Väike sõda, mis vapustas maailma?

Kui lääs kõnelnuks diplomaatilise kombineerimise asemel Venemaaga ühehäälselt, jäänuks Gruusia sõda pidamata, väidab Ronald Asmus. Äsja ilmunud raamatut luges ajaloolane Ingmar Haav.

Kui lääs kõnelnuks diplomaatilise kombineerimise asemel Venemaaga ühehäälselt, jäänuks Gruusia sõda pidamata, väidab Ronald Asmus. Äsja ilmunud raamatut luges ajaloolane Ingmar Haav.

Nagu raamatu pealkirjast võib välja lugeda, olid 2008. aasta augustis Gruusias toimunud sõjal märksa kaalukamad tagajärjed, kui tavavaatleja seda hoomata võib.

Vähemasti nii arvab Ron Asmus, kelle silmis oli see konflikt midagi märksa enamat kui Venemaa sekkumine tsiviilelanike ja rahuvalvajate kaitseks Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ühtlasi leiab Asmus, et tegemist ei olnud vaid Moskva varjatud sooviga luua piirkonda kaks uut vasallriiki.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Harri Tiido: Gruusia sõda ja Venemaa suurõppused muutsid NATO mõtlemist

Välisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Õppused Zapad möödunud aastalVälisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

Balti riigid on samuti NATO riigid, seega on tegemist NATO õppustega liikmesmaade osalusel. Üldreeglina toimuvad taolised õppused pikemaajalise kava alusel ja seetõttu vahetu seos märgitud Venemaa õppustega puudub. Samas ei saa eitada, et sündmused nagu Venemaa-Gruusia sõda ja küsimuses mainitud manöövrid on mõjutanud ka NATO julgeolekupoliitilist mõtlemist.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Eesti toetab Georgia demineerijate väljaõpet

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik allkirjastas reedel lepingud, millega Eesti toetab 50 000 euroga Georgia armee demineerijate väljaõpet ning taastusravikeskuse rajamist Gori sõjaväehaiglas.

Gruusia sõduridEesti suursaadik NATO juures Jüri Luik allkirjastas reedel lepingud, millega Eesti toetab 50 000 euroga Georgia armee demineerijate väljaõpet ning taastusravikeskuse rajamist Gori sõjaväehaiglas.

Projektid viiakse ellu NATO juhitud Georgia III usaldusrahastu raames, mille kaasjuhiks on Eesti koos Leedu ja Tšehhiga. Projekti kogumaksumuseks kujuneb 2,8 miljonit eurot.

Projekti raames õpetatakse välja ja varustatakse Georgia armee pioneeripataljoni demineerijad nn treeni-treenijad-printsiibil, ehk välja õpetatakse Georgia armee instruktorite meeskond, kes hakkavad hiljem ise koolitama Georgia armee demineerijaid.

Projekt aitab Georgial senisest tõhusamalt likvideerida nii varasematest relvakonfliktidest ja Nõukogude Armeest maha jäänud lõhkemata laskemoona, mis on tänaseks vigastanud umbes 400 Georgia tsiviilelanikku. Samuti toetab projekt Georgia kavasid osaleda demineerijatega NATO operatsioonidel.

Samuti toetatakse usaldusrahastuga ka taastusravikeskuse rajamist Gori linna sõjaväehaiglas, kus ravitakse 2008. aasta augustikonfliktis raskelt vigastada saanud Georgia kaitseväelaseid.

Sisuliselt viib projekti ellu NATO logistikaagentuur NAMSA (NATO Maintenance and Supply Agency). Georgia III usaldusrahastu tasuvusuuringut toetas Eesti Kaitseministeerium ligi 8500 euroga, samuti käisid Georgias demineerimisalast nõu andmas Eesti Päästeameti eksperdid.

Varem on Eesti Kaitseministeerium toetanud 30 000 euroga ka Georgia II usaldusrahastut, mille raames hävitati ligi 9000 vananenud raketti.

Georgia on koos Ukraina, Montenegro ja Afganistaniga Eesti kaitsealase abi üheks prioriteetseks sihtriigiks. Lisaks laiemale arengukoostööle on Eesti kahepoolse kaitsealase abi raames rahastanud Georgia kaitseväelaste õppimist Balti Kaitsekolledžis ning annetanud Georgiale jalaväe väljaõppesimulaatori.

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO julgeolekukonverentsil Jerevanis räägiti Venemaa kallaletungist Gruusiale

Neljapäevast laupäevani Jerevanis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee julgeolekuseminaril Lõuna-Kaukaasia arengute kohta räägiti muuhulgas Venemaa kallaletungist Gruusiale 2008. aasta augustis.

Neljapäevast laupäevani Jerevanis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee julgeolekuseminaril Lõuna-Kaukaasia arengute kohta räägiti muuhulgas Venemaa kallaletungist Gruusiale 2008. aasta augustis.

«Vene-Gruusia plokis tegi suurepärase ettekande Potomaci instituudi analüütik David Smith,» kirjeldas konverentsil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esindajana viibinud riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Eesti toetab sõdades kannatanud Gruusia naiste ja noorte psühholoogilist nõustamist

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Foto: Guardian.co.uk
Foto: Guardian.co.uk

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Gali Naiste Ühingu üks prioriteetne tegevusvaldkond on Rehabilitatsiooni Keskuse arendamine. Keskus tegutseb viiendat aastat ning selle töö on suunatud Gali piirkonna naiste ja noorte psühholoogilisele toetamisele ja nõustamisele. Eesti panus on üle pika aja esimene rahaline toetus keskuse käigushoidmise tagamiseks, vahepeal toimis keskus tänu psühholoogide vabatahtlikule tööle.

Välisminister Urmas Paeti sõnul pakub Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus patsientidele tasuta nõustamis- ja konsultatsiooni võimalusi. “Hetkel on Gali piirkonna elanikel psühholoogilist nõustamist saada väga keeruline,” märkis Paet. Välisministri hinnangul on professionaalne psühholoogilise abi saamise võimalus Gali piirkonnas aga eriti oluline. “Selle piirkonna inimesed elavad justkui kahe tule vahel ning seetõttu on neil oma igapäevase eluga mõneti keeruline toime tulla. Kõigil abivajajatel peab olema võimalus vajadusel meditsiinilise abi kõrval saada ka psühholoogilist nõustamist,” ütles Paet.

Gruusia piiri ääres paiknev Gali piirkond on osa Abhaasiast. Tegemist on väga vaese ja sõjast räsitud regiooniga. Piirkonna elanikkonnast 95% on grusiinid ning suur osa neist on sisepõgenikud, kes ootavad võimalust oma kodudesse tagasi pöörduda.

Projekti rahastatakse 2009. aasta välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 2009. aastal oli välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahendite maht 40 miljonit krooni.

Gruusia on Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval üks Eesti arengukoostöö peamistest sihtriikidest.

Täpsed projektikirjeldused ja ülevaade Eesti arengukoostöö projektidest varasematel aastatel on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil: <http://www.vm.ee/?q=et/node/4524>

Allikas:

Välisministeerium



The Times: Gruusia laitis Prantsusmaa plaani müüa Venemaale sõjatehnikat

Gruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

MistralGruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

Gruusia seisukohta toetavad Balti riigid. Eesti välisminister Urmas Paet palus Pariisil kaaluda tehingut NATO julgeoleku aspektidest lähtuvalt. Ta ütles, et Moskva on arvanud NATO vaenlaste, mitte sõprade kategooriasse ja Mistrali müük viiks julgeoleku tasakaalu rikkumiseni.

Loe artiklit The Times’ist!

Allikas:

Välisministeerium




Dr Jamie Shea: Eesti ja Gruusia näited tõestavad, kui halvav on küberrünnakute mõju

Päevavalgele järjest rohkem tõendeid, et riigid korraldavad küberrünnakuid, et testida teiste riikide infosüsteemide vastupidavust või varastada riigisaladusi, ütles NATO poliitikaplaneerimise juht Dr Jamie Shea.

Dr Jamie Shea
Foto: NATO

Aastaid tagasi seostus häkkerite poolt varastatud salajane info tööstusliku või ärilise spionaažiga. Teine kujund, mis seoses küberjulgeolekuga meenub, on kodus istuv teismeline, kes üritab lihtsalt nalja pärast Pentagoni infosüsteemidesse sisse häkkida.

Tänapäeval tuleb päevavalgele järjest rohkem tõendeid, et riigid korraldavad küberrünnakuid, et testida teiste riikide infosüsteemide vastupidavust või varastada riigisaladusi. Eesti ja Gruusia näited tõestavad, kui tugevalt halvavat võimet omavad hästikorraldatud küberrünnakud valitsuse ja erasektori administratiivsüsteemidele.

Kui suur on oht, et meid tabavad küberrünnakud? Kuidas saame neid ära hoida ja kes juhib võitluses häkkerite ja kaitsjate vahel? Milliseid muudatusi rahvusvahelistes seadustes on vaja, et hoida ära küberrünnakuid riigile ja erasektorile?

Vaata Dr Jamie Shea videoloengut küberrünnakute teemal!

Allikas:

NATO



NATO juhi sõnul peaks allianss muutuma globaalseks julgeolekufoorumiks

NATO peaks arendama lähedasemaid suhteid Hiina, India, Pakistani ja Venemaaga ning muutuma maailma julgeolekuküsimuste peamiseks foorumiks, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Vene parlamendiliige Konstantin Kossatšov aga suhtub ettepanekusse skepsisega.

NATO peaks arendama lähedasemaid suhteid Hiina, India, Pakistani ja Venemaaga ning muutuma maailma julgeolekuküsimuste peamiseks foorumiks, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Vene parlamendiliige Konstantin Kossatšov aga suhtub ettepanekusse skepsisega.

Foto: www.securityconference.de
Foto: www.securityconference.de

Kõigi nimetatud nelja riigi huvides on stabiilne Afganistan ning kõik nad saavad selle nimel rohkem teha, vahendas Reuters Rasmusseni sõnu Müncheni julgeolekukonverentsil.

«Mis kahju sünniks sellest, kui riigid nagu Hiina, India, Pakistan ja teised NATOga lähedasemaid suhteid arendaksid? Arvan, et see tooks tegelikult ainult kasu, seda nii usalduse, kindluse kui koostöö mõttes,» ütles ta.

NATO peaks tema sõnul saama kohaks, kus allianssi mittekuuluvad riigid saavad lisaks Afganistanile teha koostööd ka küsimustes nagu terrorism, küberrünnakud, tuumarelvade levik, piraatlus ja kliimamuutus.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rogozin: Vene-NATO koostöö on täielikult taastatud

Venemaa suursaadiku NATO juures Dmitri Rogozini sõnul on sõjaline koostöö Venemaa ja NATO vahel täielikult taastatud.

Foto: NATO
Foto: NATO

Venemaa suursaadiku NATO juures Dmitri Rogozini sõnul on sõjaline koostöö Venemaa ja NATO vahel täielikult taastatud.

Brüsselis eile aset leidnud Vene-NATO kohtumisel kindralstaabi esindajate tasemel fikseeriti tema sõnul fakt sõjalise koostöö täielikust taastamisest, vahendas Interfax.

Rogozini jutu järgi oodati Brüsselis suure huviga Vene relvajõudude kindralstaabi ülema kindral Nikolai Makarovi sõnavõttu. «Minu arvates oli tema esinemine väga edukas,» märkis Rogozin.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Saakašvili sõnul ootab Gruusia sõpradelt tõerääkimist, mitte relvi

Saakašvili sõnul on Moskva jätkuvalt nende vastu. Sest Gruusia olemasolu meenutab teistele sama piirkonna riikidele, et Venemaa suutis küll tungida iseseisvasse riiki, kuid mitte kukutada selle valitsust.

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja mina ütlen, kus sa omadega oled, märkis Gruusia president Mihheil Saakašvili täna Tallinnas välispoliitika instituudi loengus.

Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo
Foto: Gruusia presidendi kommunikatsioonibüroo

Nende sõnadega kirjeldas ta olukorda, kus ühena vähestest riikidest Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena tunnustanud Venezuela president Hugo Chavez seisis vastu Gruusia riigi territoriaalsele terviklikkusele ning Tšehhi vabadusvõitleja Vaclav Havel seda toetas.

«Mind šokeeris, kui palju suutsid Vene sissetungijad kujundada sellist sürrealistlikku arusaama, et Gruusia – riik, kuhu nad tungisid – ründas neid,» rääkis Saakašvili. «Mind šokeeris, et Vene liidrid olid nagu maagid või nõiad, kes suutsid pöörata iga reaalsuse täpselt vastupidiseks.»

Gruusia presidendi sõnul pole selles strateegias pole midagi uut. «Seda nimetatakse peegelpropagandaks,» selgitas ta. «See tähendab oma ohvri süüdistamist täpselt selles kuritöös, mida sa hakkad sooritama või oled juba toime pannud.»

Saakašvili sõnul on seda taktikat kasutanud iga viimase aja totalitaarne režiim. Esimesed olid natsid. «Nad süüdistasid juute valmistumises maailmasõjaks, milleks nad tegelikult ise aktiivselt valmistusid,» meenutas ta. «Ja süüdistasid neid sakslaste hukkamiseks valmistumiseks ajal, kui nad valmistusid juutide genotsiidiks.»

Loe edasi Postimehest!

Gruusia presidendi Tallinnas peetud loengu ingliskeelne tekst.

Allikad:

Postimees

www.president.gov.ge



Ilves: Gruusia vajab strateegilist kannatlikkust

President Toomas Hendrik Ilves ütles Gruusia president Mikheil Saakašviliga peetud pressikonverentsil, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähitulevikus, mistõttu vajab riik strateegilist kannatalikkust.


Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

President Toomas Hendrik Ilves ütles Gruusia president Mikheil Saakašviliga peetud pressikonverentsil, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähitulevikus, mistõttu vajab riik strateegilist kannatalikkust.

Ilves märkis, et Euroopa Liit toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ega kavatse kunagi tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. Samas tõdes ta, et Gruusia territoriaalne terviklikkus ei taastu lähimas tulevikus, teatas presidendi kantselei.

Loe edasi ERR-Uudistest

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-01-20_UUDISED_GEORGIA.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Laar sai Saakašvililt kõrge autasu

Autasu anti Laarile üle tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist, kuhu riik selle aastatuhande alguseks oli sattunud.

Gruusia president Mihheil Saakašvili andis täna Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele Mart Laarile üle Püha Jüri ordeni, mis on kõrgeim välismaalasele annetatav riiklik autasu Gruusias.

Foto: IRl
Foto: IRl

Autasu anti Laarile üle tunnustuseks tema tegevuse eest Gruusia väljatoomisel majanduskriisist, kuhu riik selle aastatuhande alguseks oli sattunud.

Rakendades Gruusias Eesti kogemusi majandusreformide teostamisel aitas Laar tõsta Gruusia konkurentsivõimet ning vähendada oluliselt korruptsiooni.

Mart Laari sõnul on ta talle omistatud kõrge autasu üle uhke, kuigi peamine au kuulub siin grusiinidele endile, sest Gruusia presidendi majandusnõunikuna pakkus ta vaid välja mitmeid samme Gruusia raskest majanduslikust olukorrast väljatoomiseks ning investeeringutele soodsa keskkonna loomiseks.

„Gruusia olukord oli tõepoolest masendav, pean tunnistama, et pole majanduslikult nii kokku kukkunud riiki näinudki. Seetõttu on Gruusia toime saatnud tõelise ime ning oma maad tundmatuseni muutnud,” lausus Laar.

„Minu roll Gruusias on olnud nõu anda, au tehtu eest kuulub aga grusiinidele endile, kes julgesid asuda radikaalsete reformide teele ning sellel teel ka edu saavutada”.

Esimene Püha Jüri orden annetati 2005. aastal endisele Ameerika Ühendriikide presidendile George W. Bush´ile, selle on pälvinud ka Poola president Lech Kaczyński ja Leedu president Valdas Adamkus.

Allikas:

IRL



Eestisse tuleb visiidile Gruusia president Mihheil Saakašvili

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga.

20.-21. jaanuaril viibib Eestis töövisiidil Gruusia president Mihheil Saakašvili koos abikaasa Sandra Elisabeth Roelofsiga. Tegemist on Gruusia presidendi esimese visiidiga Eestisse pärast augustisõda.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Gruusia presidendil on kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Kohtumistel räägitakse üldisest olukorrast Gruusias, Eesti-Gruusia koostööst ning Gruusia majanduse arengust ja reformitegevusest nii NATO kui ka Euroopa Liidu kontekstis.

Gruusia president külastab visiidi raames ka IT Demokeskust ning annab välisministeeriumis loengu.

Gruusia presidenti saadavad visiidil kultuuriminister Nikoloz Rurua, põllumajandusaseminister Bakur Kvezereli ja asevälisminister Nino Kalandadze.

Allikas:

Välisministeerium



Aaviksoo: NATO kaitseplaan rajaneb konkreetsetel riskide

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.


Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

«Tegemist on järgmise sammuga meie kaitsevõime kasvatamisel. Regionaalsed kaitseplaanid on konkreetsete riskide põhised,» ütles Aaviksoo BNSile. Ta lisas, et taoliste piirkondlike kaitseplaanide ettevalmistamist toetas möödunud aastal ka USA president Barack Obama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Saakašvili peab Tallinnas avaliku loengu

20.-21. jaanuaril Eestis visiidil viibiv Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtub siin riigijuhtidega ning peab välisministeeriumis loengu.

20.-21. jaanuaril Eestis visiidil viibiv Gruusia president Mihheil Saakašvili kohtub siin riigijuhtidega ning peab välisministeeriumis loengu.

Foto: www.president.gov.ge
Foto: www.president.gov.ge

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütles venekeelsele Postimees.ee’le, et Gruusia presidendi visiidi kavas on avalik loeng välisministeeriumi konverentsisaalis, mida korraldab Eesti Välispoliitika Instituut ning mille täpsem sisu tehakse teatavaks hiljem.

Saakašvilil on kavas ametliku visiidi raames kohtuda president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ning välisminister Urmas Paetiga.

Allikas:

Postimees



Gruusiast saab suurim panustaja Afganistanis

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.


Foto: www.geoarmy.info
Foto: www.geoarmy.info

Thbilisi püüab hoida end USA vaateväljas ja tekitada Washingtonis võlgu olemise tunnet.

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.

Otsus tuli Thbilisist pärast seda, kui USA president Barack Obama lubas suurendada Ameerika sõdurite arvu Afganistanis 30 000 võrra ning pöördus NATO ja teiste liitlaste poole palvega läkitada sinna veel 7000 sõdurit. Gruusia on küll oma NATO-ambitsioonides frustreeritud, kuid lubas sõdureid sellegipoolest.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Paet avaldas toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Paet osaleb NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus täna toimusid NATO-Ukraina ja NATO-Gruusia välisministrite komisjoni kohtumised, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

NATO välisministrid rõhutasid Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud ja Strasbourg/Kehli tippkohtumisel üle kinnitatud otsuseid Ukraina ja Gruusia tulevase NATO-liikmelisuse osas ning julgustasid Kiievit ja Thbilisit reforme jätkama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.

«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.

Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.

Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.

Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».

Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».

Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.

Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist – Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Allikas:

Postimees



RKK esitleb kogumikku “The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus esitleb reedel 20. novembril kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koos partneritega Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast ja Georgiast esitleb reedel, 20. novembril, kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

FRONTEsitletav kogumik teeb esimese katse analüüsida nn. „humanitaarset trendi“ Venemaa välispoliitikas ning selle elluviimist uuringuprojektis osalenud kuue riigi näitel.

Uuringu läbiviimist ja kogumiku koostamist koordineeris Centre for East European Policy Studies (Läti), selles osalesid Centre for Geopolitical Studies (Leedu), School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraina), Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), International Center for Geopolitical Studies (Georgia) ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (Eesti).

Uuringu valmimist toetasid National Endowment for Democracy (USA), Avatud Eesti Fond ja Konrad Adenaueri Fond Lätis.

Täpsem info on saadaval RKK kodulehel!



Riho Terras: kellele on vaja müüte Eesti riigikaitsest?

NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid on sama mündi kaks külge, kirjutab kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Kahetsusväärsel kombel on Eesti avalikkuses levitatud arusaama, justkui oleks Gruusia sündmused 2008. aasta augustis andnud raske hoobi meie seniste julgeolekupoliitiliste valikute põhialustele ja tõsiseltvõetavusele.

Eesti kaitsepoliitika kujundajad ja planeerijad olevat kõik need aastad uskunud «ajaloo lõppu» ja igasuguse konventsionaalse ohu puudumisse meie lähinaabrite poolt, millest tulenevalt olevat unarusse jäetud ka Eesti enda kaitsevõime arendamine. Ajaloolane Allan Käro läheb isegi niikaugele (PM, 2.11), et räägib Eesti ametliku julgeolekustrateegia «kokkukukkumisest» sel hetkel, kui Vene tankid läbisid Roki tunneli Vene-Gruusia piiril.

Avalik debatt Eesti riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluste ja suundade üle on igati tervitatav ja vajalik. Kurvastust tekitab aga see, et kohati ei suudeta seda debatti läbi viia sisuliselt, lähtudes reaalsest olukorrast ning tuhandete kaitseväelaste ja ametnike senitehtud tööst. Selle asemel kiputakse kasutama kontekstist väljarebitud retoorilisi sõnavõtte ning isegi hoiakute ja uskumuste omistamist, millel pole reaalsusega mingit seost.

Leppigem alustuseks kokku kahes lihtsas asjas.

Esiteks. Eesti julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks on Eesti iseseisvuse säilitamine ning eesti rahva edasikestmine. Milline on selles valguses Eesti olukord praegu? Eesti on endiselt iseseisev riik, kelle põhiseaduslikku korda pole keegi veel isegi proovinud kukutada. Tänu liikmesusele NATOs ja Euroopa Liidus on meie rahva julgeolek paremini kaitstud kui ei kunagi varem. Sellises olukorras rääkida sellest, et Eesti «julgeolekustrateegia kukkus kokku» seoses ühes mitte-NATO riigis toimunud sõjalise konfliktiga meist 1000 kilomeetri kaugusel, on pehmelt öeldes fantaasia.

Teiseks. Kuulumine maailma võimsaimasse kollektiivkaitseorganisatsiooni NATO on andnud meile Eesti ajaloos enneolematult võimsa garantii ja heidutuse meie riikliku iseseisvuse kaitseks. Samas ei tähenda see meie kaitsepoliitika kujundajate ja kaitseplaneerijate jaoks kindlasti «ajaloo lõppu», sest NATOga liitumine ei muuda olematuks võimalikke negatiivseid arenguid meid ümbritsevas julgeolekukeskkonnas. Seetõttu mainivad ka meie «läbikukkunud» julgeolekupoliitilised alusdokumendid võimalust, et välistatud pole otsese sõjalise ohu taastekkimine tulevikus.

Seda võimalust võetakse arvesse ka julgeolekuasutuste, kaitseministeeriumi ja kaitseväe regulaarselt koostatavates ohuhinnangutes ja -stsenaariumides. Arusaadavatel põhjustel on need dokumendid salajased, kuid võime siin kinnitada, et kaitseministeerium ja selle valitsemisala on küll viimased Eesti Vabariigis, kes usuksid «ajaloo lõppu». Vastupidi, oleme need, kes valmistuvad kõige halvemaks. Mis omakorda ei tähenda, et sellest kõigest valjul häälel ja leheveergudel kõnelema peaks.

Omaette küsimus on, kas meil on mõistlik oma halvimaid hirme ja ohuprognoose otsesõnu kajastada avalikes dokumentides? Kui nii ei tee isegi konventsionaalse sõjalise ohu vastu massiivset sõjaaja kaitseväge arendav Soome, siis miks peaksime seda tegema meie? «Julgeolek on väga komplitseeritud inimtegevuse valdkond, mille haldamiseks on vaja selget pead, külma kõhtu ja sooja südant ning oskust oma suud valitseda. Tulu ei tõuse ei hirmudest värisevast südamest ega palavikuliselt mõtlevast peast, emotsioone kuulutavast suust rääkimata,» leidis kaitseminister Jaak Aaviksoo hiljuti oma veebipäevikus.

Kaine analüüs ning ka halvimate ohtudega arvestamine paistab selgelt välja ka selles, millises suunas ja mil moel oleme arendanud oma sõjalist riigikaitset NATOga liitumise järgsetel aastatel. Erinevalt avalikkuses kohati esinevatest väidetest, justkui oleks kogu kaitseväe areng pärast 2004. aastat orienteeritud vaid välismissioonidel osalemisele, on paralleelselt ja pidevalt arendatud ka Eesti enda kaitsevõimeks vajalikke võimeid.

Valdav osa viimase viie aasta jooksul kaitsevaldkonda investeeritud miljarditest kroonidest on kulunud just eelkõige Eesti enda kaitsevõime arendamisele. Välismissioonidega seotud otsesed ja kaudsed kulutused ei ületa 10% kaitse-eelarvest, ülejäänud 90% rahalisest ressursist toetab otseselt Eesti enda territooriumi kaitseks mõeldud võimete arengut.

Iga-aastaselt on välja õpetatud ja reservüksusteks formeeritud vähemalt 2500 kutsealust ning see arv näitab vaikset, kuid pidevat kasvutendentsi. Suuri kulutusi on tehtud uute haubitsate, tankitõrjeraketisüsteemide ja õhutõrjesüsteemide hankimiseks, samuti moodsa sidevõime loomiseks terve kaitseväe tarbeks. Kogu kaitseväe autopark on täienenud enam kui tuhande uue veoki ja maasturi võrra. Sadu miljoneid kroone on kulutatud mobilisatsioonisüsteemi rajamiseks ja uute kaitseväelinnakute arendamiseks Tapal ja Võrus, kus eelkõige teenivad just ajateenijad. Viimastel aastatel on pööratud olulist tähelepanu Kaitseliidu eelisarendamisele. Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kuni ajateenija-reservväelase isiklike rakmete ja seljakotini välja, mis on samal tasemel kui elukutselisel missioonisõduril. Ja see kõik ei ole olnud mingi juhuslik tegevus, vaid lähtus 2004. aasta alguses kinnitatud «Kaitsejõudude struktuurist ja arengukavast».

Välisoperatsioonidest rääkides – ka nendel osalemine on lisaks laiemale julgeolekupoliitilisele kontekstile investeering muu hulgas teise meie riigikaitse alussambasse ehk esmase kaitsevõime loomisse – igapäevaselt saame väärtuslikku kogemust varustuse, relvastuse, juhtimisprotseduuride ja taktika uuendamiseks kõrge intensiivsusega lahingupiirkondadest. Tõsi, kahetsusväärselt sageli ka vigastatute ja langenute hinnaga. Praeguseks on erinevates sõjakolletes osalenud üle 3000 Eesti kaitseväelase ja kaitseliitlase. See on väga tõsine potentsiaal kaitsevõime arenguks Kodu-Eestis väljaõppelistel eesmärkidel, vajadusel ka Eesti kaitsmisel relvaga.

Ainuüksi need faktid ja Eesti enda kaitseks tehtud jõupingutused lükkavad ümber väited, justkui vaataksid meie kaitseplaneerijad maailma läbi «ajaloo lõpu» prisma ning valmistuksid vaid välismissioonideks kaugetel maadel. Sest vastasel korral võiks ju piirduda vaid paarisaja elukutselise kaitseväelase relvastamise-varustamisega – tee, mille on valinud nii mõnigi väikeriik meie lähinaabruses. Eesti selge strateegiline eelistus on arendada tasakaalustatud riigikaitsemudelit, mis sisaldab nii omaenda kaitsevõimet kui tihedat koostööd meie sõjaliste liitlastega NATOs.

Gruusia sündmused 2008. aasta suvel on ilmselgelt jätnud oma jälje rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale – need näitasid, et kurval kombel leidub Euroopas veel jõude, kelle jaoks on poliitiliste tüliküsimuste lahendamine sõjalisel teel täiesti lubatav vahend. Kuidas aga muutis Gruusia-Vene konflikt Eesti kaitsepoliitika ja -planeerimise põhilisi suundi? Pärast 2008. aasta suve viidi Eestis läbi selle konflikti õppetundide analüüs, mis üheselt kinnitas meie seniste suundade ja valikute täielikku õigsust.

Aeg-ajalt arvatakse, et Eesti valitsuses pool aastat pärast Gruusia augustisõda kinnitatud sõjalise kaitse arengukava oli meie vastuseks suvistele sündmustele, kuna näeb ette mitmete Eesti enda kaitsevõimeaspektide edasise tugevdamise. Tegelikult olid nii selle arengukava aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimearendusprioriteedid välja töötatud kaua aega enne mullusuvist konflikti Kaukaasias.

Puhtsõjalisest aspektist näitas Vene-Gruusia konflikt, et määrava tähtsusega on sellises konfliktis piisav luure ja eelhoiatus, toimiv ja segamiskindel sidevõime, võime teostada manöövrit avatud maastikul ehk teisisõnu erinevate soomustatud lahingumasinate olemasolu, arvestatav õhukaitsevõime, samuti võime formeerida reservväelastest kiiresti võitlusvõimelisi väeüksusi.

Millised on selles valguses Eesti kümneaastase arengukava peamised prioriteedid? Nendeks on lühidalt kokku võttes luure-, seire- ja sidevõime arendamine, soomusmanöövervõime loomine, keskmaa-õhutõrjesüsteemi väljaarendamine ning mobilisatsioonisüsteemi edasine arendamine. Nende prioriteetide tuvastamine veel enne esimese Vene tanki sisenemist Roki tunnelisse kinnitab kõikide Eesti kaitseplaneerijate – kandku nad siis mundrit või ülikonda – väga kõrget professionaalsust. Eksivad kõik, kes arvavad, et kaitseministeerium ja kaitseväe peastaap ajavad erinevat asja.

On selge, et praeguse majandussurutise tingimustes ei ole meil tõenäoliselt võimalik neid võimearendusprojekte täies mahus lähiaastatel ellu viia, kuid see ei tähenda siiski loobumist Eesti enda kaitsevõime arendamisest ka kitsastel aegadel. Vast piisab, kui mainida fakti, et pea kogu meie 2010. aastal kasutada olev vaba investeeringuraha läheb kollektiivkaitse seisukohast olulise Ämari lennuvälja rekonstrueerimise kõrval mobilisatsiooniladude ehitamiseks ning nende täitmiseks vajaliku varustusega. Ning iga selgelt mõtleva inimese jaoks peaksid ainuüksi sõnad «mobilisatsiooniladu» ning «ajaloo lõpp» olema täielikult vastandmärgilise tähendusega.

Ka laiema kaitsepoliitika mõttes kinnitasid Gruusia sündmused meie aastate eest tehtud suure julgeolekupoliitilise otsuse – NATOga liitumise – õigsust. Sest need sündmused näitasid kahjuks ilmekalt, kui kiiresti ja kergekäeliselt võib agressiooni ohvriks langeda riik, kes kulutab riigikaitsele küll 6% sisemajanduse kogutoodangust, kuid samas ei kuulu NATO liikmete hulka.

«Tänane Eesti kaitsevõime on üles ehitatud kahele sambale. Nendeks on esmane enesekaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse,» ütles kindralleitnant Ants Laaneots 2009. aasta veebruaris Narvas peetud kõnes. NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid need on meie riigikaitse kaks sammast või sama mündi kaks külge, mis ei ole lahutatavad. Selline tasakaalustatud riigikaitsemudel oli nii eile, on täna kui ka nähtavas tulevikus Eesti suund, millele puuduvad tõsiseltvõetavad alternatiivid ning mille elluviimise nimel me igapäevaselt töötame – isegi kui ajalugu lõpeb täna õhtul.

Allikas:

Postimees