Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Foto: IRL
Foto: IRL

“Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega – rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel,” ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses “ajaloo ümberkirjutajate” vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

“Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud,” ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. “Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles”.

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

“Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks,” ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Loe Marko Mihkelsoni ettekannet parlamendis!

Allikas:

IRL