Lee Edwards: Reagani huvi ja kaasaelamine Baltikumile oli ehtne

Kommunismiohvrite Mälestusfondi presidendi ja mõttekoja Heritage Foundation kolleegiumi liikme Lee Edwardsi hinnangul oli USA 40. presidendi Ronald Reagani huvi ja kaasaelamine Baltikumile ehtne.

516227t41hbb07Kommunismiohvrite Mälestusfondi presidendi ja mõttekoja Heritage Foundation kolleegiumi liikme Lee Edwardsi hinnangul oli USA 40. presidendi Ronald Reagani huvi ja kaasaelamine Baltikumile ehtne.

«Ta teadis Balti riikide tähtsust, juba 1960. aastail mitmed kubernerid töötasid välja resolutsiooni orjastatud rahvaste toetuseks ja Reagan California kubernerina (1967-1975) oli nende seas,» rääkis Edwards intervjuus ETV saatele «Välisilm».

«Tal oli igapäevane raadio kommentaarisaade, kus ta mitmel korral rõhutas, et oluline olla seista vastu kommunistlikule Nõukogude Liidule, ta mainis oma saates korduvalt ka Balti riike,» meenutas Edwards, kes tundis Reaganit isiklikult juba 1960. aastatest.

«Reagan ütles avalikult välja, mis seisus Nõukogude Liit tegelikult on,» rõhutas Edwards. «Samal ajal kui liberaalid ennustasid, et Nõukogude Liit jääb kestma aastakümneteks, ütles Reagan juunis 1982 Briti parlamendi ees kõnet pidades, et marksism ja leninism on varsti ajaloo prügikastis.»

Ilmselt lagunenuks Nõukogude Liit ka Reaganita USA presidendi ametikohal, aga see lagunemine olnuks aeglasem ja valulikum.

«Reagan viis läbi mitmeid iseloomult liberaalseid reforme. Ta praktiseeris õigluse voorust. See tähendab seda, et ta püüdis kõiki kohelda võrdselt. Muuseas oli ta esimene president, kes nimetas naisterahva USA ülemkohtusse,» rõhutas Edwards.

«Ta oli sirgjooneliselt eelarvamustevaba,» sõnas Lee Edwards.

Ilves rõhutas kommunismi kuritegude uurimise vajadust

Esmaspäeval Tallinnas president Ronald Reagani 100. sünniaastapäeva tähistamiseks peetud seminarile esinema sõitnud Edwards kohtus ka president Toomas Hendrik Ilvesega.

Edwardsi juhitava Kommunismiohvrite Mälestusfondi eestvõttel loodi 2007. aastal Kommunismiohvrite mälestusmärk ning avati 2009. aastal kommunismiohvrite üleilmne virtuaalmuuseum.

Eesti riigipea rõhutas kohtumisel Edwardsiga kommunismi ja samuti kõigi teiste totalitaarsete ideoloogiate ja režiimide poolt toime pandud kuritegude uurimise ja mäletamise vajadust kui olulist elementi meie oleviku ja tuleviku kujundamisel.

«Vabadus ja demokraatia ei ole midagi iseenesestmõistetavat – nende tugevuse eest tuleb meil kõigil iga päev hoolt kanda,» lisas president Ilves.

Filosoofiadoktor Lee Edwards on ka enam kui 20 raamatu, sealhulgas Ronald Reagani, Barry Goldwateri ja Edwin Meese III elulood ning ajaloolise ülevaate Heritage Fondi ja liikumise ajaloost tervikuna, autor või toimetaja.

Allikas: Postimees