütakse Talibani ridadest minema meelitada need mehed, kes tegelevad terrorismiga lihtsalt seetõttu, et neil muud elatusallikat pole.

Tänasel Afganistani konverentsil Londonis lubasid erinevad lääneriigid ühtekokku 140 miljonit dollarit (üle 1,5 miljardi krooni) selle kriisiriigi lepitusfondi, mille abil püütakse Talibani ridadest minema meelitada need mehed, kes tegelevad terrorismiga lihtsalt seetõttu, et neil muud elatusallikat pole.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lääne ametnikud ei taha siiski näha selle raha kasutamist otsemaksetena, vaid hoopis töökohtade loomisel näiteks põllumajanduses ja turvasektoris. Et praegune mässuline saaks lõpetada isevalmistatud pommide aukude kaevamise ja asuda pigem rosinaid kasvatama või siis kanda õlal AK-47-t selleks, et kaitsta, mitte rünnata.

Konverents, mille kohta oli juba ette teada, et see räägib ka leppimisest Talibaniga, tõi selle toimumiskoha ette ka kümnete afgaanide meeleavalduse. «Me ei kannatanud kogu seda sõda välja selleks, et Taliban naaseks,» ütles 32-aastane arst Tahmina Yousofi uudistevõrgule AFP. «Me oleme pigem valmis võitlema Talibaniga kogu oma elu kui elama Talibani võimu all rahus.»

Suurepärasest eduloost afgaanide endi Talibani vastu pööramisel kirjutas eilne New York Times. Nende terroristide toetajaid leidub põhiliselt vaid puštude seas, kes moodustavad tegelikult vaid 42 protsenti Afganistani rahvastikust. Nimelt teatas üks suuremaid puštude hõime – umbes 400 000-pealine shinwari hõim – et nad asuvad Talibani vastu võitlema ja pistavad põlema iga mässuliste toetaja kodu.

Lisaks lubasid Ida-Afganistanis elavad shinwarid, et juhul, kui Taliban peaks neid ründama, saadab iga pere vähemalt ühe sobivas eas meesliikme Afganistani sõjaväkke või politseisse. Korrakaitsejõududesse, mida lääneriigid selle maa oma rahva hoolde tagasi andmiseks kiirkorras arendada üritavad.

Mainitud otsuse juured peituvad möödunud aasta juulis. Siis jõudsid juba mõnda aega kogunenud pinged shinwaride ja Talibani vahel selleni, et hõim nõudis Kona-nimeliselt terroristide komandörilt, et mässulised hoiaksid eemale nende orgu tammi ehitavatest afgaani inseneridest. Taliban aga röövis kaks inseneri ära.

Seepeale sai shinwaridel villand. Nende ja Talibani kokkupõrkes õnnestus hõimul üks terroristide Pakistanist saabunud komandör tappa ja Kona üle piiri Pakistani ajada.

Esimene sümpaatia hõimu ja NATO sõdurite vahel tekkis ilmselt sellest, et USA eriüksuslased toetasid neid laskemoona ja toiduga. Kuid praegu tsementeerib ületulekut siiski ameeriklaste ja shinwaride kokkulepe, mille kohaselt nad saavad USA-lt oma piirkonna arenduseks miljon dollarit (üle 11 miljoni krooni), mis voolab mööda korrumpeerunud keskvalitsuse näppudest.

Allikas:

Postimees



Bildt ja Miliband: Afganistani aitamine on kõigi asi

28. jaanuaril võtavad Põhjamaade ja Balti välisministrid koos kogu maailma esindajatega osa Londonis peetavast Afganistani konverentsist.

28. jaanuaril võtavad Põhjamaade ja Balti välisministrid koos kogu maailma esindajatega osa Londonis peetavast Afganistani konverentsist.

Foto: Suurbritannia Välisministeerium
Foto: Suurbritannia Välisministeerium

President Karzai novembrikuine ametisse astumise kõne määratles selgelt riigi ees seisvad ülesanded. President Obama on pannud paika USA sammud, eriti julgeoleku osas. Kuid 2010. aasta alguskuudel tuleb meil ühendada kõigi 43 koalitsiooniriigi ressursid Afganistani juhtkonna toetuseks.

Afganistani missiooni põhjendus on endine: tagada Afganistanile stabiilsus, mis kindlustaks, et see maa ei muutu enam kunagi rahvusvahelise terrorismi kasvulavaks.

Londoni konverentsi eesmärk ongi koondada pingutused ja pakkuda välja selge plaan, kuidas jagada tugevdatud tsiviil- ja militaarressursse. See oli ka EL-i tegevusplaani tuum, mille me võtsime vastu möödunud sügisel ja mida me oleme tasapisi ellu rakendanud.

Esimene ülesanne on mõista meie ees seisvaid väljakutseid. Sissid kujutavad endast lõdvalt seotud isikuid, kes ei võitle pelgalt ideoloogia, vaid raha, võimu, au või ellujäämise nimel. Nad on enda ridadesse kaasanud välismaiseid võitlejaid, kohalikke hõime ja narkokaubandusega tegelevaid isikuid. Afganistani valitsus peab meie toetusega saavutama tavaliste elanike poolehoiu, lõhestama vaenlased ning kindlustama Afganistani naabrite osalemise lahenduste leidmises.

Selleks tuleb rahvusvahelisi pingutusi tugevada eelkõige kolmes valdkonnas.

Esiteks peavad tavalised afganistanlased olema kindlad, et kui rahvusvahelised relvajõud lahkuvad, jääb võim riigis Afganistani võimude, mitte Talibani kätte.

Seepärast keskendub konverents küsimusele, kuidas rahvusvahelised jõud saaksid olla juhendajaks ja partneriks Afganistani riiklikele julgeolekujõududele ning neid arendada. Me teeme selles osas edusamme. Afganistani riiklikud julgeolekujõud osalevad 90% sõjalistes operatsioonides. Kuid ka teha on veel palju. Me soovime eriliselt, et Afganistani valitsus oleks valmis paigutama ja paigutaks rohkem sõjaväelasi ja politseinikke võtmetähtsusega provintsidesse ja ringkondadesse, mida sissid kõige enam ohustavad.

Sisside jaoks, kes tunnevad tugevnevat survet, kui tavalised afganistanlased pöörduvad nende vastu ning sõjavägi tegutseb aktiivsemalt, tuleb meil välja töötada tõsiselt võetav reintegratsiooniprogramm, mis aitaks neil taas liituda tavaeluga. Me loodame, et rahvusvaheline üldsus teatab Londoni konverentsil valmisolekust heldelt rahastada Afganistani enda juhitavat reintegratsiooniprogrammi.

Teine ja sama tähtis väljakutse on tugevdada meie tsiviilpingutusi, mis aitavad Afganistanil luua toimiva riigi, mis suudab kindlustada õigusriigi ja abistada rahvast.

Riigi tasandil peab Afganistani valitsus võitlema korruptsiooniga ning tagama afganistanlastele kõigi vajalike teenuste kättesaadavuse. Kõige tähtsam reform on siiski kohaliku omavalitsuse struktuuride rajamine, mis kindlustaks keskvõimu tõhusa ja kohalikke huve arvestava esindatuse. President Karzai ettepanek korraldada 2010. aastal loya jirga ehk piirkondlike juhtide ja hõimupealike nõupidamine oleks tähtis samm õiges suunas.

Afganistani sisemiste struktuuride ülesehitus puudutab eelkõige afganistanlasi endid, kuid rahvusvaheline kogukond peab olema valmis abistama ning kindel on see, et võitlus riigi valitsemise pärast ei tule kerge ega odav.

Kolmas element sissiliikumise nõrgestamisel on uute suhete sisseseadmine Afganistani ja kõigi tema naabrite vahel. Terrorism, kuritegevus, narkootikumid ja migrandid valguvad aina üle Afganistani piiride. Ometi suudaksid kõik naaberriigid anda palju suurema panuse Afganistani stabiliseerimisse ning terroristide välismaise rahastamise ja toetamise kärpimisse. Selleks peab aga suurenema piirkonna riikide vaheline usaldus. Seepärast ongi Londoni konverentsile kutsutud kõik Afganistani naabrid ja teised tähtsamad piirkondlikud partnerid.

Põhja- ja Baltimaade osalemist Londoni konverentsil hinnatakse kõrgelt ning nende toetus aitab kujundada selgemad ja ühtsemad rahvusvahelised seisukohad.

Kuid lõppude lõpuks ei sõltu edu ainuüksi täna võetud kohustustest ja antud lubadustest, vaid strateegiast ja tegevustest, mida iga riik võtab ette järgnevatel kuudel ja aastatel. Afganistani-Pakistani piirialad on endiselt rahvusvahelise terrorismi kasvulava. Kõik riigid peavad etendama oma osa stabiilsuse tagamisel Afganistanis ja kogu piirkonnas.

Otse-ülekanded Londoni konverentsilt:

[videofile]http://www.flyonthewall.com/FlyBroadcast/fco.gov.uk/Afghanistan2010/video/1/live.php[/videofile]

Veel videosid…

Allikad:

Postimees

afghanistan.hmg.gov.uk



Sven Mikser: Maailm otsib Afganistanile uusi lahendusi

Selleks, et afgaanid rahvusvaheliste julgeolekujõudude ja teiste välispanustajate püüdlusi toetaks, peame ühest küljest suutma rahvast veenda, et oleme nendega nii kaua kui vaja, teisalt aga tuleb meil ette näidata ka lühiajalist edu võitluses Talibaniga, kirjutab Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven Mikser Eesti Päevalehes.

Londonis toimub täna esinduslik rahvusvaheline konverents, kus arutatakse maailma üldsuse tegevust Afganistani stabiliseeri misel ja ülesehitamisel.

Foto: ERR
Foto: ERR

Viimase aasta jooksul on palju räägitud uuest strateegilisest lähenemisnurgast Afganistani operatsioonile. Põhjusi selleks on mitu.

Esiteks on USA koalitsiooni juhtriigina uues poliitilises olukorras: Barack Obama on rõhutanud, et kui Iraagi ründamine oli George W. Bushi poliitiline otsus, siis Afganistani sõda on puhtalt vajadusepõhine. Otsus asuda Iraagist välja tõmbuma ja keskenduda „tegelikule probleemile” tagab Afganistanile ka suurema avaliku tähelepanu. Kui Bushi välispoliitiline õnnestumine või läbikukkumine sõltus Iraagist, siis Obama jaoks on kriitiline test just Afganistan. Otsus loobuda seal lääneliku demokraatia juurutamisest ja keskenduda al-Qaida väljajuurimisele on Obama jaoks pragmaatiline valik.

Teiseks – ja see on veelgi olulisem – on reaalne julgeoleku olukord Afganistanis viimastel aastatel halvenenud. Jah, teede ja koolimajade ehitamisel on ette näidata mõndagi toredat, ent Talibani ei ole suudetud loodetud määral ohjeldada ning lääne toetusel valitsevad Afganistani võimustruktuurid on korrumpeerunud ja ebaefektiivsed.

Kuidas võita südameid?

Selleks, et afgaanid rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF-i) ja teiste välispanustajate püüdlusi toetaks, peame ühest küljest suutma rahvast veenda, et oleme nendega nii kaua kui vaja, teisalt aga tuleb meil ette näidata ka lühiajalist edu võitluses Talibaniga. Sõdadest muserdatud rahvas on mõistagi ettevaatlik panustama võõrvägedele, kes ühel hetkel võivad kotid kokku pakkida ja jätta neid kohaliku kättemaksuhimulise äärmus rüh mituse meelevalda.

Samuti peame demokraatia juurutamise püüetes olema või vähemalt näima taktitundelised ja erapooletud. Kui survestame kohalikku võimu lõhkuma aastasadade jooksul kujunenud ühiskondlikku korraldust ja juurutama võõraid doktriine, siis riskime sellega, et meie toetusel enam-vähem demokraatlikult valitud valitsejad kaotavad oma rahva respekti. Teine oht on see, et kohalik võim, kelle kaudu Afganistani ülesehitamist „afganiseerida” püüame, osutub seda võrd korruptiivseks või ebatõhusaks, et diskrediteerib kogu doonorkogukonna häid kavatsusi.

Eeltoodut arvestades on mõis tetav, miks enamik uue strateegia otsijaid peab võtmeküsimuseks turvatunde pakkumist tsiviilelanikele. Ent afgaanide südamete võitmise ja hoidmise kõrval tuleb ISAF-i osalisriikidel pidevalt tegelda ka omaenda kodumaise toetuse hoidmisega. Need kaks eesmärki on mõnikord raskesti ühitatavad. Sõjalise panuse suurendamine ja suurematele asustuskeskustele keskendumine tähendab suuremaid ohvreid koalitsioonivägede seas. Pealegi nõuavad ka lääneriikide valijad oma valituilt käegakatsutavaid edusamme, ilma milleta on kuhjuvaid ohvreid ja kulutusi keeruline õigustada. Lisaks ootab lääne avalikkus oma juhtidelt, et seaksime Afganistanile antava abi sõltuvusse Kabuli suutlikkusest ohjata korruptsiooni ja järgida häid valitsemistavasid. Toetuse tingimuslikkus läheb paratamatult konflikti vajadusega veenda afgaane, et juhtugu mis tahes, me oleme nendega nii kaua kui vaja.

Pikk väljumisstrateegia

Samuti nõuab aeglasest progressist, ohvritest ja operatsiooni kõrgest hinnast frustreeritud lääne avalik arvamus oma juhtidelt väljumisstrateegiat koos ajakavaga. Kuna enneaegse lahkumise korral pole välistatud ei Talibani ega al-Qaida naasmine, nähakse lääne pealinnades lahendusena Afganistani oma julge olekujõudude ülesehitamist. Samal ajal on seni veenva vastuseta küsimus, kuidas suudab riik mis tahes ajaraamis üle võtta mitmesaja tuhande mehelise armee ja politsei finantseerimise.

Põllumajandus – oopiumi põl lundus välja arvatud – on sõdades laastatud ja selle taastumine sõltub seni puuduvast infrastruktuurist. Mineraalsete ressursside ekspluateerimis õi gu se müük välismaistele ettevõtetele, mida ühe lahendusena välja pakutakse, on ajaloos osutunud üheks kindlamaks läänevastasuse genereerimise viisiks mis tahes arengumaal. Kui tulevastel presidendivalimistel seisame silmitsi olukorraga, kus lääne maksumaksjalt palka saava armee ülemjuhatajaks pürivad äärmuslike vaadetega populistlik ja populaarne usujuht ning lääne soosikust korrumpeerunud hõimuvanem, siis on häid lahendusi hilja otsida.

Tõeline väljumisstrateegia võiks seisneda demokraatia ja inimõiguste selliste miinimum standardite poole püüdlemises, mis oleksid nähtavas tulevikus saavutatavad ega tekitaks liigset tülgastust ka lääne avalikus arvamuses. Kui samal ajal saavutada nähtavat edu Talibani-vastases sõjas ja parandada lihtsate afgaanide elustandardit, võib talutava hinnaga minimaalne stabiilsus olla saavutatav. Aga seegi on pikk teekond, mis eeldab meilt vaenlasest suuremat kannatlikkust.

Allikas:

Eesti Päevaleht



NATO varustuse transiit läbi Eesti suureneb hüppeliselt

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

Foto: ERR
Foto: ERR

Alates mullu septembrist on läbi Eesti liikunud 269 sellist konteinerit. NATO konteinerid sisenevad Venemaale peale Eesti ka Lätist ja Leedust. Venemaalt liiguvad need edasi Usbekistani ja sealt juba sihtriiki – Afganistani. Ehkki edaspidi hakatakse läbi Eesti nädalas vedama peaaegu samapalju NATO varustust kui kogu möödunud aasta jooksul, ei tähenda see Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul siiski Eesti Raudteele kaubavedude olulist suurenemist, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Simmermann rõhutab aga, et majandussurutise ja Venemaa vedude üldise kokkukuivamise tingimustes on ka mõned lisaveod Eesti Raudteele väga olulised.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010_01_27_AK_nato_transiit.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Saksamaa saadab Afganistani 850 lisasõdurit

Saksamaa kantsler Angela Merkeli sõnul saadab riik Afganistani 850 lisasõdurit, praegu on Afganistanis umbes 4500 Saksamaa sõdurit.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Saksamaa kantsler Angela Merkeli sõnul saadab riik Afganistani 850 lisasõdurit, praegu on Afganistanis umbes 4500 Saksamaa sõdurit.

Merkeli kinnitusel liituvad 500 sõdurit kohe sealse väekontingendiga, ülejäänud 350 jäävad reservi ning lähevad Afganistani erakorraliste ürituste ajal nagu sügisel toimuvad parlamendivalimised, vahendas The Earth Times.

NATO liitlasväed on avaldanud korduvalt Saksamaale survet saata rahvusvaheliste julgeolekujõudude hulka lisasõdureid.

Allikas:

ERR Uudised



USA kindral peab vajalikuks Talibaniga rääkida

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

Foto: www.armybase.us
Foto: www.armybase.us

NATO vägede juht Afganistanis on seisukohal, et sõjaliste jõudude tugevdamine peaks aitama tulevikus saavutada Talibaniga rahukokkulepet.

USA kindral Stanley McChrystal ütles Financial Timesi usutluses, et tema arvates on sõdimist olnud piisavalt ja poliitiline lahendus on igas konfliktis lõpuks vältimatu, vahendas BBC News.

McChrystali sõnul ei ole Taliban üheselt võetav ning mitte kõik taliibid ei taha tema hinnangul igavesti maksta ränka hinda Al-Qaeda äärmusluse eest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO peasekretär vastas avalikkuse küsimustele Afganistani kohta

Jaanuari lõpul Londonis toimuva Afganistani-teemalise konverentsi eel vastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen videoteates avalikkuse küsimustele rahvusvahelise Afganistani operatsiooni kohta ja Londoni konverentsilt oodatavate tulemuste kohta.

Foto: NATO
Foto: NATO

Jaanuari lõpul Londonis toimuva Afganistani-teemalise konverentsi eel vastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen videoteates avalikkuse küsimustele rahvusvahelise Afganistani operatsiooni kohta ja Londoni konverentsilt oodatavate tulemuste kohta.

Londoni konverents toimub 28. jaanuaril Ühendkuningriigi peaministri Gordon Browni kutsel. Kohale tulevad rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) tegevusse panustavate riikide välisministrid, Afganistani naaberriikide ja teiste Lähis-Ida riikide esindajad, ÜRO, Euroopa Liit, Maailmapank. Osaleb ka Eesti välisminister Urmas Paet.

Konverentsil on kavas töötada välja afgaanide poolt juhitud riigi strateegia ja arutada sõjaliste ja tsiviiljõudude rakendamist eesmärgi saavutamisel.

Kirjalikult on esitatud küsimus ja nende vastuseid võimalik lugeda NATO kodulehel.



Allikad:

NATO

http://afghanistan.hmg.gov.uk

Välisministeerium



Rasmussen kiitis Afganistani julgeolekujõude mässuliste tagasilöömise eest

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Afganistani politseid ja sõjaväge, kes suutsid täna edukalt vastu astuda Talibani rünnakule Kabulis


Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kiitis Afganistani politseid ja sõjaväge, kes suutsid täna edukalt vastu astuda Talibani rünnakule Kabulis, teatab uudistevõrk AFP.

«Ma kiidan Afganistani julgeolekujõude rolli eest, mida nad mängisid nende rünnakute tagasilöömises ja linnas korra taastamisel,» teatas Rasmussen. «Nende [rünnakute] toimepanijad näitasid selgelt oma sihtmärkide valikuga, et nende eesmärk on tagasi pöörata edu, mida Afganistan on saavutanud elatustaseme parandamisel ja parema tuleviku ehitamisel.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Möödunud aastal käis välismissioonidel 650 kaitseväelast

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi.

Tänavu osales välismissioonidel suurusjärgus 650 kaitseväelast, kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseväe suurim välismissioon on Afganistan, kus aasta teisel poolel ajutiselt missioonile saadetud üksuste tõttu tõusis korraga teenivate kaitseväelaste arv 300 ligi. Ajutiselt saadetud üksusi arvestamata teenis Afganistanis korraga 150-165 kaitseväelast.

Afganistani-missioonil osaleb motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy, miinipildujarühm, toetusüksus NSE, lähikaitsemeeskond, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Tänavu lõpetas Eesti lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna lähetamise Afganistani.

Valimiste ajaks saatis Eesti Afganistani ajutiselt jalaväekompanii Estcoy-E ja toetusüksuse NSE-E. Kahest kompaniist koosnev pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus teenib Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif, mille suuruseks on 26 kaitseväelast. Lisaks teenivad Kosovos üks meditsiiniõde, kaks staabiohvitseri ja üks staabiallohvitser. Praegu Kosovos teeniv luurerühm Estrif-6 jääb viimaseks üksuseks, mille Eesti Kosovosse saadab, tuleva aasta veebruarist jätkab Eesti missioonil osalemist staabiohvitseride ja staabiallohvitseridega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.

Eesti osaleb Euroopa Liidu juhitud operatsioonis Althea Bosnias ja Hertsegoviinas staabiohvitseri ja staabiallohvitseriga. Eesti üksused on osalenud Bosnia ja Hertsegoviina rahutagamismissioonidel alates 1996. aastast.

Iraagis NATO väljaõppemissioonil teenib praegu üks Eesti staabiohvitser.

Samuti osaleb Eesti alates 1997. aasta märtsist sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis-Idas.

Allikas:

Postimees



NATO tunnustas Eesti reservohvitseri kõrge autasuga

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO tunnustas Major Isbergi eriteenete medaliga silmapaistva teenistuse eest NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana Iraagis selle aasta esimesel poolel.

„Ülo oli oma teenistuses alati teavitustöö eesliinil ja tutvustas avalikkusele järjekindlalt NATO Treeningmissiooni panust Iraagi julgeolekujõudude – armee ja politsei – arendamisse,“ ütles kindralleitnant Frank Helmick, NATO Treeningmissiooni ja Iraagi Rahvusvaheliste julgeolekujõudude arendusstaabi ülem aastatel 2008-2009. Kindralleitnant Helmicku sõnul aitas major Isbergi erialane professionaalsus kaasa NATO Iraagi Treeningmissiooni tegevuse tutvustamisele mitte ainult Iraagis, vaid kõigis NATO Treeningmissioonil osalevates maades.

Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.

Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Isbergiga sai medali 100 NATO riikide kaitseväelast NATO erinevatest staapidest – Isberg oli ainus medalisaaja NATO Treeningmissioonist. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.

Major Ülo Isberg teenib kaitseväes alates 2000. aastast. 2005. aastal teenis ta esimese reservväelasena välisoperatsioonil Iraagis Rahvusvahelise korpuse teavitusosakonnas. 2009. aasta esimesel poolel teenis major Isberg Iraagis NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana, aasta teisel poolel Afganistanis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Eesti kontingendi teabeohvitserina.

Major Isberg on sündinud Kanadas Eesti perekonnas ning tegutsenud seitse aastat Toronto Eesti maja tegevjuhatajana. Isbergi vanaisa osales Vabadussõjas Kalevlaste maleva koosseisus. Vanaisalt lapsepõlves saadud patriotismisüst tõi Isbergi Eestisse, kus ta lõpetas reservohvitseride kursused Lahingukoolis Meegomäel 2000. aastal esimese väliseestlasena.

Esimese eestlasena sai NATO eriteenete medali major Eero Kinnunen teenete eest Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2008. aastal.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Estonian soldier killed in Afghanistan, President Ilves expresses his condolences to the family

“The heavy burden of grief and sympathy are on our minds as we think of Junior Sergeant Kristjan Jalakas, who was killed in action early this morning in Afghanistan. Estonia has lost a brave soldier and the family, to whom I extend my condolences, has lost a good son and brother,” wrote President Toomas Hendrik Ilves

President expresses his condolences to the family of Junior Sergeant Kristjan Jalakas, who was killed in Afghanistan on December 15th in an improvised explosive device strike.

Photo: Estonian Defence Forces
Photo: Estonian Defence Forces

“The heavy burden of grief and sympathy are on our minds as we think of Junior Sergeant Kristjan Jalakas, who was killed in action early this morning in Afghanistan. Estonia has lost a brave soldier and the family, to whom I extend my condolences, has lost a good son and brother,” wrote President Toomas Hendrik Ilves, in a letter of condolence to the next of kin of Junior Sergeant Kristjan Jalakas.

Perhaps, along with words of consolation, you can find solace in the knowledge that Kristjan Jalakas made a brave choice and fulfilled his soldier’s duty to Estonia and our allies, the head of state wrote.

“I invite all my fellow countrymen to pause for a moment and give a thought to commemorate Junior Sergeant Kristjan Jalakas and of support for his next of kin, as well as his brothers in arms in Afghanistan,” said President Ilves.

Source:

Office of the President of the Republic



Valitsusvastased ründasid Afganistanis Eesti sõdureid

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Estcoy-9 jalaväelasi. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi Camp Bastion kolmanda taseme välihaiglasse. Haavatut opereeriti ja arstide sõnul ei ole sõduri elu ohus.

Estcoy-9 jätkas operatsiooni oma vastutusalas. 1. Jalaväebrigaad on haavatu perekonda juhtunust teavitanud.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Tallinnas toimub Afganistani-teemaline konverents

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid.

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid eesotsas Eesti ja Ühendkuningriigi eriesindajatega Afganistanis ja Pakistanis, Harri Tiido ja Sir Sherard Cowper-Colesiga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Konverentsil arutatakse viimaseid arenguid Afganistanis, sealhulgas näiteks presidendivalimiste järgset olukorda riigis, NATO vägede suurendamisega ja Afganistani julgeolekujõudude ning tsiviilsektori ülesehitamisega seonduvat. Samuti räägitakse olukorrast regioonis laiemalt, keskendudes eelkõige arengutele Pakistanis ning kõneldakse edasise koostöö edendamise võimalustest.

Välisministeeriumis toimuva konverentsi avab kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Allikas:

Välisministeerium



Postimees koondab Afganistani-teemalist infot

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Foto: Liis Treimann, Postimees
Foto: Liis Treimann, Postimees

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Näiteks täna vastas Postimees.ee lugejate küsimustele online-intervjuu käigus Iraagis ja Afganistanis teeninud major Janno Märk.  Major Märki sõnul pole liitlasriikidele märkamata jäänud, et Eesti panus Afganistani missioonil on rahvaarvu kohta üks suurimaid ning arvestades meie geopoliitlist asukohta tuleb Eestil olla aktiivne alliansi liige, et ka väikeriigina meid tähele pandaks. Intervjuud saab lugeda siin.

Allikas:

Postimees



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA ootab liitlastelt veel 6000 lisasõdurit Afganistani

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit.


Foto:NATO
Foto:NATO

Vastuseks USA presidendi Barack Obama eeldatavasti tuleval nädalal antavale lubadusele saata Afganistani juurde kümneid tuhandeid Ameerika sõdureid võivad ülejäänud NATO riigid sinna lisaks läkitada kuni 6000 sõdurit, teatab uudistevõrk AP.

Kõigi eelduste kohaselt peaks Obama oma uue sõjaplaani teatavaks tegema teisipäeval. Praegustel andmetel sisaldab see otsust juurde läkitada umbes 30 000 USA enda ja teiste liitlasriikide sõdurit ning ka kava, kuidas selle kriisiriigi julgeolek tema enda korrakaitsejõududele lõpuks üle anda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy-E saabub Afganistanist koju

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Homme, 23. novembril jõuab tagasi koju Afganistani valimiste ajaks saadetud jalaväekompanii Estcoy-E ja logistiline toetuselement NSE-E.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinna Lennujaama vanas hoones võtab üksused vastu kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Juuli algul Afganistani suundunud Estcoy-E lõpetas teenistuse esmapäeval, 16. novembril piduliku rivistusega Camp Bastioni sõjaväebaasis.

Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. brigaadi ülem brigaadikindral Lawrence D. Nicholson andis teenistuse lõpetanud Eesti kompanii ülemale major Ain Tiidrusele Ühendriikide Mereväe ja Merejalaväe teenetemedali. Viit kaitseväelast tunnustas Merejalavägi saavutusmedaliga.

Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi 134-liikmelise lisakompanii, kes teenis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe alluvuses.

Kahest kompaniist koosnenud pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.

Afganistanis jätkavad teenistust Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement NSE-8.

Jalaväekompanii Estcoy-8 ja logistiline toetuselement NSE-7 saabuvad Eestisse järgmisel nädalal.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi