Pressiteade: Naiste osalemist riigikaitses pärsib ühiskonna eksiarvamus naiste rollist

Naiste roll riigikaitses on vajalik ning nende panuse suurendamine oluline ja võimalik. Siiski hoiab naisi riigikaitselisest valdkonnast tihti tagasi ühiskonnas juurdunud eksiarvamused soorollidest, mida on keeruline välja juurida, toonitati 14. oktoobril toimunud ümarlaual ”Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?”.

Eesti NATO Ühingu, Friedrich Eberti Fondi ja NATO peakorteri poolt läbi viidud ümarlaud käsitles naiste võimalusi riigikaitsesse panustada. Arvestades, et Eesti Kaitseväes on naiste osakaal väga madal, kuid naiste soov riigikaitse edendamisele oma panus anda on suhteliselt kõrge, siis tõdeti, et pigem on küsimus väljundites. Nii on näiteks avaldatud huvi tsiviilõppuste vastu, mis võiks olla alternatiiv Kaitseväe õppustele. Samuti on avaldatud muret seitsmekuise sõduri baaskursuste raskuse üle, kuid tuleb meeles pidada, et peale baaskursuseid on võimalik valida endale sobiv eriala ja baaskoolitused õpetavad kõiki olulisimaid oskusi alates relvastusest eneseabini. Sealjuures toonitati, et riigikaitse puhul pole küsimus naiste usaldamises juhirollides, vaid ühiskonna tasemel laiemalt. Nimelt leidub jätkuvalt stamparvamusi, et naised ei sobi riigikaitse valdkonda, mis omakorda pärsib naiste osalust. Samuti on probleem infopuuduses, mis avaldab suurt mõju eriti nooremas eas. Nii näiteks ei tea naised tihti oma võimalustest valdkonnale oma panus anda.

Naiste kaasamisel on oluline pealikute ja juhatajate suhtumine, sest süüdistused püsimatuse ning liigse perele orienteerituse suunas toimivad naiste võimaluste ja huvi pärssivana. Eesmärgiks on korraldada riigipoolset toetust ning töötada välja erinevaid meetmeid, mis lihtsustaksid naiste jaoks rohkem riigikaitsesse panustamist. Ühtlasi toonitati perekesksete ja lastega naiste toetamist, arvestades, et nemad on tavaliselt suurima löögi all. Ühe variandina toodi esile lastehoiuteenuse pakkumist ning riigikaitsega seotud töödes lapsepuhkuste pikendamist. Lisaks on heaks alternatiiviks Naiskodukaitse poolt pakutavad võimalused.

Eesmärgiks on, et erinevates vanustes naised saavad valida tsiviilkodanikele sobivamaid ja käepärasemaid väljundeid ning kuidas ja mil määral riigikaitsesse panustada. Vastavalt arengule ja kogemustele on võimalik siirduda lihtsamatest töödest raskemateni ja soovi korral ka tegevteenistusse. Tulevikku vaadates oleks oluline naiste panustamise ja võimaluste küsimustega rohkem tegeleda ja eesmärgiks peaks võtma naiste ja meeste võrdse arvukuse riigikaitses. Edasi tuleks töötada selles suunas, et naisi nii riiklikul kui ka organisatoorsel tasandil aidata, jättes olulisele kohale vabatahtlikkuse printsiibi.

Kokkuvõtlikult tõdeti, et naiste potentsiaal riigikaitses on täielikult kasutamata ning kuigi riigikaitse põhineb vanadel traditsioonidel on läbi väärtuskasvatuse, rahva informeerimise ja naistele osaluseks pehmemate ja mitmekülgsemate väljundite pakkumise, võimalik muuta senist eksiarvamut naiste rollist. Ühiselt nõustuti, et naistel on märkimisväärne potentsiaal ning nad mängivad juba praegu riigikaitses väga olulist ja suurt rolli.

Ümarlaud “Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?” kuulus ümarlaudade “Naised ja julgeolek” sarja ning ühtekokku on läbi viidud 9 ümarlauda. Käesoleval ümarlaual arutlesid naiste rolli üle sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kaitseliidu Tallinna Maleva liige Sigrid Hartman ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadist Renzo Rajaste. Paneeli modereeris Juhan Kivirähk. Seminari lõpetas endine NATO Vahemere laevastiku komandör, viitseadmiral Rinaldo Veri, kes andis ülevaate ÜRO resolutsioonist 1325, mis käsitleb naiste rolli julgeolekus.

Naiste roll riigikaitses on vajalik ning nende panuse suurendamine oluline ja võimalik. Siiski hoiab naisi riigikaitselisest valdkonnast tihti tagasi ühiskonnas juurdunud eksiarvamused soorollidest, mida on keeruline välja juurida, toonitati 14. oktoobril toimunud ümarlaual ”Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?”.

Eesti NATO Ühingu, Friedrich Eberti Fondi ja NATO peakorteri poolt läbi viidud ümarlaud käsitles naiste võimalusi riigikaitsesse panustada. Arvestades, et Eesti Kaitseväes on naiste osakaal väga madal, kuid naiste soov riigikaitse edendamisele oma panus anda on suhteliselt kõrge, siis tõdeti, et pigem on küsimus väljundites. Nii on näiteks avaldatud huvi tsiviilõppuste vastu, mis võiks olla alternatiiv Kaitseväe õppustele. Samuti on avaldatud muret seitsmekuise sõduri baaskursuste raskuse üle, kuid tuleb meeles pidada, et peale baaskursuseid on võimalik valida endale sobiv eriala ja baaskoolitused õpetavad kõiki olulisimaid oskusi alates relvastusest eneseabini. Sealjuures toonitati, et riigikaitse puhul pole küsimus naiste usaldamises juhirollides, vaid ühiskonna tasemel laiemalt. Nimelt leidub jätkuvalt stamparvamusi, et naised ei sobi riigikaitse valdkonda, mis omakorda pärsib naiste osalust. Samuti on probleem infopuuduses, mis avaldab suurt mõju eriti nooremas eas. Nii näiteks ei tea naised tihti oma võimalustest valdkonnale oma panus anda.

Naiste kaasamisel on oluline pealikute ja juhatajate suhtumine, sest süüdistused püsimatuse ning liigse perele orienteerituse suunas toimivad naiste võimaluste ja huvi pärssivana. Eesmärgiks on korraldada riigipoolset toetust ning töötada välja erinevaid meetmeid, mis lihtsustaksid naiste jaoks rohkem riigikaitsesse panustamist. Ühtlasi toonitati perekesksete ja lastega naiste toetamist, arvestades, et nemad on tavaliselt suurima löögi all. Ühe variandina toodi esile lastehoiuteenuse pakkumist ning riigikaitsega seotud töödes lapsepuhkuste pikendamist. Lisaks on heaks alternatiiviks Naiskodukaitse poolt pakutavad võimalused.

Eesmärgiks on, et erinevates vanustes naised saavad valida tsiviilkodanikele sobivamaid ja käepärasemaid väljundeid ning kuidas ja mil määral riigikaitsesse panustada. Vastavalt arengule ja kogemustele on võimalik siirduda lihtsamatest töödest raskemateni ja soovi korral ka tegevteenistusse. Tulevikku vaadates oleks oluline naiste panustamise ja võimaluste küsimustega rohkem tegeleda ja eesmärgiks peaks võtma naiste ja meeste võrdse arvukuse riigikaitses. Edasi tuleks töötada selles suunas, et naisi nii riiklikul kui ka organisatoorsel tasandil aidata, jättes olulisele kohale vabatahtlikkuse printsiibi.

Kokkuvõtlikult tõdeti, et naiste potentsiaal riigikaitses on täielikult kasutamata ning kuigi riigikaitse põhineb vanadel traditsioonidel on läbi väärtuskasvatuse, rahva informeerimise ja naistele osaluseks pehmemate ja mitmekülgsemate väljundite pakkumise, võimalik muuta senist eksiarvamut naiste rollist. Ühiselt nõustuti, et naistel on märkimisväärne potentsiaal ning nad mängivad juba praegu riigikaitses väga olulist ja suurt rolli.

Ümarlaud “Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?” kuulus ümarlaudade “Naised ja julgeolek” sarja ning ühtekokku on läbi viidud 9 ümarlauda. Käesoleval ümarlaual arutlesid naiste rolli üle sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kaitseliidu Tallinna Maleva liige Sigrid Hartman ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadist Renzo Rajaste. Paneeli modereeris Juhan Kivirähk. Seminari lõpetas endine NATO Vahemere laevastiku komandör, viitseadmiral Rinaldo Veri, kes andis ülevaate ÜRO resolutsioonist 1325, mis käsitleb naiste rolli julgeolekus.