Eesti annab Kõrgõzstani konfliktis kannatanutele humanitaarabi

Välisministeerium abistab Kõrgõzstanis kodudest vägivaldsete etniliste kokkupõrgete tõttu lahkuma sunnitud inimesi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) vahendusel 1,5 miljoni krooniga. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) toetab abivajajaid nii Kõrgõzstanis kui ka neid, kes on pidanud suunduma Usbekistani.

VälisministeeriumVälisministeerium abistab Kõrgõzstanis kodudest vägivaldsete etniliste kokkupõrgete tõttu lahkuma sunnitud inimesi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) vahendusel 1,5 miljoni krooniga. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) toetab abivajajaid nii Kõrgõzstanis kui ka neid, kes on pidanud suunduma Usbekistani.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on sajad tuhanded inimesed saanud rängalt kannatada. „Nad on ilma jäänud kodust, halvemal juhul ka lähedastest. Nende ellujäämine ja edasine elu sõltub praegu ainult abist. Ja ka Eesti annab panuse nende inimeste abistamisse,“ lisas Paet.

Euroopa Liidu välisministrid on mõistnud hukka vägivalla Kõrgõzstanis ning kutsunud Kõrgõzstani tungivalt üles astuma samme vägivalla lõpetamiseks ja stabiilse valitsuse moodustamiseks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on vägivaldsed etnilised kokkpõrked Kõrgõzstanis toonud kaasa massilise põgenike voolu riigi siseselt ja ka naaberriiki Usbekistani. „On oluline, et ka Kõrgõzstani naaberriigid aitaksid põgenikke ja annaksid panuse olukorra rahunemisele Kõrgõzstanis,“ rõhutas välisminister Paet. „Ka Euroopa Liit plaanib alustada koheselt humanitaarabi andmist,“ lisas ta.

Esialgsetel andmetel on Kõrgõzstani siseselt oma kodudest sunnitud lahkuma 400 000 elanikku, kellest ligi 100 000 elanikku on põgenenud Usbekistani. Põgenikest moodustavad suure osa naised, lapsed ja vanurid. Usbekistanis on enamik põgenikest koondunud Andizhani maakonna 48 ajutisse põgenikelaagrisse.

Põgenikud vajavad ravimeid, esmatarbevahendeid, ajutist peavarju ja toiduabi. Lõuna-Kõrgõzstani ligipääs keerulise julgeolekuolukorra tõttu hetkel puudub. Terves piirkonnas on tegutsemas vähe humanitaarabi organisatsioone ning ka doonorite toetused regioonile on seni olnud tagasihoidlikud. Seetõttu on eriti oluline aidata leevendada inimeste kannatusi ja takistada humanitaarkriisi edasist süvenemist.

17. ja 18. juunil viis ÜRO Usbekistanis läbi täpse abivajaduste hindamise, mille järel edastati rahvusvahelisele üldsusele abipalve. Esimesed UNHCR päästemeeskonnad töötavad Andizhani maakonnas ja Taškentis ning jagavad koostöös Usbekistani valitsusega hädasolijatele abi. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet on kriisi puhkemisest alates tegutsenud kiirelt ja efektiivselt, olles üks väheseid abi andjaid, kes alustas lennukitega abi saatmist Usbekistani.

Allikas:

Välisministeerium



Missioonil kangelast ei mängita

Jaak Talving juhatab argipäeviti Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgia- ja anestesioloogia kliinikut, aga ta on käinud ka mitu korda kriisikolletes abi andmas.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Jaak Talving juhatab argipäeviti Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgia- ja anestesioloogia kliinikut, aga ta on käinud ka mitu korda kriisikolletes abi andmas.

Jaak Talving on käinud missioonil Indoneesia tsunami ja Haiti maavärina purustuste keskel. Ka on ta kaasa aidanud Afganistani meedikute koolitamisele.

– Millal esimest korda kriisikoldesse sattusite?

Esimest korda läksin kriisikoldesse Indoneesiasse 2005. aastal. Kui ma ülikoolis olin, siis oli küll Armeenias maavärin, aga sinna mul minna ei õnnestunud, sest minuni info tookord lihtsalt ei jõudnud. 2000. aastast olen Eesti päästemeeskonnas tegev olnud ja meid on rahvusvaheliste raamlepingute abiga ning Eesti riigi rahaga haritud nii palju, kui see võimalik on. Ühel hetkel oli arenguline situatsioon selline, et Eesti riigil tuli meeskond välja saata ja nii me läksimegi. Kogemust meil enne seda rahvusvahelisel areenil toimetamiseks peaaegu ei olnud, kui see Armeenia maavärin välja arvata.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



“Välismääraja” 24. jaanuaril: “Humanitaarabi andmine ei ole iludusvõistlus”

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendi

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Sel pühapäeval räägiti “Välismäärajas” Euroopa Komisjoni liikmetega seonduvatest skandaalidest ja Komisjoni liikmete kuulamistest Euroopa Parlamendis. Samuti tulid jutuks Euroopa strateegilised tulevikuplaanid.

Saatekülalised arutlesid, kas ja kuivõrd peaks Euroopa Liidu uus strateegia tegelema majandusruumi reguleerimisega ning millised on teised teravad probleemid Euroopas.

Räägiti ka Haiti maavärinast ja hetkel palju kõneainet pakkuvast humanitaarbi efektiivsusest.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Riigikantselei Euroopa-ekspert Keit Kasemets.

24. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Eesti osaleb NATO humanitaarabiprogrammis Haitile

18. jaanuaril toimetas NATO rahvusvaheline strateegiline õhuvägi (The Multinational Strategic Airlift Capability SAC)toitu ja esmaabivahendeid.

18. jaanuaril toimetas NATO rahvusvaheline strateegiline õhuvägi (The Multinational Strategic Airlift Capability, SAC) Haiti maavärinast räsitud pealinna, Port-au-Prince’i toitu ja esmaabivahendeid.

Foto: NATO
Foto: NATO

SAC-i jaoks oli lend Haitile esimene humanitaarabimissioon. Varem on õhujõudude lennukid teenindanud NATO missioone Kosovos ja Afganistanis.

“Humanitaarbi andmine on kiire ülesanne. Õhuväe 12 riigi koostöös saame tööge hakkama kiiremini ja efektiivsemalt, kui iga riik eraldi tegutsedes,” ütles NATO raskeõhuväe komandör, kolonel Fredrik Héden.

“Missiooni algatajaks oli Rootsi, aga lennuki pardal on abivahendeid ka Norralt, Taanilt, Soomelt ja Eestilt. Meeskonnaliikmed tahavad missiooni kiiresti lõpuni viia ja neid toetavad kolleegid Papa õhuväebaasis Ungaris,” lisas Héden.

SAC loodi kolm aastat tagasi pakkumaks õhutransporti rahvuslikel missioonidel, NATO ja Euroopa Liidu missioonidel. SAC-i kuulub kümme NATO liikmesriiki – Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Sloveenia, Rumeenia ja USA ning kaks Partnerlus rahu nimel programmi riiki Soome ja Rootsi.

Allikas:

NATO