ETV näitab täna mängufilmi “Katõn”

Pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse septembris 1939, vangistasid Nõukogude väed umbkaudu 20 000 Poola ohvitseri. Katõni küla lähedastes metsades tapetud olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn tabuteema.

Foto: ETV
Foto: ETV

Ajaloodraama režissöör on Andrzej Wajda, näiteljad Artur Znijewski, Andrzej Chyra, Jan Englert, Maja Ostaszewska jt.

Pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse septembris 1939, vangistasid Nõukogude väed umbkaudu 20 000 Poola ohvitseri. Katõni küla lähedastes metsades tapetud olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn tabuteema. Samas sai just Katõn paljudele poolakatele kogu nõukogude valedele ehitatud ühiskonna sümboliks.

Poola vaatepunktist tehtud ekraanilugu räägib ühest rahvast ja inimestest, kes jäid kahe totalitaarse riigi vahele.

Filmile eelneb Ilmar Raagi kommentaar.

“Katõn” on ETV eetris Laupäeval, 17. aprillil kell 21:40.

Allikas: ETV



“Välisilm” esitleb: “Lõvinaised”

Esmaspäeval, 12. aprillil näitab ETV käesoleva aasta alguses Norras valminud filmi “Lõvinaised”, mis aga räägib naiste õiguste eest võitlejatest Iraagis.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 12. aprillil näitab ETV käesoleva aasta alguses Norras valminud filmi “Lõvinaised”, mis aga räägib naiste õiguste eest võitlejatest Iraagis.

Ka Iraanis on ärkamisaeg ja selle eesotsas on vaprad naised. Alates ajatolla Homeini võimuletulekust ja šariaadiseaduste kehtestamisest Iraanis on naisi ahistatud, taga kiusatud ning tapetud.

Pööre toimus 2003. aastal, kui Shirin Ebadi sai esimese mosleminaisena Nobeli rahupreemia laureaadiks, mis innustab rõhutud naisi võitlusse vabaduse ja võrdsuse eest, kuigi nad teavad, et riskivad eluga.

“Lõvinaised” on ETV eetris esmaspäeval 12. aprillil kell 22:10 ja kordusena teisipäeval, 13. aprillil kell 13:40.

Allikas:

ETV



“Välisilm” esitleb: “Tasumistund”

Esmaspäeval, 5. aprillil, kell 22:10 näitab ETV aastal 2009 USA-s valminud dokumentaalfilmi “Tasumistund” (The Reckoning).

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 5. aprillil, kell 22:10 näitab ETV aastal 2009 USA-s valminud dokumentaalfilmi “Tasumistund” (The Reckoning).

Vastusena ohjeldamatutele tapatalgutele jõudsid 20. sajandi lõpul rohkem kui 60 riiki üksmeelele asutada Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), kus saab süüdi mõista ka võimukaid roimareid kuritegudes inimsuse vastu, genotsiidis ja sõjakuritegudes.

Film jälgib kolme aasta vältel karismaatilise prokuröri Luis Moreno-Ocampo võitlust õigluse eest neljal mandril, aga ka poliitikute ringkondades, sest tal on küll volitus, kuid pole jõudu. Kuni see tilluke Haagi kohus alles püüab maailma muuta, tuleb süütutel ohvritel kannatada ja oodata.

Allikas:

ETV



Välisilm esitleb: “Guantanamo seestpoolt” 14. detsembril

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”, mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”,  mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Guantanamo laht… Kas vabaduse kaitsmise või reedetud vabaduse sümbol? 2002. aastal toimetati sinna Ameerika terrorismivastase sõja esimese laine vangid – mehed, kes tembeldati “hullematest hullemateks” ja jäeti mis tahes õigusteta. Tänaseni on see kogu maailmas hell teema, sest propageerides inimõigusi ja õiglast kohtumõistmist, rikuti jämedalt neidsamu aateid.

Mis toimus Guantanamo laagri traattõkete taga? See on olnud Ameerika valitsuse kõige kiivamalt varjatud saladus – kuni selle filmini…

Film on ETV eetris esmaspäeval 14. detsembril kell 22:30, ning kordusena teisipäeval kell 13:40.

Allikas:

ETV



Telesari “Tuulepealne maa” jõuab Soome ekraanidele

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Soome Yleisradio ja Eesti Rahvusringhääling sõlmisid lepingu telesarja “Tuulepealne maa” näitamiseks YLE Teema kanalil alates järgmise aasta 26. märtsist.

Foto: ERR
Foto: ERR

Initsiatiiv sarja hankimiseks tuli Yleisradio programmitellijalt Mari Koivuhovilt, kelle sõnul olid tema poole pöördunud Soome televaatajad, kes juhtusid sarja nägema ETV-st. Saanud kirja soomlaselt, kellele sari väga meeldis, palus Mari Koivuhovi ETV-lt koopiat ja pärast “Tuulepealse maa” äravaatamist kinnitas soovi seda YLE Teema kanalil näidata.

“Meil on erakordne võimalus tutvustada soomlastele Eesti ajalugu. Usun, et läbi “Tuulepealse maa” mõistavad nad meie mõtteid ja tundeid kasvõi näiteks Venemaa suhtes palju paremini,” ütles ETV lavastuslike saadete toimetuse juht Gerda Kordemets.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



PÖFF-il linastuvad inimõigustest rääkivad filmid

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse.

Tänavuse PÖFF-i inimõiguste programmil on ambitsioonikas pealkiri – “Vabadus olla vaba”.

Programmist leiab filme, mis räägivad nii sõnavabadusest riikides, kus seda äärmuslike vahenditega alla surutakse, kui ka inimestest, keda nende poliitiliste vaadete tõttu oma kodumaal represseeritakse. Samuti filme lastest, kellelt rööviti nende lapsepõlv, filme suutmatusest jagada naabruskonda teist usku inimestega ja filme inimestest, kelle suhtes ei kehti süütuse presumptsioon.

Filmide tegevus toimub Aafrikas, Lähi-Idas, Aasias, Kesk-Ameerikas, aga ka Euroopa piirimail. Nagu eelnevatelgi aastatel, on programmis nii dokumentaal- kui ka mängufilme. Seega peaks iga PÖFF-i külastaja suutma siit endale midagi huvipakkuvat leida.

Filmiprogrammi kõrvale on sel aastal loodud ka võimalus filmide teemal arutleda. Inimõiguste programmi kuuluva filmi linastumise eel Solarises saab filmi teemal koos asjatundjatega arutleda. Viiel õhtul toimuvad arutelud, mille teemad seonduvad samal õhtul linastuva filmi omaga. Tegu on avatud diskussiooniga, mille käiku saavad mõjutada kõik.

Avatud diskussioonid toimuvad  esmaspäevast reedeni kell 17:00. Filmid linastuvad terve nädala jooksul kell 19:00 (va reedel, mil algusajaks on 20:15).

Täpne kava PÖFF-i kodulehelt!

Allikas:

PÖFF

Foto: PÖFF
Foto: PÖFF

 



Dokumentaalfilm Herman Simmist jõudis kinodesse

Dokumentaalfilm „Riigireetur” poeb Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi hinge ja perekonda. Sügaval inimese sees olnu saab avalikuks ja lahvatab kaadris dramaatilisteks kujunditeks. Mitte karjuvateks-kriiskavateks, vaid pigem kriipivaks valuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Dokumentaalfilm „Riigireetur” poeb Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi hinge ja perekonda. Sügaval inimese sees olnu saab avalikuks ja lahvatab kaadris dramaatilisteks kujunditeks. Mitte karjuvateks-kriiskavateks, vaid pigem kriipivaks valuks.

Muidugi on filmi peategelane Hermann Simm. Päris tähtsat rolli mängivad kaadris ja kaadri taga intervjuud, mis Simm andis pärast süüdimõistmist. Ent filmis on veel üks tähtis tegelane, nimelt riigireeturi tädi, kes ühtlasi oli Simmile ema eest ja kasvatas ta üles. Vahest ongi lähedase inimese kaadrisse püütud pettumus ja valu filmi „Riigireetur” tugevaim laeng. See on sügavalt isiklik draama, mis puudutab vaatajat jõulisel moel.

Film on kinni püüdnud isikliku ja ühiskondliku vastuolu, mis on täiesti antiikdraama konflikti mõõtu. Just see isiklik tasand on mõjusam kui riigiisade ja teiste tähtsate inimeste ohkimine (mida on filmis ka – õnneks parajas annuses).

Väga põhjalik on film Simmi eluloo taasloomisel. Autorid otsivad lausa freudiliku õhinaga reeturlikkuse juuri minevikuseikadest, mis võivad inimesele mõjuda nii või naa. Igal juhul õnnestub tegijatel luua riigireetur Hermann Simmi psühholoogiline profiil, ja seda veel liikuvas pildis. Kas see kõik on ka sama tõsiselt võetav? Igatahes hoolikalt tehtud.

Eelnimetatud väärtused teevad Hermann Simmi filmiloo inimlikult mõistetavaks. Inimlik tasand annab filmile eelduse saada publiku seas hästi vastu võetud. Nagu ka põnev spioonilugu, mis jõuab filmi maitsekate ja kujundlikult väljendusrikaste rekonstruktsioonide abil.

Üüratu tööhulk

Film on tehtud lööktöö korras. Sest linateose jaoks pole aasta pikk aeg, aga alles see oli, kui Simm kinni võeti ja tema üle kohut mõisteti. Selles mõttes on lühikese ajaga tehtud ära tohutu töö riigireeturi tegevuse kaadrisse püüdmisel, inimeste küsitlemisel, sündmuste selgitamisel. Päris rahuldavalt on kajastatud isegi Simmi vahelejäämise lugu, sündmuste kondikava on selge, kuigi kõik luuramise saladused loomulikult vaatajani ei jõua. Ent tehtu avaldab muljet.

On aga üks mõõde, mille vilets läbitöötamine jääb häirima. See on seotud küsimusega vastutusest. Film oleks võinud olla oma kangelase vastu selgi määral aus, et vaagida kaasvastutuse osa. Selle asemel on tegijad läinud kaasa näiteks kantsler Lauri Almanniga, kes serveerib end kaadris kui ohvrit.

Simmi kallal nokitakse palju. Selles mõttes on film sama lapsik, kui oldi Simmi afääri kuumadel päevadel, kui polnud taipu mõelda põhjalikult sellele, et keegi ju edutas Simmi, ning tal olid ometi ülemused, kes tema eest vastutasid. See polnuks aususega ülepingutamine, kui peaminister ja kaitseminister oleksid afääri avalikuks tulles tagasi astunud. Avo Viiol, kelle pärast Signe Kivi ennast ministriametist lahti võttis, on Simmi kõrval ju pisisuli.

Ühiskondlik taust läheb filmist mööda, hea tahtmise korral saab üht-teist välja lugeda vaid ridade vahelt. Aga eks ole need tegemata peatükid ka selle loo raskeimad. Küllap on see aja märk, et on raske leida inimest, kes oleks nõus vastutama.

•• Filmi „Riigireetur” produtsent Ene-Maris Tali pidas võimalikuks, et pooleteisetunnisest „Riigireeturist” tehakse televisiooni sobiv filmivariant, mida pakutakse välismaale. „Huvi sellise filmi vastu on juba olemas,” ütles Tali. Välja kärbitaks sel juhul Hermann Simmi Suure-Jaani lapsepõlve- ja noorusaastate teemad, mis võivad välisvaatajale vähe ütelda.

•• Hermann Simmi filmiloo kirjutanud Mihkel Kärmas kinnitas, et filmitööga kogutud rohke materjal vääriks ka raamatu kirjutamist. „Sellele saab mõelda siis, kui oleme filmiga ühele poole saanud,” pakkus Kärmas.

•• Hermann Simmist kirjutab raamatut ka Edward Lucas, ajakirja Economist Baltimaade asjatundja. 10. novembril jõuab poodi Virkko Lepassalu raamat „Spioonimängud. Hermann Simmi elu ja häving”.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-05_AK_film_riigireeturist.wmv[/videofile]

Allikad:

ERR Uudised

Eesti Päevaleht



Esilinastus Imbi Palju film Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda.

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Foto: imbipaju.wordpress.com
Foto: imbipaju.wordpress.com

Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus.

Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis ”Soome lahe õed” esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.

Režissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused”

(Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.“

Filmi treiler:

Allikas:

Sirp