Elanikkonnakaitse valdkonna areng

22.09 toimus Eesti NATO Ühingul Kiek in de Kök-is elanikkonnakaitse teemaline üritus. Avasõnad tegi ühingu nõukogu esimees Riho Terras, kes rõhutas mitte-sõjalise riigikaitse vajalikkust ning survegruppide rolli selle teema tõstatamisel. Paneelis osalesid Jako Vernik (Hädaolukorraks valmisoleku osakonna elanikkonnakaitse nõunik), Illar Lemetti (Viimsi vallavanem), Elisa Jakson (Naiskodukaitse liige) ja Piret Avarmaa (Päästeameti Põhja päästekeskuse valmisoleku büroo peaspetsialist).

Arutelu käigus toodi välja, et viimastel aastatel on huvi teema vastu suurenenud, kuid tõsisemalt hakati sellega tegelema valitsuse korraldusel alles 2022. aasta alguses eesmärgiga aasta lõpuks valmis saada põhjalik massievakuatsiooni plaan. Varjendid ning varjendikohad osutus üheks tulisemaks teemaks, kuna elanikkonnas on tõsine mure nende puudumise osas. Oluline on märkida, et ühist arusaama varjenditele ja varjendikohtadele kehtivatest nõuetest ei ole, aga sellega tegeletakse nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Samuti toimub omavalitsuste ning Päästeameti vaheline koostöö, et laiendada KOV-ide arusaama nende rollist kriisides ning suurendada valmisolekut kriisiolukorras reageerimiseks. Rõhutati ka seda, et praegu on oluline vaadata tuleviku poole ning mõelda, kuidas olukorda parandada, selle asemel, et kurta mida oleks pidanud juba varem tegema.

Üks osa sellest on “Ole valmis!” äpp, mille eesmärgiks on elanikkonna teadlikkust suurendada ning anda nõu, kuidas igaüks saab kriisiks valmistuda. Äpile lisatakse ka täiendavaid funktsioone, et edendada koostööd ka KOV-ide ja näiteks Terviseametiga, ning seal on ka riiklikust süsteemist laiahaardelisem ohuteavitussüsteem. Välja töötamisel on ka valmisoleku seadus, mille eesmärgiks on, et kõiki suure mõjuga kriise lahendatakse ühe juhtimismudeli ning seaduse alusel.

Hanna-Stiina Tornius

Praktikant

 

Üritust korraldas Eesti NATO Ühing koostöös Päästeameti, Naiskodukaitse ja Konrad Adenuari Fondiga. Artiklit toetab NATO.

Loe rohkem äpi kohta siit.