Kutse seminarile: Afganistan – dialoog tulevikuga

Eesti NATO Ühing kutsub Teid avalikule foorumile kaasa mõtlema ja arutlema Afganistani tuleviku üle. Teiega koos süvenevad teemasse Põhja- ja Baltimaade julgeolekueksperdid ja kodanikuühenduste esindajad, et leida parim viis ühendamaks riigi ja kolmanda sektori jõud Afganistani tõhusamaks arenguks.

Eesti NATO Ühing kutsub Teid avalikule foorumile kaasa mõtlema ja arutlema Afganistani tuleviku üle. Teiega koos süvenevad teemasse Põhja- ja Baltimaade julgeolekueksperdid ja kodanikuühenduste esindajad, et leida parim viis ühendamaks riigi ja kolmanda sektori jõud Afganistani tõhusamaks arenguks.

Millal: Esmaspäeval, 3. mail kell 11:00-13:00

Kus: Eesti Välisministeeriumis, Islandi väljak 1

Seminari kava:

11:00 – 12:00 „Poliitiline tahe ja edasised väljakutsed“

Esinejad

Eestist:

Riigikogu liige Mati Raidma (tbc)

Välisministeeriumi esindaja (tbc)

Soomest:

Julgeoleku ja arengukoostöö nõunik Olli Ruohomäki, Soome välisministeerium.

12:00 – 13:00 „Julgeolek ja arengukoostöö sillutavad teed demokraatiale?“

Esinejad

Eestist:

Riigikogu liige Mati Raidma (tbc)

Soomest:

Julgeoleku ja arengukoostöö nõunik Olli Ruohomäki, Soome välisministeerium.

Peace Union of Finland juhataja Laura Lodenius

Osalemissoovist palume teada anda esimesel võimalusel aadressile seminar@eata.ee!

Seminar on 3. ja 4. mail Tallinnas toimuva Põhja- ja Baltimaade julgeoleku ja arengukoostöö ühisfoorumi avaüritus, kus osalevad riigiasutuste ja MTÜde esindajad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust.

Sündmust korraldavad Eesti NATO Ühing ja KEHYS .



Eesti ja Haiti sõlmisid diplomaatilised suhted

Eesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Haiti peaminister Jean-Max BelleriveEesti välisminister Urmas Paet ja Haiti peaminister Jean-Max Bellerive allkirjastasid New Yorgis kommünikee kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimiseks.

Kohtumisel Haiti peaministriga ütles Paet, et Eesti on valmis Haitiga jätkuvaks koostööks. “Lisaks senitehtule panustab Eesti maavärinajärgse Haiti ülesehitusse 1,16 miljonit krooni Maailmapanga hallatava Haiti ülesehitusfondi ja ÜRO Lastefondi UNICEFi kaudu,” ütles Paet. “Lisaks on Eesti alustanud infotehnoloogiaalase koostöö ettevalmistamist. Näiteks, et aidata kaasa Haiti avaliku halduse ülesehitusele,” ütles Paet.

Haiti peaministri Bellerive’i sõnul soovib Haiti Eestiga arendada igakülgset IT-alast ja muud koostööd ning on tänulik abi eest maavärina tagajärgede likvideerimisel.

Allikas:

Välisministeerium



Välisministeerium ootab taotlusi arengukoostööprojektide rahastamiseks

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on arengukoostöö olnud juba 12 aastat Eesti välispoliitika lahutamatu osa. „Eesti arengukoostöö sai alguse meie reformikogemuste jagamisest teistele üleminekuriikidele, et aidata ka neil arenguväljakutsetega toime tulla. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes ühes teiste arenenud riikidega aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse saavutamisele,“ sõnas Paet. „Ka Eesti kodanikeühenduste tegevus on muutunud järjest aktiivsemaks ja rahvusvahelisemaks. Samuti on Eesti elanikud järjest rohkem valmis andma oma panuse vaesemate riikide arengu toetuseks,“ sõnas välisminister Paet.

Arengukoostööprojektidele on toetust oodatud taotlema mittetulundusühingud, valitsusasutused või selle hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused või selle hallatavad asutused (sh üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud) ning Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised isikud.

Taotlusvooru raames toetatavad üksikprojektid peavad olema vastavuses Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi 2006 – 2010 arengukava valdkondade ja alavaldkondadega nagu inimarengu toetamine, rahu ja inimõiguste tagamine ja demokraatia arengu toetamine, majandusarengu ja säästliku arengu toetamine, arengukoostöö elluviimise tõhustamine ning teavitamine ja maailmaharidus.

2010. aastal on taotlusvooru maht 4 600 000 krooni, millega toetatakse neljale Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsele sihtriigile – Ukraina, Moldova, Gruusia ja Afganistan – suunatud tegevusi ning teavitusprojekte Eestis.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24. mai 2010 kell 17.00.

29. märtsil kell 14.00-17.00 toimub välisministeeriumis infopäev, kus selgitatakse arengukoostöö projektide rahastamise taotlemisega seonduvat. Infopäevale on võimalik registreerida: http://ankeet.vm.ee/est/arengukoostoo_infopaev

Täpsemat infot taotluse esitamise tingimuste kohta leiab välisministeeriumi koduleheküljelt: http://www.vm.ee/arengukoostoo

Allikas:

Välisministeerium



Eesti toetab Georgia demineerijate väljaõpet

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik allkirjastas reedel lepingud, millega Eesti toetab 50 000 euroga Georgia armee demineerijate väljaõpet ning taastusravikeskuse rajamist Gori sõjaväehaiglas.

Gruusia sõduridEesti suursaadik NATO juures Jüri Luik allkirjastas reedel lepingud, millega Eesti toetab 50 000 euroga Georgia armee demineerijate väljaõpet ning taastusravikeskuse rajamist Gori sõjaväehaiglas.

Projektid viiakse ellu NATO juhitud Georgia III usaldusrahastu raames, mille kaasjuhiks on Eesti koos Leedu ja Tšehhiga. Projekti kogumaksumuseks kujuneb 2,8 miljonit eurot.

Projekti raames õpetatakse välja ja varustatakse Georgia armee pioneeripataljoni demineerijad nn treeni-treenijad-printsiibil, ehk välja õpetatakse Georgia armee instruktorite meeskond, kes hakkavad hiljem ise koolitama Georgia armee demineerijaid.

Projekt aitab Georgial senisest tõhusamalt likvideerida nii varasematest relvakonfliktidest ja Nõukogude Armeest maha jäänud lõhkemata laskemoona, mis on tänaseks vigastanud umbes 400 Georgia tsiviilelanikku. Samuti toetab projekt Georgia kavasid osaleda demineerijatega NATO operatsioonidel.

Samuti toetatakse usaldusrahastuga ka taastusravikeskuse rajamist Gori linna sõjaväehaiglas, kus ravitakse 2008. aasta augustikonfliktis raskelt vigastada saanud Georgia kaitseväelaseid.

Sisuliselt viib projekti ellu NATO logistikaagentuur NAMSA (NATO Maintenance and Supply Agency). Georgia III usaldusrahastu tasuvusuuringut toetas Eesti Kaitseministeerium ligi 8500 euroga, samuti käisid Georgias demineerimisalast nõu andmas Eesti Päästeameti eksperdid.

Varem on Eesti Kaitseministeerium toetanud 30 000 euroga ka Georgia II usaldusrahastut, mille raames hävitati ligi 9000 vananenud raketti.

Georgia on koos Ukraina, Montenegro ja Afganistaniga Eesti kaitsealase abi üheks prioriteetseks sihtriigiks. Lisaks laiemale arengukoostööle on Eesti kahepoolse kaitsealase abi raames rahastanud Georgia kaitseväelaste õppimist Balti Kaitsekolledžis ning annetanud Georgiale jalaväe väljaõppesimulaatori.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti toetab sõdades kannatanud Gruusia naiste ja noorte psühholoogilist nõustamist

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Foto: Guardian.co.uk
Foto: Guardian.co.uk

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Gali Naiste Ühingu üks prioriteetne tegevusvaldkond on Rehabilitatsiooni Keskuse arendamine. Keskus tegutseb viiendat aastat ning selle töö on suunatud Gali piirkonna naiste ja noorte psühholoogilisele toetamisele ja nõustamisele. Eesti panus on üle pika aja esimene rahaline toetus keskuse käigushoidmise tagamiseks, vahepeal toimis keskus tänu psühholoogide vabatahtlikule tööle.

Välisminister Urmas Paeti sõnul pakub Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus patsientidele tasuta nõustamis- ja konsultatsiooni võimalusi. “Hetkel on Gali piirkonna elanikel psühholoogilist nõustamist saada väga keeruline,” märkis Paet. Välisministri hinnangul on professionaalne psühholoogilise abi saamise võimalus Gali piirkonnas aga eriti oluline. “Selle piirkonna inimesed elavad justkui kahe tule vahel ning seetõttu on neil oma igapäevase eluga mõneti keeruline toime tulla. Kõigil abivajajatel peab olema võimalus vajadusel meditsiinilise abi kõrval saada ka psühholoogilist nõustamist,” ütles Paet.

Gruusia piiri ääres paiknev Gali piirkond on osa Abhaasiast. Tegemist on väga vaese ja sõjast räsitud regiooniga. Piirkonna elanikkonnast 95% on grusiinid ning suur osa neist on sisepõgenikud, kes ootavad võimalust oma kodudesse tagasi pöörduda.

Projekti rahastatakse 2009. aasta välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 2009. aastal oli välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahendite maht 40 miljonit krooni.

Gruusia on Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval üks Eesti arengukoostöö peamistest sihtriikidest.

Täpsed projektikirjeldused ja ülevaade Eesti arengukoostöö projektidest varasematel aastatel on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil: <http://www.vm.ee/?q=et/node/4524>

Allikas:

Välisministeerium



Osaliselt Eestile kuuluvatel NATO lennukitel täitusid 1000 lennutundi

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Muuhulgas veeti programmi raames ka Eesti abivarustust Haiiti maavärinaohvritele, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hankisid selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille kasutamine on riikide vahel ära jagatud. Eesti saab SAC-programmiga 45 lennutundi aastas, millega on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti pikendab tervishoiueksperdi missiooni Afganistanis

Välisministeerium pikendab Afganistanis Helmandi provintsis töötava Eesti arengukoostööd koordineeriva tervishoiueksperdi Anu Raisma lähetust poole aasta võrra käesoleva aasta juuli lõpuni.

Välisministeerium pikendab Afganistanis Helmandi provintsis töötava Eesti arengukoostööd koordineeriva tervishoiueksperdi Anu Raisma lähetust poole aasta võrra käesoleva aasta juuli lõpuni.

Foto: Foreign and Commonwealth Office
Foto: Foreign and Commonwealth Office

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks peamisi sihtriike ning abiprojektide seas on tervishoid olulisel kohal, sest see võimaldab reaalselt afgaanide elatustaset parandada. „Eesti on oma abiprojektides Afganistanis keskendunud Helmandi provintsi arstiabisüsteemi ülesehitusele. Tervishoiueksperdi töö tulemusel oleme oma tervishoiu abiprojektidega suutnud aidata Helmandi arstiabi arengut toetada,“ lausus välisminister. „Samas on veel palju teha, sest näiteks naiste ja laste suremus on traagiliselt kõrge. Elanikkonnalt Eestiga võrreldavas Helmandi provintsis on vaid veidi enam kui 1300 tervishoiuvaldkonnas tegutsevat inimest ning neist vähem kui 100 on arstid,” märkis Paet.

Eesti tervishoiueksperdi põhiliseks tööülesandeks on Helmandi provintsi meditsiiniasutuste võrgustiku, kiirabi ja muu tervishoiuvaldkonna ülesehitustöö koordineerimine.

MTÜ Mondo liige Anu Raisma omab pikaajalist töökogemust tervishoiu valdkonnas ning on osalenud Eesti Päästemeeskonna egiidi all missioonidel erinevates kriisipiirkondades Indoneesias ja Pakistanis. Raisma on päästemeeskonna liige alates 1999. aastast.

Alates 2008. aasta märtsist töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Eesti tervishoiuekspert, kes viib ellu Eesti arengukoostööprojekte riigis kohapeal ning nõustab Ühendkuningriigi ülesehitusmeeskonna juhtkonda ja Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Kuni 2009. aasta märtsini töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis Argo Parts.

Helmandi provintsis elab umbes 1,4 miljonit elanikku ja seal töötab vähem kui 100 arsti. Arstipunktid on ka suuremates piirkondlikes keskustes nagu Musa Qala, Kajaki, Sangin, Naw Zad, kuid need on vaid esmatasandi arstiabipunktid, kus mitmel puhul pole isegi väljaõppinud arsti kohal.

Afganistan kuulub 2006. aastast Eesti arengukoostöö prioriteetsete partnerriikide hulka. Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele. Praeguse arengutempo juures on Afganistanil probleeme pea kõigi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega.

Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/est/kat_676/9531.html

Allikas:

Välisministeerium