Balti riigid harjutavad liitlasvägede vastuvõtmist

Järgmisel nädalal toimub Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppus „Baltic Host 2010“, mille käigus harjutatakse liitlasvägede vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Järgmisel nädalal toimub Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppus „Baltic Host 2010“, mille käigus harjutatakse liitlasvägede vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse.

Tegemist on jätkuga eelmise aasta märtsis Tartus toimunud HNS-õppusele (Host Nation Support, vastuvõtva riigi toetus) „Baltic Host 2009“.

Järgmise nädala esmaspäevast reedeni kestva õppuse eesmärgiks on harjutada nii Balti riikide omavahelist kui ka siseriiklikku koostöös liitlasüksuste vastuvõtmisel. Stsenaariumi kohaselt toimub liitlasvägede vastuvõtmine rahvusvaheliste õppuste raames. NATO õppustele kohaselt põhineb „Baltic Host 2010“ stsenaarium väljamõeldud olukordadel.

Lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumitele ja kaitsevägedele osalevad Eestist õppusel ka sise-, majandus-, sotsiaal- ja välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Terviseameti, kiirabi, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, Maanteeameti, Lennuameti, Tallinna Lennujaama ja Kaitseressursside Ameti esindajad. Õppuse juhtstaap asub Riias, Tallinnas ja Vilniuses paiknevad vastuvõtvate riikide juhtstaabid.

Liitlasvägede rolli mängivad õppuse käigus Napolis paikneva Strike Force NATO kaitseväelased, samuti Saksa, Taani, Poola ja Norra ohvitserid ning USA Euroopa väejuhatuse (EUCOM) kaitseväelased.

Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus, mida osutab Eesti

riik rahu-, häda-, kriisi- ja konflikti olukorras liitlasvägedele, kes paiknevad või tegutsevad Eesti territooriumil või läbivad seda.

Allikas:

Kaitseministeerium



Aaviksoo: Balti riikide julgeolekuväljakutsed on väga sarnased

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines möödunud reedel ettekandega Riias Balti Kaitsepoliitika Assambleel, mis käsitleb nii transatlantilisi, Euroopa kui ka Balti riikide tuleviku julgeolekustrateegiaid.

Aaviksoo esines assambleel ettekandega Euroopa julgeoleku tulevikunägemust käsitlevas paneelis. Kaitseministri sõnul jääb NATO põhiliseks Euroopa kollektiivse julgeoleku tagajaks, kuid samas on Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena tekkimas uued võimalused tugevdada ka Euroopa Liidu julgeolekualast koostööd.

„Eesti ja teiste Balti riikide, aga ka kogu Põhja-Euroopa julgeolek on kindlam kui kunagi varem ajaloos, mida kindlustab eelkõige meie integreeritus erinevatesse rahvusvahelistesse julgeolekustruktuuridesse alates ÜROst, OSCE-st NATO ja Euroopa Liiduni. On lootus, et käivitunud NATO ja Venemaa ühine julgeolekuriskide analüüs näitab kindlasti ka uusi võimalusi julgeolekukoostööks ja vastastikuse usalduse kasvuks, vähendades seeläbi NATO ja selle hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide käsitlemist vaenuliku jõuna,“ ütles kaitseminister.

„Eesti, aga samamoodi ka Läti ja Leedu koos teiste Euroopa riikidega on eluliselt huvitatud, et tuleksime edukalt toime kasvavate demograafiliste pingete, terrorismi ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku ohuga mõnedes lähiriikides,” lisas ta oma ettekandes.

„Balti regiooni julgeolekuväljakutsed on üldiselt väga sarnased ning seetõttu on oluline ühiselt arutleda meie julgeolekuolukorra üle ja leida ühine poliitika ohtudega toimetulemiseks,“ kinnitas Aaviksoo.

Balti Kaitsepoliitika Assamblee eesmärk on koos Balti riikide juhtivpoliitikutega välja tuua meie regiooni julgeolekut puudutavad olulisemad ohud ja nende võimalikud lahendused, samuti koguda värskeid ideid tänapäeva maailma uute ohtudega võitlemiseks.

Allikas:

Kaitseministeerium



Läti seim kinnitas Aivis Ronise välisministriks

Läti seim kinnitas pea ühehäälselt välisministriks endise suursaadiku USA-s ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi eksperdi Aivis Ronise.

Läti seim kinnitas pea ühehäälselt välisministriks endise suursaadiku USA-s ja NATO uue strateegilise kontseptsiooni töögrupi eksperdi Aivis Ronise.

Ronis on ka Läti-Ameerika ärifoorumi president, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Välisministeeriumis on Ronis töötanud viimased 19 aastat, alustades karjääri pressisekretärina Läti Stockholmi saatkonnas. Hiljem sai temast välisministeeriumi asekantsler ning seejärel Läti suursaadik Türgis ja USA-s.

Allikas:

ERR Uudised



Ivo H. Daadler: NATO ei näita Eesti õppustega Venemaale lihaseid

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Foto: United States European Command
Foto: United States European Command

USA suursaadik NATO juures Ivo H. Daalder lükkab tagasi väite, nagu oleks NATO õppused Balti riikides vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Balti riikide külje all ja Kaliningradi oblastis.

Eesti ajakirjanikega reedel videosilla teel suhelnud Daadler rõhutas, et NATO korraldab õppusi kõikides liikmesriikides ning et neid on vaja NATO vägede võimekuse arendamiseks.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



NATO peasekretär: oma õhuturve oleks teile liiga kallis

Ise õhuturbe eest hoolitsemine poleks Balti riikide kõige mõistli kum ressursikasutus, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmus sen Balti riikide ajakirjanikele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ise õhuturbe eest hoolitsemine poleks Balti riikide kõige mõistli kum ressursikasutus, ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmus sen Balti riikide ajakirjanikele.

Seni kuni Balti riikidel pole endil õhuturbe tegemise võimet, on NATO liitlased selleks Balti riikide õhuruumis valmis. Sellest perspektiivist võib see olla ka väga pikaajaline lahendus. Kui mina oleksin ajakirjanik, siis ma küsiks edasi, kas ma peasekretärina soovitaksin Balti riikidel endil luua õhuturbe võime. See on peaküsimus. Ja ma ei arva, et see oleks tingimata kõige tõhusam ressursikasutus. Vastupidi, solidaarsus alliansis tähendab seda, et on tööjaotus ja spetsialiseerumine.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti ohvitser saab Baltneti õhuoperatsioonikeskuse ülemaks

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

President Toomas Hendrik Ilves andis teenistuse ajaks välisriigis kapten Fredi Karule majori ajutise sõjaväelise auastme.

Kapten Karu alustab lähiajal teenistust Leedus Karmelavas Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

See ametikoht roteerub kolme Balti riigi vahel, praegu teenib sel ametikohal Läti kaitseväelane. Rotatsiooni kestab kolm aastat, varem oli see kaks aastat.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Poola ja Läti tahavad rohkem NATO rajatisi

Poola ja Läti kaitseministrid Bogdan Klich ja Viesturs Lieģis kutsusid NATO-t üles paigutama rohkem alliansi rajatisi Kesk- ja Ida-Euroopasse

NATO lippPoola ja Läti kaitseministrid Bogdan Klich ja Viesturs Lieģis kutsusid NATO-t üles paigutama rohkem alliansi rajatisi Kesk- ja Ida-Euroopasse.

„Me teame, et NATO institutsioonid on ebavõrdselt jagatud Lääne- ja Kesk-Euroopa vahel,” ütles Klich pärast Varssavis Lieģisega peetud kõnelusi Polskie Radio vahendusel. „Kui see olukord ei muutu, jääme me endiselt rääkima Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni vanadest ja uutest liikmetest.”

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



VIDEO: NATO hävitajad Tallinnas

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Foto: NATO
Foto: NATO

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Tallinnas maandusid NATO hävitajad 17. märtsil.

Videos kommenteerib õppusi Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.



Balti peastaapide ülemad arutavad harjutusalade ühise kasutamise võimalusi

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Brigaadikindral Neeme VäliKaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Peastaapide ülemad arutavad kohtumisel harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni ja väeliikide koostööprojektidega seonduvat.

Eestil Lätil ja Leedul on kokku 14 harjutusala. Neist kompanii ja pataljoni tasemel harjutusi saab läbi viia Lätis Adaži harjutusalal ja Leedu harjutusaladel. Eesti viiel harjutusalal saavad kaitseväelased läbi viia üksnes jao- ja rühmatasemel väljaõpet.

Lisaks harjutusaladele arutavad peastaapide ülemad Balti õhuturbe ja väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.

Balti riikidel on ühine miinitõrjeeskaader BALTRON ja õhuseiresüsteem BALTNET.

Ühine maaväeüksus Balti pataljon asus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisus valmisolekusse 4. jaanuaril. Pataljon on valmisolekus juuni lõpuni. Selle aja jooksul võib NATO saata teda viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette Balti kaitseväe juhatajate kohtumist aprillis.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Prantsuse ajaleht: Baltimaad on Vene-Prantsuse laevatehingu pärast marus

“Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes,” kirjutas Les Echos.

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes.

AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna.

President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.

Täisartikkel prantsuse keeles!

Allikad:

lesechos.fr

Välisministeerium



Venemaa paigutab Eesti piiri äärde raketid

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Iskandrid suudavad lennata kuni 500 kilomeetri kaugusele ning seega suudaksid Leningradi oblastisse Luugasse paigutatavad raketid katta terve Eesti, Läti ja Leedu territooriumi, kirjutas Kommersant.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO korraldab Eestis hulga õppusi

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Sel suvel toimub Põhja-Eestis ühisõppus USAga. Esialgsete kavade põhjal maabub Eesti rannikul umbes 500 USA merejalaväelast, kes liiguvad seejärel kaitseväe keskpolügoonile, kus neist ja Eesti kaitseväelastest moodustatakse ühispataljon, mis harjutab eestlasest ülema all ühiselt tegutsemist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Grybauskaite tõstatas Läänemerre uputatud keemiarelvade teema

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Foto: Leedu presidendi kantselei
Foto: Leedu presidendi kantselei

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Riigipea sõnul teeb Leedu kõnealuse probleemi kohta resolutsiooni ettepaneku ÜRO järgmisel peaassambleel, vahendas YLE.

Grybauskaite soovitas piirkonna riikidel edendada koostööd rahvusvahelisel tasandil, vahetada informatsiooni ja ilma viivitusteta astuda samme mere puhastamisks lõhkeainetest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Teistmoodi impeeriumid

Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat

Vene impeerium ja BaltikumKogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.

Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola vähemusega oli märksa noorem nähtus).

Ajaliselt võttes on impeeriumide õitsengu ja stabiilsuse ajastu märksa pikem periood kui lagunemine, mille alguspunkti võib erinevate impeeriumide puhul panna erinevatesse aegadesse, aga mis langeb ikkagi kusagile XIX sajandi teise poolde (Osmanite riik) või siis Esimese maailmasõja aegadesse ja selle lõpusegadustesse. Enne kui asuda käsitlema Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud kogumikku „Vene impeerium ja Baltikum”, tahan lugeja huvi tõstmiseks kirjutada impeeriumide ajaloo tuntuma uurija ning ka selles kogumikus esindatud Alexey Milleri ühest loengust, mille pealkiri kõlab „Miks lagunesid Esimese maailmasõja tulemusena kõik kontinentaalsed impeeriumid?”.

Loe edasi Sirbist!

Allikas:

Sirp



Juškin: Venemaa rahvuslik eneseteadvus on stalinistlik

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Intervjuu Balti Veneuuringute instituudi direktori Vladimir Juškiniga

Küsis Mart Helme

Foto: ERR
Foto: ERR

Eestis räägitakse üsna palju Venemaa propagandasõjast meie vastu. Kui spetsiifiliselt Eesti-vastased need rünnakud on? Või oleme lihtsalt üks paljudest Venemaa propagandatööstuse ohvritest?

Venemaa välispoliitikas pannakse üha suurem rõhk teabe komponendile. Eesti asub teabesõja staapides genereeritavate nii rahvusvaheliste kui ka rahvuslike teabeväljade toime piirkonnas.

Näiteks praegu asume üldnimetust „Venemaa ajas selja sirgu ja sai jälle maailma jõukeskuseks” kandva strateegilise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas. Niisuguse tasemega operatsioone planeeritakse Venemaa rahvusvahelise maine kujundamise komisjonis, mida juhib Venemaa presidendi administratsiooni juht Sergei Narškin. Komisjon töötab kinniste uste taga.

Eesti asub veel vähemalt kahe taktikalise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas: „Fašismi heroiseerimine Balti riikides” ja „Kaasmaalaste olukord Balti riikides”. Niisuguseid operatsioone planeeritakse juba välisministeeriumi tasandil.

Nüüd, mil Venemaa on võitnud teabeoperatsiooni „Nord Stream”, on ka teabesõdade infrastruktuur saanud võimsa arenguimpulsi. Kavas on kehtestada kõigi teabesõjas osalejate jäik koordineerimine ühest keskusest. „Teabevägede” personali kuulub nii diplomaate, eksperte, ajakirjanikke, kirjanikke kui ka häkkereid. Dmitri Medvedevi käsul moodustatakse kaitseministeeriumis teabealase võitluse spetsialistide ettevalmistamise keskus („teabe-eriväed”).

Luuakse fondide ja nende välismaiste esinduste süsteem, millest peab saama võimas võrkstruktuur ja Venemaa teabepoliitika realiseerimise instrument välismaal. 2007. aasta novembris moodustatud Venemaa mittetulundusfond Demokraatia ja Koostöö Instituut on juba avanud kaks välisesindust. Pariisis juhib fondi osakonda Natalja Narotðnitskaja, New Yorgis Andranik Migranjan, kes teatas otsesõnu: „Instituut tegeleb inimõiguste järgimise pideva jälgimisega Läänes, meie demokraatianägemuse „ekspordiga” Euroopasse ja USAsse, aga ka Venemaa maine parandamisega…” Samasugused fondid kavatsetakse moodustada Balti riikides. See poliitika viiakse ellu valitsusväliste organisatsioonide, parteistruktuuride ja Venemaa äriilma ühiste jõupingutustega.

Venemaa ametlik seisukoht on, et riik on jalule tõusnud ja taastab oma kohta suurriikide hulgas. Meie näeme seda „jalule tõusmist” imperialismi taassünnina. Kui võrreldavad on Tsaari-Vene, Nõukogude ja praeguse Venemaa imperialistlikud mudelid ning taotlused?

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Ettekujutus, et venelased on loomulikud „vanemad vennad” kõigile NSV Liidu rahvastele, nagu ka ettekujutus Venemaa „olemuslikust” suurriigirollist, on nii sügavalt tunginud nii eliidi kui ka massi teadvusse, et NSV Liidu lagunemist ei tajutud kui tegelikult sõltumatute riikide põhimõtteliselt uute suhete tekkimist. Valdavat kujutluspilti tulevastest suhetest postsovetlikus ruumis väljendab lause „ei pääse nad kuhugi”. SRÜd tajutakse kui NSV Liidu uut inkarnatsiooni, nagu siiani tajuti NSV Liitu kui Vene impeeriumi uut inkarnatsiooni.

Vene ühiskond polnud valmis ei demokraatiaks ega mittesuurriiklikuks olemasoluks ja välispoliitikaks. Nii pöördutigi tagasi „nõukogude-eelse” 20. sajandi alguse imperialistliku maailmapildi juurde, kus kõik riigid võitlesid „mõjusfääride” pärast ja igaüks püüdis teisi endale allutada. See, et riikide vahel on võimalikud ka teist tüüpi suhted peale domineerimise ja allutamise, oli ühiskondliku teadvuse jaoks lihtsalt käsitamatu. Oldi valmis tunnistama, et „Venemaa kaotas külma sõja”, aga kaotaja loomulik soov on „püsti tõusta”, mida mõisteti kui võitlust oma suurriigi staatuse ning mõjusfääri säilitamise ja taastamise nimel – „Venemaa oli, on ja jääb suurriigiks”. Selles seisabki Venemaa „impeeriumijärgse sündroomi” eripära.

Loe edasi ajakirjast “Maailmavaade”!



Aaviksoo: NATO kaitseplaan rajaneb konkreetsetel riskide

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.


Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

NATOs väidetavalt heaks kiidetud Balti riikide sõjalise kaitse plaan põhineb konkreetsete riskide hindamisel, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

«Tegemist on järgmise sammuga meie kaitsevõime kasvatamisel. Regionaalsed kaitseplaanid on konkreetsete riskide põhised,» ütles Aaviksoo BNSile. Ta lisas, et taoliste piirkondlike kaitseplaanide ettevalmistamist toetas möödunud aastal ka USA president Barack Obama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 3. jaanuaril: Leedus ei ole majanduskriisi haripunkt veel käes

Saatekülalised leidsid, et aasta tagasi samal ajal räägiti majanduslangusest, pessimistid nägid ette isegi kapitalismi lõppu, kuid reaalne olukord ei ole osutunud nii rängaks.

Selle nädala Välismäärajas räägiti maailma majandusest ning selle taastumisest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saatekülalised leidsid, et aasta tagasi samal ajal räägiti majanduslangusest, pessimistid nägid ette isegi kapitalismi lõppu, kuid reaalne olukord ei ole osutunud nii rängaks. 2008 tabas meid kriis, 2009 jooksul harjuti kriisiga, kuid taastumine tuleb aeglane. Ennustati, et esimesi riske hakatakse võtma aastal 2011.

Nenditi, et Eesti majanduse olukord on hetkel kindlasti parem kui paar aastat tagasi. Rääkides Baltimaade majandusest arvati, et Leedus ei ole veel majanduskriisi haripunkt veel kätte jõudnud, kuna sealne kinnisvarabuum ei olnud nii suur kui Eestis, mis tõi kriisi Eestisse varem.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Eesti Panga asepresident Märten Ross ja investeerimispankur Aavo Kokk.

3. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



„Välismääraja“ 20. detsembril: Baltimaad vajavad oma “Stoltenbergi raportit”

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujamaale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios RKK analüütikud Riina Kaljurand ja Merle Maigre ning Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Kõneledes Rootsi eesistujaajast toodi esile riigi kaks tähtsamat eesmärki möödunud poolaastal – idapartnerlues ja Läänemere strateegia edendamine.

Saatejuht Kadri Liigi sõnul on Rootsi idapartnerluse programm olnud pealtnäha suhteliselt edukas, kuid ei vastanud siiski ootustele. Idapartnerluse initsiatiiv, mis tegi väljakuulutamisel headmeelt Baltiriikide, Ukrainale ja Gruusiale on aasta lõpuks valmistanud pettumuse. Selles võib roll olla ka Venemaal, kelle poliitikaga on idapartnerluse eesmärgid kohati vastuolus.

Erkki Bahvoski selgitas Läänemere strateegia sisu – iga strateegiaga liitunud riik vastutab ühe poliitilise valdkonna arendamise eest. Läänemere strateegia peaks võimaldama teha poliitikat regionaalsemalt kui Euroopa Liidus ja NATO-s ning suunata tähelepanu konkreetsetele riikidele. Riina Kaljuranna sõnul aga mõistavad riigid oma rolli Läänemere strateegias erinevalt ning riikide siseselt on tunda piirkondade erinevat motiveeritust programmis osalemiseks.

Tõstatati küsimus Stoltenbergi raporti mõjust Põhjamaade julgeolekule ning sarnase kaitsealase koostöö loomisest Balti riikides. Saatejuht Kadri Liigi sõnul vajavad Läänemere regiooni riigid ühist kaitsepoliitikat, mis oleks piisavalt tugev, et Moskva mõtlema panna.

20. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Balti Kaitsekolledži järgmiseks ülemaks saab kolonel Meelis Kiili

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Foto: Balti Kaitsekolledž
Foto: Balti Kaitsekolledž

Kolonel Kiili on praegu Eesti kaitseatašeeks Ameerika Ühendriikides ning asub kolledži ülemana teenistusse alates 2011. aastast. Seni juhib kolledžit Läti brigaadikindral Gundars Abols. Vastavalt Balti riikide vahelisele kokkuleppele määravad kaitseministrid kaitsekolledži uue ülema kindlaks aasta enne tema ametisseastumist.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on pärast Taanit, Leedut ja Lätit jõudnud kätte Eesti järg panna välja Balti Kaitsekolledži uus komandant. „On sümboolselt oluline, et esmakordselt hakkab kolledžit juhtima kooli enda vilistlane, kuna kolonel Kiili oli 2000. aastal kooli esimese lennu lõpetajate seas,“ sõnas Aaviksoo.

Samuti räägiti Balti riikide kaitseministrite kohtumisel rahvusvahelistel operatsioonidel osalemisega ja NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimusi.

Kaitseministrid allkirjastasid kolme riigi vahelise kaitse-alase koostöö aastaplaani 2010. aastaks, samuti andis Läti ülevaate oma kaitseministeeriumi ja kaitseväe plaanitavast juhtimisstruktuuri reformist.

„Majandussurutis on sundinud kõiki otsima innovaatilisemaid lahendusi. Ka Eesti kaitseväe arenguks võivad kogemusena olla olulised Lätis kavandatavad struktuursed reformid,“ nentis kaitseminister Aaviksoo.

Lisaks arutasid kaitseministrid USA Euroopas asuvate õhujõudude (U.S. Air Forces in Europe, USAFE) juhataja kindral Roger A. Brady’ga Balti riikide õhuvägede tulevikuga seotud küsimusi.

Balti Kaitsekolledži järgmine ülem kolonel Meelis Kiili on sündinud 20. märtsil 1965. Ta on õppinud Balti Kaitsekolledžis ja NATO Rooma Kaitsekolledžis ning erinevatel sõjalistel kursustel välisriikides.

Alates 1993. aastast on kolonel Kiili teeninud erinevatel ametikohtadel Kaitseliidus, Balti pataljonis, Eesti kontingendi ülema asetäitjana ÜRO missioonil Lõuna-Liibanonis. Samuti on kolonel Kiili teeninud Rahuoperatsioonide Keskuse ülemana, erinevatel ametikohtadel Maaväe staabis, sealhulgas maaväe ülema kohusetäitjana ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana. Alates 2008. aasta algusest teenib kolonel Kiili Eesti kaitseatašeena USA-s.

Allikas:

Kaitseministeerium



Medvedev kutsus Baltimaid koostööle läbi dialoogi

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.


Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.

«Valitsusi juhivad erinevad inimesed, riikide eesotsas on erinevad inimesed, kuid mõnikord peab astuma üle nende stereotüüpide raamidest, mis tekkisid enne meid ja mis raskendavad meie diskussiooni,» rääkis riigipea Euroopa ja Aasia meediafoorumil RIA Novosti vahendusel.

«Seejuures tuleb loomulikult mäletada seda, mis meid ühendab, millised olid probleemid ja mitte püüda lõhkuda ajalugu. See on ka lubamatu,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Leo Kunnas: Gaasitoru: Brežnevi pakike

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest.

Väljavõte Leo Kunnase arvamusloost 7. detsembri Eesti Päevalehes

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest. Kirjutasin hiljuti seaduseparandustest, millega meie idanaaber seadustas relvastatud jõu kasutamise väljaspool Venemaa piire. Pöörasin põhitähelepanu Venemaa kodanike kaitsmisele relvajõul, sest see teema riivab otseselt Eesti rahvuslikke huve.

Ühtlasi sisaldavad need seaduseparandused veel muidki aspekte, mis esmapilgul ei pälvi erilist tähelepanu. Muu hulgas seadustas Venemaa ka oma üksuste kaitsmise väljaspool Venemaad. Gaasitoru kontekstis on oluline mõista, et ka laevad on üksused. Venemaa sõjaline kohalolek Läänemerel ning vajaduse korral selle suurendamine on meie idanaabri vaatepunktist seega täiesti seaduslik ja põhjendatud.

Kogu artiklit saab lugeda 7. detsembri Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Lucas: NATO kaitseplaan Balti riikidele võib tulla lahja

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Briti ajakirja Economist analüütik Edward Lucas on mures, et NATO kaitseplaan Balti riikide jaoks tuleb üldsõnaline ega sisalda tegevuskava kõige tõenäolisemate ohtude vastu.

“Mingisugune plaan näidatakse ette, aga ma arvan, et see on väga ümmargune plaan. Senised kõnelused on näidanud, et Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa on tõrksad igasuguse planeerimise suhtes, mis nende arvates võiks venelasi ärritada,” rääkis Lucas “Aktuaalsele kaamerale”.

Lucas soovitab Ida-Euroopa riikidel kaitse-eelarveid mitte kärpida ja pigem naabrite peale loota.

Loe edasi ERR-i uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-11-30_AK_nato_kaitseplaan.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



David J. Smith: Mistral: külm Prantsuse tuul puhub itta

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

David J. Smith on Thbilisis asuva Gruusia julgeolekuanalüüsi keskuse direktor.

Prantsuse mereväe dessantlaev Mistral, mis on saanud nime külma Prantsuse tuule järgi, külastab täna Peterburi. See pole üksnes sadama-külastus, vaid pahaendelise geopoliitilise tähendusega müügipakkumine.

Foto: Georgian Security Analysis Center
Foto: Georgian Security Analysis Center

„Me kavatseme osta Prantsusmaalt ühe Mistral-klassi laeva ning ehitada litsentsi alusel ja prantslaste tehnilisel toetusel neli selle klassi helikopterikandjat,” on öelnud Vene mereväe peastaabi ülema esimene ase-täitja, viitseadmiral Oleg Burtsev. See oleks aegade suurim NATO liikmesriigi sõjaline tarne Venemaale.

Mistral-klassi laev on mõeldud ranniku ründamiseks. Venemaale on see ideaalne relv, millega naabreid hirmutada. Mistral võib kanda 16 raske- või 35 kergekopterit, nelja maabumis-alust, 900 sõjaväelast ja kuni 70 sõjamasinat, sealhulgas kuni 40 tanki.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti võib kallaletungi korral Rootsilt sõjalist abi saada

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Rootslased on Gruusia sõja järel vaikselt muutmas julgeolekupoliitika põhialuseid, et olla Venemaa võimaliku kallaletungi korral valmis Balti riikidele appi tulema.

Foto: Rootsi Kaitsevägi
Foto: Rootsi Kaitsevägi

Selle aasta 16. juunil otsustas Rootsi parlament, et Rootsi peab olema võimeline vastu võtma ja andma sõjalist abi. Otsustati, et mõne Põhjala või Euroopa Liidu liikmesriigi survestamise või ründamise korral ei jää Rootsi kõrvalseisjana olukorda pealt vaatama, vaid pakub abivajajale toetust, mis võib olla ka sõjaline.

Rootslaste otsus on Balti riikide jaoks oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks asub Rootsi meile lähemal kui teised tugevad liitlasriigid ning seetõttu jõuaks nende abi meile kiiremini kui näiteks Saksamaal asuvate USA vägede abi.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.

«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.

Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.

Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.

Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».

Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».

Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.

Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.

Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist – Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.

Allikas:

Postimees



RKK esitleb kogumikku “The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus esitleb reedel 20. novembril kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koos partneritega Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast ja Georgiast esitleb reedel, 20. novembril, kogumikku „The „Humanitarian Dimension“ of Russian Foreign Policy Toward Georgia, Moldova, Ukraine and Baltic States“.

FRONTEsitletav kogumik teeb esimese katse analüüsida nn. „humanitaarset trendi“ Venemaa välispoliitikas ning selle elluviimist uuringuprojektis osalenud kuue riigi näitel.

Uuringu läbiviimist ja kogumiku koostamist koordineeris Centre for East European Policy Studies (Läti), selles osalesid Centre for Geopolitical Studies (Leedu), School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraina), Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), International Center for Geopolitical Studies (Georgia) ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (Eesti).

Uuringu valmimist toetasid National Endowment for Democracy (USA), Avatud Eesti Fond ja Konrad Adenaueri Fond Lätis.

Täpsem info on saadaval RKK kodulehel!